4-09-10308/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-09-10308

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.september 2009.a, Narva kohtumaja, Narva, 1.Mai 2, 20308, Narva linn Väärteoasja arutamise aeg ja koht 21.september 2009.a, Narva kohtumaja, Narva 1.Mai 2, 20308, Narva linn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4 – 09 – 10308 Täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov Avaldus Sergei Vassendini avaldus tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 169/2002/5043 seoses täitmise aegumisega. Avaldaja Sergei Vassendini, sünniaeg 03.september 1973.a- isikukood 37309033714, elukoht: xxx linn, kodakondsuseta, emakeel- vene keel, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi linn. RESOLUTSIOON juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 432 lg 1, Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 ja lg 2 täitmiskohtunik m ä ä r a b :

1.Rahuldada Sergei Vassendini avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks teha suhtes alustatud täiteasjas 169/2002/5043. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 169/2002/5043 haldusõiguserikkumise asjas nr AB 098715 määratud rahatrahvi sissenõudmisest seoses täitmise aegumisega.

3.Määrus väljastada: 3.1.Sergei Vassendinile, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas, Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi linn; 3.2.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile, aadress: Puškini 20-46, Narva linn.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

4-09-10308

(4) 2 1.Narva Politseiprefektuuri komissar Eduard Degeli 18.augusti 2000.a otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr AB 098715 karistati Sergei Vassendini HÕS § 158 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 460 (nelisada kuuskümmend) krooni. Otsus on jõustunud 15.septembril 2000.aastal. 1.1.Nimetatud otsus haldusõiguserikkumise asjas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile.

MENETLUS MAAKOHTUS

2.Avaldaja Sergei Vassendin esitas (lk 1) 08.juunil 2009.aastal Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/5043.

2.1.Avaldaja põhjendab avaldust sellega, et haldusõiguserikkumise asjas nr AB 098715 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga.

3.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisi poolt on maakohtule edastatud täiteasja nr 169/2002/5043 toimiku koopiast nähtub, et

Sergei Vassendini suhtes Narva Politseiprefektuuri komissar Eduard Degeli 18.augusti 2000.a otsus haldusõiguserikkumuse asjas nr AB 098715 esitati 27.septembril 2000. aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile, kelle poolt alustati 27.septembril 2000.aastal täitemenetlust täiteasjas nr 169/2002/5043 ning Sergei Vassendinile saadeti 18.novembril 2002.aastal, 13.novembril 2002.aastal täitekutse koos kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsusega otsuses märgitud aadressile. 13.novembril 2002.aastal Sergei Vassendinile saadeti vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akt, kohtutäituri tasu väljamõistmise ja täitekulu väljamõistmise otsused.

3.1.13.novembril 2008.aastal koostati kohtutäituri poolt vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid, mis edastati: Eesti Krediidipanga AS-le, Tallinna Äripanga AS-le, Nordea Panga Eesti filiaalile, Parex Pank Eesti filiaalile ja AS Hansapangale. Täitetoimingust teavitati ka võlgnikule. Täitetoimiku materjalidest nähtub, et Narva kohtutäituri asendaja ametialasele arveldusarvele mingeid summasid ei laekunud.

TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT

4.Täitmiskohtunik tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Sergei Vassendini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 169/2002/5043 seoses täitmise aegumisega kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

4.1.Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvölise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

4.2.Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 (kaheksateist) kuud (enne 21.07.2005. jõustunud redaktsioon 1 (üks) aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

4.3.Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg.

4-09-10308

(4) 3

4.4.Asja materjalidest nähtub, et Sergei Vassendini suhtes tehtud väärteootsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetus otsus täitvale asutusele. Võlgnikule on arutatavas täiteasjas saadetud täitemenetluse kohustusliku osana täitekutse, mida saab käsitleda reaalse täitmise algusena. Menetluse käigus on Narva kohtutäituri asendaja kontrollinud võlgnikul pangakontode ja nendel rahaliste vahendite. Kinnisvara olemasolu ja võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kontrollitud ei ole. Kuna Sergei Vassendini suhtes oli täitemenetlus algatatud 27.septembril 2000.aastal, siis oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 14.septembriks 2001.aastaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist.

4.5.Vastavalt Karistusseadustiku §-le 82 lg 2 p 1 peatud otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. „Täitemenetluse seadustiku näeb esmalt ette või võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kahtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu-või kohtuvälise menetleja otsust“. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04).

4.6.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a otsuse nr 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5, Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 ja Karistusseadustiku 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tulev Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5, Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumusel veel lõpuni täidetud (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-127-03). Seoses sellega täitmiskohtunik leiab, et avaldaja Sergei Vassendin ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Vastupidi Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis oli teadlik, et Sergei Vassendini viibib kinnipidamiskohas, s.o Viru Vanglas.

4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a otsuses nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms) Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena.

4-09-10308

(4) 4 4.8.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis ei ole suutnud tõendada, et Sergei Vassendin oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvölise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Samuti jääb maakohtule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta (Vt Täitemenetluse seadustik § 201 lg 1). Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1, Täitemenetluse seadustiku §-st 202 lg 1 ja lg 2 rahuldab täitmiskohtunik Sergei Vassendini avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri poolt alustatud täiteasjas 169/2002/5043.

Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik