3-18-1011/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.juuli 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1011

Haldusasi

OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp

Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ,

OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ

KOLMESTAR

kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

11.05.2018 otsuse osaliseks tühistamiseks riigihankes nr

193899 ja Riigimetsa majandamise keskuse 02.04.2018 otsuste

ning 15.03.2018 otsuste tühistamiseks (viitenumber 193899)

Menetlusosalised

Kaebajad - OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM,

Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT,

Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood

ja OÜ KOLMESTAR, volitatud esindaja vandeadvokaat

Margus Lentsius

Vastustaja (hankija) – Riigimetsa Majandamise Keskus,

volitatud esindaja vandeadvokaat Arne Akerberg

Kolmas isik I - OÜ Vaiest, esindaja Janek Tiisler

Kolmas isik II – ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ

Metallix-Puit, Raja Auto OÜ, esindaja Riilo Blum

Kolmas isik III – ühispakkujad OÜ Tarkmert, OÜ Ekonet Eesti,

OÜ Tiinaraam, esindaja advokaat Robert Sprengk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata vastuväide Tallinna Halduskohtu 11.06.2018 kohtumääruse

resolutsiooni p-le 2, millega jäeti rahuldamata OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ

VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ,

OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR taotlus tõendite

kogumiseks.

2. Jätta läbi vaatamata kaebus Riigimetsa Majandmise Keskuse 02.04.2018 otsuse nr 1-

47.1400/6 punkti 1 tühistamiseks osas, millega otsustati jätta hankelt nr 193899

kõrvaldamata OÜ Vaiest (Kagu piirkond), ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ

Metallix-Puit ja Raja Auto OÜ (Kirde piirkond) ja ühispakkujad OÜ Tarkmert, OÜ

Tiinaraam ja OÜ Ekonet Eesti (Kirde piirkond).

3. Jätta kaebus rahuldamata ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.05.2018 otsus

vaidlustatud osas riigihankes nr 193899 muutmata.

4. Mõista OÜ-lt Prenton, AS-lt KaroTrans, OÜ-lt VIKINGMODUM, Iriscorp Transport

OÜ-lt, AS-lt Sumros Grupp, OÜ-lt HANT, Expertline OÜ-lt, OÜ-lt NLLW, Kanniku OÜ-lt,

OÜ-lt AT Transwood ja OÜ-lt KOLMESTAR Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks

välja menetluskulud summas 468 eurot ja OÜ Tarkmert, OÜ Ekonet Eesti, OÜ Tiinaraam

kasuks välja summas 360 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2018.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK, hankija) avaldas 18.01.2018 riigihangete registris

hanketeate (HT, viimati muudetud 12.02.2018) avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes

„Metsamaterjali maanteevedu 2018-2023“ (viitenumber 193899). Hanketeate kohaselt on hange

jaotatud viieks osaks: RMK Edela piirkond (osa 1- kuni 33 metsaveo autoringi), RMK Kagu

piirkond (osa 2- kuni 30 metsaveo autoringi), RMK Kirde piirkond (osa 3- kuni 30 metsaveo

autoringi), Hiiumaa (osa 4- kuni 2 metsaveo autoringi) ja Saaremaa (osa 5- kuni 3 metsaveo

autoringi). HT p III.1.3 „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ alap-de 4, 5 ja 7 kohaselt peab pakkuja

omama 2017 aastal lepingute alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust

kas 30 000 m3 iga pakutava metsaveo autoringi kohta (hanke osades 2 ja 3) või kokku 75 000 m3

(hanke osas 5). Mitmes hanke osas pakkumuse esitamisel arvestatakse neid tingimusi HT p III.1.3

alap 2 kohaselt summeeritult. Vastavad andmed tuli esitada hankedokumentide (HD) lisaks 2 oleval

vormil 3. Tähtpäevaks (26.02.2018) esitati riigihankes 12 pakkumust.

2. RMK 15.03.2018 käskkirjaga nr 1-47.1400/4 tunnistati riigihangete seaduse (RHS) § 52 lg 3

alusel kõigi pakkujate pakkumused vastavateks ning tunnistati muu hulgas edukaks hanke osas 2

(Kagu piirkond): OÜ Hansura (3 autoringi); OÜ Vaiest (3 autoringi); osaliselt ühispakkujad OÜ

Prenton, AS KaroTrans, OÜ VikingModum, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ Hant,

Expertline OÜ, OÜ NLL W, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ Kolmestar (24 autoringi).

Hanke osas 3 (Kirde piirkond) tunnistati edukaks ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ

Metallix –Puit ja Raja Auto OÜ (3 autoringi); Margo Novikov OÜ (5 autoringi); OÜ Aarman Puit

(5 autoringi); ühispakkujad OÜ Tarkmert , OÜ Ekonet Eesti ja OÜ Tiinaraam (3 autoringi);

osaliselt ühispakkujad OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VikingModum, Irscorp Transport OÜ, AS

Sumros Grupp, OÜ Hant, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ

Kolmestar (14 autoringi). Hanke osas 5 (Saaremaa) ( 3 autoringi) tunnistati edukaks ühispakkujad

Wood-Trans OÜ ja Margo Novikov OÜ.

3. RMK 02.04.2018 käskkirjaga nr 1-47.1400/6 jäeti RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg 7 alusel

kvalifitseerimata edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Metsatrans ja tunnistati RMK 15.03.2018

käskkiri nr 1-47.1400/4 OÜ Metsatrans pakkumuse edukaks tunnistamise osas kehtetuks, kuid

kvalifitseeriti kõik ülejäänud vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujad ja

jäeti nad hankemenetlusest kõrvaldamata.

4. Ühispakkujad OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VikingModum, Iriscorp Transport OÜ, AS

Sumros Grupp, OÜ Hant, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ

Kolmestar esitasid 12.04.2018 vaidlustuse hanke osades 2, 3 ja 5 edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkujate pakkumuste vastavaks tunnistamise, kvalifitseerimise otsuste ja nende

pakkumuste edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustajate hinnangul ei ole

hankija sisuliselt kontrollinud pakkumuste vastavust hanketeate p III 1.3 alap-des 4,5 ja 7 sätestatud

kvalifitseerimise tingimustele ning esineb kahtlus, et nimetatud tingimustele ei vasta järgmised

pakkujad: hanke 2 osas- OÜ Vaiest; hanke 3 osas ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ

Metallix-Puit ja Raja Auto OÜ; pakkuja Margo Novikov OÜ ; ühispakkujad OÜ Tarkmert, OÜ

Ekonet Eesti ja OÜ Tiinaraam; hanke osas 5 ühispakkujad Wood Trans OÜ ja Margo Novikov OÜ

(hankija 11.04.2018 ja 02.04.2018 otsused)

5. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 11.05.2018 otsusega nr 59-18/193899

vaidluse täies ulatuses rahuldamata.

6. OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VikingModum, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp,

OÜ Hant, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ Kolmestar

(kaebajad) esitasid 21.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.05.2018 otsuse

osaliseks tühistamiseks riigihankes 193899 ja RMK 02.04.2018 otsuste ning 15.03.2018 otsuste

tühistamiseks. Kaebajad ei vaidlusta vaidlustuse rahuldamata jätmist Margo Novikov OÜ ning

ühispakkujate Margo Novikov OÜ ja Wood-Trans OÜ osas. Ülejäänud osas vaidlustavad kaebajad

vaidlustuskomisjoni otsuse koos hankija 02.04.2018 ja 15.03.2018 otsustega pakkumuste

vastavaks ja edukaks tunnistamise ning pakkujate kvalifitseerimise kohta.

7. Tallinna Halduskohus võttis 24.05.2018 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

RMK ja kaasas kolmandate isikutena menetlusse OÜ Vaiest (kolmas isik I), ühispakkujad Riilo

Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ Metallix-Puit, Raja Auto OÜ (kolmas isik II) ja ühispakkujad OÜ

Tarkmert, OÜ Ekonet Eesti ja OÜ Tiinaraam (kolmas isik III).

8. 11.06.2018 kohtumäärusega kuulutas kohus menetluse osaliselt kinniseks ja jättis rahuldamata

kaebajate esitatud tõendite kogumise taotluse.

9. 18.06.2018 esitas kaebaja HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväite 11.06.2018 kohtumääruse

resolutsiooni p-le 2, millega jäeti rahuldamata kaebajate taotlus tõendite kogumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukoht

10. Riigihanke raames tehtud pakkujate kvalifitseerimise otsused on põhjendamata ning hankija

ei selgitanud välja, kas pakkujad vastavad kvalifitseerimise tingimustele vaid lähtus eeldusest, et

lisa 2 vormil 3 avaldatud andmed 2017 kogemuse kohta vastavad tegelikkusele. Hankija asus

pakkujate kvalifikatsiooni kontrollima alles pärast seda, kui kaebajad olid 10.04.2018 märgukirjaga

juhtis sellele hankija tähelepanu ja pöördunud 11.04.2018 vaidlustuskomisjoni. Hankija kontrolli

kohustus ei saa olla formaalne, vaid peab olema sisuline. Hankija peab veenduma, et pakkuja

esitatud andmed on õiged.

11. Kaebajad on esitanud oma väited lähtuvalt neile kättesaadavatest andmetest. Käesoleval ajal

peavad kõik pakkumused olema avalikud osas, milles need esitamise hetkel ei olnud märgistatud

ärisaladusena. Kaebajatele teada olevalt tehti ärisaladuse märgistus alles vaidlustusmenetluse

raames, mida RHS ei võimalda. Kuigi pakkumused peaksid olema avalikud, ei ole neid kaebajatele

avaldatud (lisa 2 vorm 3 on avaldatud osaliselt kinnikaetuna, lepingupartnerite kinnituskirju ei ole

üldse avaldatud). Esitamata jäetud teave ei ole ka ärisaladus.

12. Kaebajatel on kahtlus mitme pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas. Enne

pakkujate kvalifitseerimist mingit kontrolli läbi ei viidud. Vaidlustusmenetluse käigus läbi viidud

kontrolli raames on hankija (ja VAKO) eeldanud kinnituskirjade õigsust, kuigi asjaolu

(metsamaterjali maanteevedude teostamise maht aastal 2017) kohta on olemas objektiivsed,

kergesti kogutavad ja süstematiseeritavad andmed- elektroonilised veoselehed.

13. Hankija kehtestatud tingimuste kohaselt pidi pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimistingimustele vastamiseks olema teostanud 2017 aastal kindlas mahus

metsamaterjali maanteevedu. Metsamaterjalide veol on kohustuslik omada veoselehte, millel

märgitakse mh metsamaterjali veo lähtekoht ja sihtkoht. Elektrooniline veoselehtede süsteem

(ELVIS) võimaldab asendada paberveoselehe elektroonilisega. ELVIS-ega on liitunud kõik RMK-

le teenuse osutajad. Pakkujate poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks oleks piisanud

vastavate veoselehtede väljanõudmisest ja analüüsimisest. Praegu esitatud andmete põhjal hankija

selgust nõuete täidetavuse osas ei saa.

14. Kagu piirkond (hanke osa 2) – OÜ Vaiest kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine.

Kvalifitseerimistingimuste ka kutsealase pädevuse punkti 4 kohaselt peab Kagu piirkonna pakkuja

omama 2017.aastal lepingute alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust

vähemalt 30 000 m3 iga pakutava metsaveo autoringi kohta. OÜ Vaiest tegi pakkumuse kolme

autoveoringi kohta Kagu piirkonnas. See tähendab, et pakkuja peab kvalifitseerimistingimustele

vastamiseks olema 2017 aastal lepingute alusel teenusena teostanud metsamaterjali maanteevedu

vähemalt mahus 90 000 m3. Kaebajad leiavad, et pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimustele

ning nõuetele vastavus on jäetud sisuliselt kontrollimata. OÜ Vaiest ei ole 2017 aastal osutanud

teenust RMK-le, vaid kõik lepingupartnerid on olnud eraettevõtted. Lisa 2 vormil 3 on OÜ Vaiest

loetlenud 113 098 m3 mahus vedusid 15-le lepingupartnerile. Vastavas mahus veendumiseks ei ole

piisav vormil esitatud loetelu. Kvalifitseerimiseks piisab, kui reaalselt on teostatud mahus 90 000

m3 metsamaterjali maanteevedu. Hankija nõuetest ei tulene, et piisav on kui esitatakse kindla

pikkusega nimekiri lepingupartneritest. Avalikult kättesaadavate andmete alusel (MTA andmed) ei

ole eluliselt usutav, et OÜ Vaiest on teostanud lisa 2 vormil 3 kajastatud mahus maanteevedusid.

Arvestades ettevõtte poolt makstud töötasude suurust (2017 makstud tasu 476-479 eurot kuus) ei

ole usutav, et ettevõte teostas nõutud mahus metsamaterjalide maanteevedu.

15. Kirde piirkond (hanke osa 3) ühispakkujate Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ Metallix Puit ja

Raja Auto OÜ kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine. Nimetatud ühispakkujad tegid

pakkumuse kolme autoringi kohta, see tähendab, et pakkujad peavad kvalifitseerimistingimustele

vastamiseks olema 2017 aastal lepingute alusel teostanud teenusena metsamaterjali maanteevedu

vähemalt mahus 90 000 m3. Lisa 2 vormi 3 kohaselt on ühispakkujad osutanud 2017.a

metsamaterjali maanteeveoteenust mahus 108 200 m3, mis ei ole eluliselt usutav, sest ühispakkujad

teostasid 2017.a peamiselt sadamavedusid, mis on asulasisesed veod, mitte maanteeveod. Rein

Olesk on küll 23.04.2018 menetlusdokumendist nähtuvalt teostanud 16 745 m3 metsamaterjali

vedu, kuigi ta ei ole lepingu pool ega alltöövõtja.

16. Kirde piirkond (hanke osa 3) ühispakkujate OÜ Tarkmert, OÜ Tiinaraam ja OÜ Ekonet Eesti

kõrvaldamata

jätmine

ja

kvalifitseerimine.

Ka

nimetatud

ühispakkujatel

peab

kvalifitseerimistingimuste tehnilise ja kutsealase pädevuse täitmiseks olema 2017 aastal lepingute

alusel metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 90 000 m3 (pakutud kolme

metsaveo autoringi kohta kokku). Tingimuste sõnastuse kohaselt peab metsamaterjali maanteevedu

olema teostanud pakkuja ise. Lisa 2 vormi 3 kohaselt on OÜ Tarkmert teostanud vedusid mahus

11917 m3 ja OÜ Ekonet Eesti mahus 235 531 m3. Na nimetatud ettevõtted on teostanud 2017. aastal

peamiselt asulasiseseid sadamavedusid (OÜ Tiinaraam ei osuta veoteenust). OÜ Ekonet Eesti lisa

2 vormilt 3 nähtub, et metsamaterjali maanteeveo ühikuhind on kordades väiksem võrreldes teiste

pakkujatega. Tõenäoliselt on tegemist sadamaterminalide vaheliste vedudega või kailt-kaile

vedudega, mitte maanteevedudega, sh metsamaterjali maanteevedudega. Kontrollimist vajab, kas

kõik veod on tehtud marsruutidel, mida pakkujad on väitnud. Tegelik osutatud teenuste maht on

objektiivsete tõendite (elektrooniliste veoselehtede) alusel kergesti kontrollitav. Ainuüksi

lepingupartnerite kinnituskirjad ei ole piisavad.

Hankija seisukoht

17. Hankija ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

18. Hankija on hanke alusdokumentides kehtestanud pakkujate tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele esitatavad kvalifitseerimistingimused. Viidatud nõuded on sõltuvuses pakkuja poolt

pakutavast metsaveo autoringide arvust.

19. Riigihankemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, kuna hankemenetluse läbiviimine on

ajaliselt piiratud ja samuti on piiratud hankija võimalused kontrolli teostamiseks. Kui pakkuja on

esitanud hankija poolt sätestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks nõutud

vormi ja sellel vormil esitatud andmete õigsust eeldades on pakkuja kvalifitseeritud, siis ei pea

hankija tegema täiendavaid järelepärimisi vormil esitatud andmete kontrollimiseks, vaid võib

lugeda pakkuja kvalifikatsiooni vastava tingimuse osas tõendatuks.

20. Kaevatavad kvalifitseerimise otsused sisalduvad 02.04.2018 käskkirja nr 1-47.1400/6 p-des

5.2, 5.8 ja 5.9. Kolmandate isikute poolt esitatud vormidel 3 esitatud andmete tegelikkuse osas ei

saa olla mingit mõistlikku kahtlust, kuna hankija nõudel esitasid kolmandad isikud ka vormidel 3

loetletud lepingupartnerite kinnituskirjad.

21. Eksitav on kaebaja väide, mille kohaselt on metsamaterjali maanteevedude teostamise mahu

kohta olemas kergesti kogutavad ja süstematiseeritavad andmed- elektroonilised veoselehed. Iga

metsamaterjali maanteeveo kohta on vormistatud veoseleht, kuid arvestades, et üks metsaveo

autoring võtab korraga peale keskmiselt 30 m3 puitu, on nende veoselehtede hulk nii suur, et

mõistlikult ei ole neid ei hankijal, VAKO-l ega kohtul võimalik kontrollida.

22. Kagu piirkond (hanke osa 2)- OÜ Vaiest kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine. OÜ Vaiest

esitas hanke osas 2 pakkumuse teenuse osutamiseks kolme metsaveo autoringiga, st hanke osas 2

kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste kohaselt pidi pakkuja omama 2017 aastal lepingute alusel

teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt mahus 90 000 m3. OÜ

Vaiest on esitanud vormil 3 andmed, mille kohaselt ta omab 2017.a lepingulisel alusel teenusena

teostatud metsamaterjali maanteevedude kogemust kokku 113 098 tm. Hankija võis ja võib esitatud

andmete õigsust eeldada ja lugeda pakkuja vastavaks kvalifitseerimise tingimustele. OÜ Vaiest

esitas hankija nõudel ka vormil 3 loetletud lepingupartnerite kinnituskirjad, mis kinnitavad vormil

3 esitatud andmete õigsust. Ühe lepingupartneri fail küll ei avanenud, kuid nõutav 90 000 m3 on ka

ilma selle lepingupartnerita täidetud, mistõttu OÜ Vaiest vastab kvalifitseerimise tingimustele.

Makstud töötasude suurus ei ole kvalifitseerimise tingimus, ning kaebajate sellekohased väited

asjakohatud.

23. Kirde piirkond (hanke osa 3)- ühispakkujate Riilo Veod OÜ, Rein Olesk OÜ, OÜ Metallix-

Puit ja Raja Auto OÜ kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine. Ühispakkujad esitasid hanke osas

3 pakkumuse teenuse osutamiseks kolme metsaveo autoringiga, st hanke osas 3 kehtestatud

kvalifitseerimise tingimuste kohaselt pidi pakkuja omama 2017 aastal lepingute alusel teenusena

metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt mahus 90 000 m3. OÜ Riilo Veod

on esitanud vormil 3 andmed, mille kohaselt ta omab 2017.a lepingulisel alusel teostatud

metsamaterjalide maanteevedude kogemust kokku 20 024 tm, Osaühing Metallix-Puit esitatu

kohaselt on vastav arvnäitaja 16 895 tm ja Raja Auto OÜ puhul 28 000 tm. Seega omavad

ühispakkujad 2017.a lepingulisel alusel teenusena teostatud metsamaterjali maanteevedude

kogemust kokku 108 200 tm. Hankija võis ja võib vormidel esitatud andmete õigsust eeldada ja

lugeda ühispakkujad vastavaks kvalifitseerimise tingimustele. Ühispakkujad esitasid hankija

nõudel ka vormidel 3 loetletud lepingupartneritest 17 lepingupartneri kinnituskirjad. OÜ AT

Transwood (üks kaebajatest) (endine ärinimi AS Folie MP) ei vastanud, mistõttu vastavad

kinnituskirjad puuduvad. Hankija kontrollis aga viidatud vedusid asutusesiseselt, kuna tegu oli

alltöövõtuga RMK-le ning veendus, et kolmanda isiku II poolt esitatud andmed OÜ-le AT

Transwood ja hankijale teostatud vedude kohta on õiged. Kinnituskirjad ja hankija enda andmed

kinnitavad üle vormil 3 nimetatud andmete õigsust ja kolmanda isiku II vastavust kvalifitseerimise

tingimustele.

24. Kirde piirkond (hanke osa 3) ühispakkujate Osaühing Tarkmert, OÜ Ekonet Eesti ja

Osaühingu Tiinaraam kõrlaldamata jätmine ja kvalifitseerimine. Ühispakkujad esitasid hanke osas

3 pakkumuse teenuse osutamiseks kolme metsaveo autoringiga, st hanke osas 3 kehtestatud

kvalifitseerimise tingimuste kohaselt pidi pakkuja omama 2017 aastal lepingute alusel teenusena

metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt mahus 90 000 m3. OÜ Tarkmert on

esitanud vormil 3 andmed, mille kohaselt ta omab 2017.a lepingulisel alusel teenusena teostatud

metsamaterjali maanteevedude kogemust kokku 17 917 tm, OÜ Ekonet Eesti esitatu kohaselt on

vastav arvnäitaja kokku 235 531 tm. Seega omavad ühispakkujad 2017 lepingulisel alusel

teenusena teostatud metsamaterjali maanteevedude kogemust kokku 271 448 tm. Hankija võis va

võib vormidel esitatud andmete õigsust eeldada ja lugeda ühispakkujad vastavaks kvalifitseerimise

tingimustele. Ühispakkujad esitasid hankija nõudel ka vormidel 3 loetletud lepingupartnerite

kinnituskirjad, mis tõendavad esitatud andmete õigsust. Kolmas isik III vastab kvalifitseerimise

tingimustele, kuna omab 2017.aastal lepingute alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude

teostamise kogemust vähemalt 90 000 m3.

25. Kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine on erinevad otsused, mille tegemise alused on

erinevad ja need sisalduvad ka 02.04.2018 käskkirja erinevates punktides. Kuna kolmandate isikute

kõrvaldamata jätmise otsuseid ei ole kaebaja VAKO-le esitatud vaidlustuses vaidlustanud, siis

oleks halduskohus pidanud selle nõude osas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastama, kuna

kaebus on selle nõude osas aga menetlusse võetud, siis tuleb kaebus jätta selle nõude osas HKMS

§ 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

26. Kaebajad nõuavad ka 15.03.2018 tehtud kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise

otsuste tühistamist, kuid ei ole seda nõuet põhjendanud. Samas ei kuuluks selline nõue

rahuldamisele, kuna nn „pöördmenetluse“ kasutamise korral teeb hankja pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse enne kvalifitseerimise otsuse tegemist. Kui eduka pakkumuse teinud pakkuja

kvalifitseerimise tulemusel peaks selguma, et pakkuja ei ole kvalifitseeritud, siis teeb hankija

pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse ja ühtlasi ka tühistab vastava pakkuja pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse. Vastavalt on hankija toiminud näiteks pakkuja OÜ Mehtrans puhul.

Halduskohus üksnes kontrollib vaidlustatud kvalifitseerimise otsuste õiguspärasust, kuid kohus ei

saa ise teha hankija eest pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsust. Kui kohus leiab, et

kvalifitseerimise otsus on õigusvastane ja tühistab selle, siis lasub hankijal kohustus kontrollida

uuesti vastava pakkuja kvalifikatsiooni ja teha selle tulemusena kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise otsus. Seega kuulub pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tühistamisele

üksnes juhul, kui uue kvalifikatsiooni kontrollimise tulemusena teeb hankija pakkuja

kvalifitseerimata jätmise otsuse. Halduskohus ei saa oma otsuse tegemisel veel teada, milline on

uue kvalifikatsiooni kontrollimise tulemusena tehtav otsustus, mistõttu ei ole halduskohtul ka

võimalik võtta seisukoha selles osas, kas pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kuulub

tühistamisele või mitte. Kaebus edukaks tunnistamise otsuste tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata

sõltumata sellest, millise otsuse teeb halduskohus kvalifitseerimise otsuste tühistamise nõude osas.

Kolmanda isiku I ja kolmandate isikute II seisukoht

27. Kolmas isik I ja kolmandad isikud II kaebuse kohta sisulist vastust ei esitanud.

Kolmandate isikute III seisukoht

28. Kolmandad isikud III vaidlevad kaebusele vastu.

30. Kolmandad isikud III leiavad, et kaebus osas, millega soovitakse tunnistada kehtetuks hankest

kõrvaldamata jätmise otsus on võetud ebaõigesti menetlusse.

31. Kolmandad isikud III on kvalifitseerimiseks esitanud andmed, et OÜ Tarkmert on 2017 aastal

lepingute alusel osutanud metsamaterjalide maanteevedusid OÜ-le Ekonet Eesti mahus 10491 m3

ja OÜ-le Kermik mahus 7426 m3. Kokku seega 17 917 m3. Nimetatud metsamaterjali veod on

olnud kõik maanteeveod ja metsamaterjali on veetud nn metsast sadamaterminalidesse ja

saeveskitesse. Teenuseid ei ole osutatud sadamate territooriumitel, vaid veod on olnud maanteel

ning tegemist on olnud maanteevedudega. Kolmandad isikud III on hankes esitanud andmed, et

OÜ Ekonet Eesti on 2017 aastal lepingute alusel teostanud metsamaterjali maanteevedusid SCA

Metsad Eesti AS-le mahus 95 972,3 m3, Södra Metsad OÜ-le mahus 31 131 m3, Lemeks Sadamad

AS-le mahus 56 946 m3 ja Nor-est Wood AS-le mahus 51 482,60 m3. Kui jätta kõrvale kaebuses

esitatud väide, et SCA Metsad AS-le teostatud veod ei ole kogu ulatuses teostatud maanteel ja Nor-

est Wood AS-le teostatud veod ei ole kogu osas teostatud maanteel, on OÜ Ekonet Eesti teostanud

ainult Södra Metsad AS-le ja Lemeks Sadamad AS-le vedusid kokku 88 077 m3. Seega omasid

kolmandad isikud III nõutud kogemust.

32. Kolmandad isikud III on esitanud hankijale andmed kvalifitseerimistingimuste täitmise kohta

ning tellijate kinnituskirjad metsamaterjali maanteevedude teostamise kohta. Nendele andmetele

tuginedes on kolmanda isiku III kvalifitseerimine seaduslik ja põhjendatud ja kontrollitav. Hankija

ei pidanud kvalifikatsiooni kontrollimiseks veoselehti koguma.

KOHTU PÕHJENDUSED

33. HKMS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsuses tuleb lisaks kaebuse nõuetele lahendada ka

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

33.1 Kaebajad esitasid 18.06.2018 vastuväite Tallinna Halduskohtu 11.06.2018 kohtumääruse

resolutsiooni p-le 2, millega jäeti rahuldamata kaebajate taotlus tõendite kogumiseks.

Kohus jääb 11.06.2018 kohtumääruse resolutsioonis toodu juurde ning ei pea vajalikuks oma

varasemat seisukohta muuta. Samuti jääb kohus määruse punktis 12 toodud seisukoha juurde.

Kohus nõustub, et pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine peab olema sisuline ja põhjalik, mitte

üksnes formaalne. See tähendab, et hankija peab piisava hoolsusega selgitama välja

kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja esitatud andmete õigsuse. Hankija

on teinud otsuse kvalifitseerida kolmandad isikud lähtuvalt lisa 2 vormidel 3 nõutud andmetest ja

hiljem pakkujate lepingupartnerite poolt esitatud kinnituskirjadest lepingute täitmise osas.

Kaebajad ei ole hankedokumente nimetatud osas vaidlustanud. Hankija on nii vaidlustus- kui ka

kohtumenetluses kinnitanud, et tal puudus alus kahelda kolmandate isikute poolt esitatud andmete

õigsuses. RHS § 104 lg 8 alusel on hankijal õigus otsustada, milliste dokumentide esitamist ta

pakkujatelt nende kvalifikatsiooni sisuliseks kontrollimiseks nõuab. Kaebajad ei saa hankijale ette

kirjutada, milliste dokumentide esitamist hankija peaks nõudma. Hankijal tekib täiendavate

dokumentide nõudmise kohustus juhul, kui tal tekib põhjendatud kahtlus, et pakkuja

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed ei vasta tõele või on tehtud vigu. Praegusel juhul

hankijal sellist kahtlust ei tekkinud, st hankijal oli veendumus, et esitatud andmed on õiged. Seega

saab kohus kontrollida, kas hankijal oleks esitatud andmete ja kaebajate poolt vaidlustus- ja

kohtumenetluses esitatud väidete põhjal pidanud tekkima kahtlus kolmandate isikute poolt esitatud

andmete õigsuses. Hankija ei ole pidanud vajalikuks oma väidete täiendavat tõendamist

kohtumenetluses. Seda ei ole pidanud vajalikuks teha ka kolmandad isikud. Seega kontrollib kohus

kaebaja kahtluse põhjendatust lähtuvalt menetluses juba esitatud andmetest. Kohus jätab

rahuldamata kaebajate poolt esitatud vastuväite kohtu tegevusele.

33.2 Kaebajad taotlesid VAKO-le esitatud vaidlustuses, et VAKO tunnistaks kehtetuks hankija

02.04.2018 käskkirja nr 1-47.1400/6 osas, milles kvalifitseeriti hanke osas 1 OÜ Vaiest, hanke osas

3 ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ Metallix-Puit ja OÜ Raja Auto, hanke osas 3 OÜ

Margo Novikov OÜ, hanke osas 3 ühispakkujad OÜ Tarkmert, OÜ Ekonet Eesti ja OÜ Tiinaraam

ning hanke osas 5 Wood-Trans OÜ ja OÜ Margo Novikov. Samuti taotlesid kaebajad, et VAKO

tunnistaks kehtetuks hankija 15.03.2018 käskkirja nr 1-47.1400/4 osas, milles tunnistati viidatud

pakkujate pakkumused edukaks.

Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotlevad kaebajad VAKO 11.05.2018 otsuse

tühistamist osaliselt, märkides, et nad ei vaidlusta VAKO otsust osas, milles vaidlustus jäeti

rahuldamata Margo Novikov OÜ ning ühispakkujate Margo Novikov OÜ ja Wood Trans OÜ osas.

Kaebuse punktis 1.5 on kaebajad märkinud, et ülejäänud osas vaidlustavad kaebajad

vaidlustuskomisjoni otsuse koos hankija 02.04 2018 ja 15.03.2018 otsusega pakkumuste vastavaks

ja edukaks tunnistamise ning pakkujate kvalifitseerimise kohta. Kaebuse nõude punktist 3

tulenevalt vaidlustavad kaebajad VAKO 11.05.2018 otsuse ja hankija 02.04.2018 otsused, millega

jäeti hankelt kõrvaldamata ja kvalifitseeriti nõude punktides a,b ja c nimetatud pakkujad ning

15.03.2018 otsused, millega tunnistati nimenatatud pakkujate pakkumused edukaks.

Hankija märgib õigesti, et kaebajad ei ole VAKO-s vaidlustanud hankija 02.04.2018 otsust osas,

millega otsustati jätta kõrvaldamata vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumused esitanud

pakkujad, kelle suhtes on hankija täiendavalt kogutud andmete alusel kontrollinud

hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist (p 1).

HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma

õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete

vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas.

HKMS § 151 lg 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse

menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS §

121 lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kaebajad ei ole vaidlustanud VAKO-s hankija 02.04.2018 otsust osas, millega otsustati jätta

kõrvaldamata vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujad, kelle suhtes on

hankija täiendavalt kogutud andmete alusel kontrollinud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

esinemist või puudumist (p 1). Nimetatud nõude kohta ei ole VAKO otsust teinud. Seega on

viidatud nõude osas läbimata nõude lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus

ning kaebus tuleb nimetatud nõude osas jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

34. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO 11.05.2018

otsus vaidlustusasjas 59-18/193899 vastab seadusele ja on põhjendatud. Kohtu põhjendused on

järgnevad.

35. Käesoleva vaidluse esemeks on küsimus sellest, kas hankija oleks pidanud jätma riigihankes

(viitenumber 193899) kvalifitseerimata ja edukaks tunnistamata hanke osas 2 OÜ Vaiest, hanke

osas 3 ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ Metallix-Puit ja Raja Auto OÜ, hanke osas

3 ühispakkujad OÜ Tarkmert, OÜ Ekonet Eesti ja OÜ Tiinaraam. Kaebajate väiteks on, et viidatud

pakkujate poolt esitatud pakkumused ei vasta kvalifitseerimise tingimustele ning hankija poolt läbi

viidud kontroll ei ole olnud piisav.

36. Hankija on hanke alusdokumentides (hanketeade (HT) osa III.1.3, hankedokument (HD)

„Nõuded pakkujale- kvalifitseerimistingimused“) sätestanud pakkujate tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele alljärgnevad kvalifitseerimise tingimused: Pakkuja tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele esitatavad nõuded on sõltuvuses pakkuja poolt pakutavast metsaveo autoringide arvust.

Pakkumuse esitamisel rohkem kui ühele hanke osale peab pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus

vastama pakutud hankeosade suhtes esitatud vastavate nõuete summale. Juhul, kui pakkuja

kirjeldatud tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta pakutud hankeosade suhtes esitatud vastavate

nõuete summale jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kõikide pakutud hankeosade suhtes. Vastavalt

RHS § 52 esitab edukas pakkuja vormid, mis tõendavad pakkuja vastavust tehnilisele ja

kutsealasele pädevusele, hankija nõudel (HT osa III 1.3 ja HD „Nõuded pakkujale- ja

kvalifitseerimistingimused/Tehniline ja kutsealane pädevus“ p 2). Hanke osa 2 (RMK Kagu

piirkond): Pakkuja peab omama 2017.aastal lepingute alusel teenusena metsamaterjali

maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 30 000 m3 iga pakutava metsaveo autoringi kohta.

Pakkuja esitab nõutud andmed vastaval vormil (Lisa 2, vorm 3); Hanke osas 3 (RMK Kirde

Piirkond): Pakkuja peab omama 2017.aastal lepingute alusel teenusena metsamaterjali

maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 30 000 m3 iga pakutava metsaveo autoringi kohta.

Pakkuja esitab nõutud andmed vastaval vormil (Lisa 2, vorm 3)(HT osa III.1.3, HD „Nõuded

pakkujale- ja kvalifitseerimistingimused/Tehniline ja kutsealane pädevus“ p-d 4 ja 5). HD Lisa 2

vormi 3 kohaselt pidi pakkuja esitama alljärgnevad andmed lepingute alusel teenusena teostatava

metsamaterjali maanteevedude mahtude kohta: metsamaterjali maanteeveo kogus (tm); maksumus,

EUR; lepingu sõlmimise aeg, teise lepingupoole nimi ja kontaktandmed.

Kolmandad isikud on hankijale HD lisa 2 vormid 3 esitanud ning need kajastavad hankija poolt

nõutud andmeid, s.t metsamaterjali maanteevedude koguseid, maksumust ning loetelu

tehingupartneritest iga konkreetse metsamaterjali maanteeveo kogus kohta.

37. Puudub vaidlus selles, et hankija on vaidlusaluses hankes kasutanud nö „pöördmenetlust“, st et

hankija ei ole teinud pakkujate kvalifitseerimise otsust RHS § 104 lg 6 alusel, vaid on peale

pakkumuste esitamist kontrollinud esmalt esitatud pakkumuste vastavust. See tähendab, et hankija

on lähtunud RHS § 52 lg-st 3 ning teinud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse enne pakkujate

kvalifitseerimise otsuseid. Nimetatud sättest tuleneb, et kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja

kvalifikatsiooni kontrollimisel peaks selguma, et pakkuja ei vasta hankija poolt kehtestatud

kvalifitseerimise tingimustele, teeb hankija pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse ning ühtlasi

tühistab vastava pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Seega oli n.ö pöördmenetluse

kasutamine RHS järgi lubatav, s.t hankija oli õigustatud tegema 15.03.2018 otsuse pakkujate

edukaks tunnistamise kohta enne pakkujate kvalifitseerimise otsuse tegemist 02.04.2018.

38. Õige on kaebaja väide, mille kohaselt on hankija 11.04.2018, so peale kolmandate isikute

kvalifitseerimise otsuse tegemist pöördunud kolmandate isikute poole ning palunud neil esitada

pakkumuses vormil 3 esitatud lepingulisel alusel teenusena teostatud metsamaterjali maanteeveo

koguste ning lepingute nõuetekohase täitmise kohta teise lepingupoole tõendid või kinnitused.

Kuivõrd hankijal on pädevus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse kestel, siis

ei ole kehtiva õigusega vastuolus nimetatud pöördumiste esitamine peale kvalifitseerimise otsuse

tegemist. Hankijal sellise õiguse olemasolu on tunnistatud ka kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahend

3-3-1-7-17).

39. Kolmas isik I on hankijale esitanud lisa 2 vormil 3 nimetatud teenuse tellijate kinnituskirjad

(14 tk), millede kohaselt on kolmas isik I 2017 aastal vedanud vormil 3 loetletud tellijatele

lepingulisel alusel teenusena vastavas koguses metsamaterjali maanteeveona ning tehingupartnerid

kinnitavad, et lepinguid on täidetud nõuetekohaselt. Viidatud kinnitused on kohtule VAKO poolt

edastatud. Ühe pakkuja kinnituskiri VAKO andmetel küll ei avanenud ning vastav kinnitus puudub

VAKO toimikus. Kolmandad isikud II on hankijale edastanud lisa 2 vormidel 3 nimetatud teenuse

tellijate kinnituskirjad (17 tk), millede kohaselt on ühispakkujad vedanud vormil 3 loetletud

tellijatele lepingulisel alusel teenusena vastavas koguses metsamaterjali maanteeveona ning

tehingupartnerid kinnitavad, et lepinguid on täidetud nõuetekohaselt. Viidatud kinnitused (17 tk)

on kohtule VAKO poolt edastatud. Puuduvad AS Folie (OÜ AT Transwood) 2 kinnituskirja, mille

puhul hankija selgitas, et pakutud kogused on hankija andmebaaside alusel kontrollitavad ka ilma

vastava kinnituseta, kuna tegemist oli alltöövõtuga RMK-le. Hankija tuvastas, et kolmanda isiku

poolt esitatud andmed seonduvalt lepingutega OÜ-ga AT Transwood on õiged. Vastavad tõendid

esitati hankija poolt 23.04.2018 VAKO-le ning asuvad VAKO toimikus. Kohtul puudub alus

kahelda viidatud andmete õigsuses. Samuti ei ole hankija seadnud kahtluse alla ühispakkuja poolt

esitatud andmeid osas, milles teenust on osutatud hankijale endale. Kolmandad isikud III (va

Tiinaraam OÜ) on hankijale edastanud lisa 2 vormidel 3 nimetatud teenuse tellijate kinnituskirjad

(6 tk), millede kohaselt on ühispakkujad vedanud vormil 3 loetletud tellijatele lepingulisel alusel

teenusena vastavas koguses metsamaterjali maanteeveona ning tehingupartnerid kinnitavad, et

lepinguid on täidetud nõuetekohaselt.

Hinnates eelpool toodud tõendeid nõustub kohus VAKO otsuses tooduga, et kolmandate isikute

poolt esitatud lisa 2 vormide 3, tellijate kinnituskirjade ja hankija andmebaaside kohaselt vastavad

kolmandad isikud hanketeate lisa III p 1.3 alap-des 2, 4 ja 5 sätestatud kvalifitseerimise

tingimustele kuivõrd: 1) kolmandal isikul I pidi HT osa III p 1.3 alap 4 järgi kvalifitseerimiseks

olema 2017.a teostatud metsamaterjali maanteevedusid 90 000 m3, lisa 2 vormi 3 alusel on kolmas

isik teostanud vastavaid vedusid 113 098 tm. Nende vedude tellijate kinnituskirjade kohaselt on

hankija poolt esitatud nõue täidetud sõltumata sellest, et ühe tellija poolt esitatud üks kinnituskiri

ei avanenud; 2) kolmandatel isikutel II pidi HT osa III p 1.3 alap 5 järgi kvalifitseerimiseks olema

2017.a teostatud summaarselt metsamaterjali maanteevedusid 90 000 m3, lisa 2 vormi 3 kohaselt

on kolmandad isikud II teostanud vastavaid vedusid kokku 108 200 tm. Nende vedude tellijate

kinnituskirjade kohaselt 64 431 tm, hankijale teostatud vedusid 39 800 tm ja hankija poolt enda

andmebaasidest kontrollitud andmete kohaselt alltöövõtu kohta 3964 tm (OÜ AT Transwood); 3)

kolmandatel isikutel III pidi HT III p 1.3 alap 5 järgi kvalifitseerimiseks olema 2017.a teostatud

metsamaterjali maanteevedu summaarselt 90 000 m3, lisa 2 vormi 3 kohaselt on kolmandad isiku

teostanud vastavaid vedusid kokku 253 488 tm, nende vedude tellijate kinnituskirjade kohaselt on

vastavaid vedusid teostatud 253 448 tm.

40. Kohus ei nõustu hankijaga, et pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel on põhjendatud lähtuda

formaliseeritusse põhimõttest kuna hankija võimalused kontrolli teostamiseks on ajaliselt piiratud.

Ka piiratud ajalise ressursi tingimustes peab hankija poolt teostatav pakkuja kvalifikatsiooni

kontroll olema sisuline ning võimaldama jõuda hankjal veendumusele, et pakkuja poolt oma

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed on piisavad ja õiged. Kahtluse korral, et pakkuja

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed ei vasta tõele, on hankijal õigus koguda

lisaandMeid ja nõuda pakkujalt selgitusi. Nimetatust tulenevalt nõustub kohus VAKO otsuse p-s

14.1 toodud seisukohaga, mille kohaselt ka kehtiva RHS alusel peab pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollimine olema sisuline ja põhjalik, mitte üksnes formaalne. Hankija peab piisava hoolsuse ja

põhjalikkusega välja selgitama pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud asjaolud ja

pakkuja esitatud andmete õigsuse.

41. Nagu kohus eelpool tuvastas, siis on otsused kvalifitseerida kolmandad isikud hankija teinud

lähtuvalt lisa 2 vormidel 3 toodud informatsioonist. Samas on hankija peale kvalifitseerimise

otsuste tegemist pidanud vajalikuks nõuda kolmandatelt isikutelt tellijate kinnituskirjade esitamist,

st kontrollida, kas otsuse tegemisel on lähtutud õigetest andmetest.

Kohus nõustub VAKO-ga, et RHS § 104 lg-st 8 tulenevalt on hankijal õigus otsustada, milliste

pakkujate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamist ta pakkujatelt kvalifikatsiooni

sisuliseks kontrollimiseks nõuab. Kohus leiab, et pakkuja ei saa hankijale ette kirjutada, milliste

dokumentide esitamist ta kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõuab. Seega ei saa kaebajad ka hankijalt

nõuda nende poolt viidatud dokumentide esitamist.

Hankija on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et tal puudus alus kahelda

kolmandate isikute poolt esitatud andmete õigsuses. Hankijal tekib täiendavate dokumentide

nõudmise kohustus juhul, kui tal tekib põhjendatud kahtlus, et pakkuja kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud andmed ei vasta tõele või on tehtud vigu. Praegusel juhul hankijal sellist

kahtlust ei tekkinud, st hankijal oli veendumus, et kolmandate isikute poolt esitatud andmed on

õiged. Seda on kinnitanud hankija ka kohtumenetluses.

42. Kohus nõustub hankijaga, et kolmandate isikute poolt esitatud andmetega tutvudes ja neid

analüüsides ei pidanud hankijal tekkima kahtlust selles, et viidatud andmed võiksid olla ebaõiged

või et andmetes esineks vigu. Samale seisukohale on jõudnud ka VAKO oma otsuses.

Kolmanda isiku I kvalifitseerimine

43. Nagu kohus eelpool tuvastas, siis vastab kolmanda isiku I pakkumus lisa 3 vormil 2 esitatud

andmetest ja hankija nõudel täiendavalt esitatud dokumentidest tulenevalt HT osa III p 1.3 alap 4

järgi kvalifitseerimiseks ette nähtud tingimustele. Teenuseid on osutatud eraõiguslikele

juriidilistele isikutele, FIE-dele, kuid mitte iseendale. Hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimise

nõue on täidetud ka juhul, kui mitte arvestada lepingupartneriga, kelle poolt edastatud kinnituskiri

ei avanenud. Asjaolu, et kolmas isik I on osutanud 2017 aastal teenuseid üksnes erasektori

ettevõtjatele, on kinnitanud ka kaebajad. Samas ei tähenda asjaolu, et teenuseid on osutatud üksnes

erasektori tellijatele veel seda, et hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku I poolt esitatud

andmete õigsuses. Olukord, kus hankija aktsepteeriks üksnes selliseid pakkujaid, kes on osutanud

varasemalt teenuseid avaliku sektori tellijatele, oleks olulises vastuolus riigihangete läbiviimise

üldpõhimõtetega ning moonutaks ausat konkurentsi.

44. Kaebajad tuginevad nii vaidlustusmenetluses kui ka kohtus väitele, et nende arvates ei saa

pidada reaalseks, et kolmas isik I on 2017.a kvalifitseerimise tingimustes ettenähtud mahus

metsamaterjali maanteevedusid teostanud, sest avalikult kättesaadavate andmete alusel on kolmas

isik I maksnud kaks korda madalamat töötasu sektori keskmisest (2017.a 476-495 eurot kuus, st

ligikaudu kaks korda alla valdkonna keskmise). Kohus nõustub hankija ja VAKO seisukohaga,

mille kohaselt ei ole väited võimaliku makstud madala töötasu suurusega kuidagi seotud pakkuja

kvalifitseerimise tingimustega. Makstud töötasude väidetav väiksus ei võimaldanud jätta pakkujat

kvalifitseerimata. Hankija pädevusse ei kuulunud kohustus uurida kolmanda isiku I poolt makstud

töötasude suurust. Väited makstud töötasude võimaliku suurusega ei anna alust järelduseks, et lisa

2 vormil 3 kajastatud pakkuja kogemus ning lepingupartnerite poolt kinnitatud andmete kohaselt

teostatud lepingute mahud ei olnud reaalselt võimalikud.

Kolmandate isikute II kvalifitseerimine

45. Nagu kohus eelpool tuvastas, siis vastab kolmandate isikute II pakkumus lisa 3 vormil 2

esitatud andmetest ja hankija nõudel täiendavalt esitatud dokumentidest tulenevalt HT osa III p

1.3 alap 5 järgi kvalifitseerimiseks ette nähtud tingimustele. Tulenevalt esitatud andmetest omavad

kolmandad isikud II 2017.a lepingulisel alusel teenusena teostatud metsamaterjali maanteevedude

kogemust kokku 108 200 tm. Nende vedude tellijate kinnituskirjade kohaselt 64 431 tm, hankijale

teostatud vedusid 39 800 tm ja hankija poolt enda andmebaasidest kontrollitud andmete kohaselt

alltöövõtu kohta 3964 tm (OÜ AT Transwood). Hankija on vaidlustusmenetluses usutavalt

selgitanud, et kontrollis Riilo Veod OÜ ja Rein Olesk poolt OÜ-le AT Transwood teostatud vedusid

(kuna tegemist oli alltöövõtuga RMK-le, siis olid vastavad andmed hankijal olemas) ja hankijale

teostatud vedusid asutusesiseselt ning veendus, et andmed OÜ-le AT Transwood ja hankijale

teostatud vedude kohta on õiged. Kohtul puudub alus kahelda hankija poolt edastatud andmete

õigsuses. Nimetatu kinnitab kohtu hinnangul ühtlasi seda, et hankija poolt teostatud kontroll ei

olnud formaalne, vaid andmete õigsust kontrolliti kahtluse korral ka sisuliselt.

46. Kaebajad tuginevad lisaks eeltoodule ka väitele, et ei ole eluliselt usutav, et Riilo Veod OÜ,

Rein Olesk, OÜ Metallix-Puit ja Raja Auto OÜ on 2017 aastal teostanud kirjeldatud mahus

maanteevedusid. Kaebajad väidavad, et ühispakkujad teostasid 2017.a peamiselt sadamavedusid,

mis on asulasisesed veod, mitte maanteeveod. Kõigist tellijate poolt esitatud kinnituskirjadest

tuleneb, et tegemist on olnud maanteevedudega, mitte sadamavedudega. Kohtul puudub alus

kahelda viidatud andmete õigsuses, kuna kaebajad ei ole vaidlustusmenetluses ega

kohtumenetluses toonud välja täpsustavad argumente, mille põhjal nad väidavad, et teostatud veod

ei olnud maanteeveod, vaid sadamaveod.

Kolmandate isikute III kvalifitseerimine

47. Kaebajad on vaidlustus- ja kohtumenetluses tuginenud väitele, et kolmandad isikud III ei vasta

kvalifitseerimise tingimustele, kuna OÜ Tarkmert, OÜ Tiinaraam ja OÜ Ekonet Eesti teostavad

üksnes sadamavedusid, mis ei ole võrdsustatavad metsamaterjali maanteevedudega; OÜ Ekonet

Eesti põhitegevuseks on üksnes laadungikäitlus, mitte maanteeveoteenus; OÜ Tiinaraam

põhitegevuseks on metsateenused (raieteenused, metsahooldus ja metsaistutus), mitte

maanteeveoteenus.

48. Kolmandad isikud III on kvalifitseerimiseks esitanud lisa 2 vormil 3 andmed, et OÜ Econet

Eesti on teostanud 2017.aastal lepingulisel alusel metsamaterjali maanteevedusid SCA Metsad

Eesti AS-le mahus 95 972 m2, Södra Metsad OÜ-le mahus 31 131 m3, Lemeks Sadamad AS-le

mahus 56 946 m3 ja Nor-est Wood AS-le mahus 51 482,60. Kolmandad isikud III on

vaidlustusmenetluses avaldanud, et nimetatud vedude marsruudid on: 1) Viru-Nigula vallas Malla

külast Kunda sadamasse ning veod on teostatud maanteel; 2) Viru-Nigula vallas Ojakülast Kunda

sadamasse ning veod on toimunud maanteel. Kolmandad III on vaidlustusmenetluses esitatud

maanteeameti kaardirakenduse väljatrüki, millelt nähtub Kunda linna, Malla ja Ojaküla paiknemine

ning nendevahelised maanteed. Kaardilt nähtub, et Ojaküla ja Malla ei kuulu Kunda linna

koosseisu, vaid asuvad linna piiridest väljaspool. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et

Malla ja Ojaküla asuksid Kunda sadama territooriumil. Kunda sadama aadressiks on Uus-Sadama

tee 2, st sadam asub Kunda linnas. Seega ei saa olla tegemist sadamasiseste vedudega, nagu

väidavad kaebajad, vaid viidatud marsruutidel teostatud veod on maanteeveod EhS § 92 lg 2

tähenduses. Asjaolu, et tegemist on maanteevedudega on kinnitanud hankijale ka kolmandate

isikute III tehingupartnerid. Seega on põhjendamatu kaebajate väide, mille kohaselt ei ole OÜ

Ekonet Eesti osutanud kvalifitseerimiseks vedusid maanteel, st tegemist ei ole maanteevedudega.

Kaebaja ei ole ka väitnud, et olukorras, kus veod on teostatud viidatud marsruutidel, ei oleks

tegemist vedudega maanteel. Kolmas isik on vaidlustusmenetluses avaldanud, et marsruudid on

kaebajatele hästi teada, kuna ka kaebaja konsortsiumi koosseisu kuuluv ettevõte on teostanud

samal marsruudil vedu Södra Metsad OÜ laoplatsilt Kunda sadamasse. Kaebajad väidavad hoopis,

et kolmandate isikute III väide, et veod on tõepoolest teostatud nimetatud marsruutidel, vajab

kontrollimist (kaebuse p 2.4.5). Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et veod viidatud

teelõikudel on käsitletavad maanteevedudena. Kohtul puudub alus kahelda kolmanda isiku III

tehingupartnerite poolt hankijale antud kinnituste õigsuses. Kaebajad ei ole välja toonud, miks

oleksid OÜ Ekonet Eesti tehingupartnerid pidanud avaldama VAKO-le ebatäpset informatsiooni.

Seega ei nõustu kohus kaebajatega, et OÜ Ekonet Eesti on esitanud kvalifitseerimiseks andmeid,

mis kajastavad sadamavedusid.

Kolmandad isikud III viitavad põhjendatult ka asjaolule, et isegi olukorras, kus SCA Metsad Eesti

AS-le ja Nor-Est Wood AS-le teostatud veod ei ole kogu osas teostatud maanteel, on OÜ Ekonet

Eesti teostanud juba ainult Södra Metsad AS-le ja Lemeks Sadamad AS-le vedusid kokku 88 077

m2.

Õige on kaebajate väide, et OÜ Ekonet Eesti põhitegevusalaks 2016.a oli 2016 majandusaasta

aruande kohaselt laadungikäitlus. Samas ei välista nimetatud põhitegevusala kajastamine 2016

majandusaasta aruandes pakkuja kvalifitseerimist. Kvalifitseerimise tingimustele vastavaust ei

tulnud tõendada 2016 majandusaasta müügitulu kaudu.

49. Kolmandad isikud III on kvalifitseerimiseks esitanud andmed, et OÜ Tarkmert on 2017 aastal

lepingute alusel teostanud metsamaterjali maanteevedusid OÜ-le Ekonet Eesti mahus 10491 m2 ja

OÜ-le Kermik mahus 7426 m3. Kaebajad väidavad, et OÜ Tarkmert on teostanud 2017 aastal

peamiselt sadamasiseseid vedusid, kuid ei ole oma väiteid põhistanud ega tõendanud, ehkki OÜ

Tarkmert avaldas andmed oma tehingupartnerite kohta.

OÜ Tarkmert tehingupartnerid on kinnitanud, et lisa 2 vormil 3 kajastatud veod on teostatud

maanteel ning kohtul puudub alus viidatud andmete õigsuses kahelda.

OÜ Tiinaraam kogemusele ei ole kolmandad isikud tuginenud.

50. Seega leiab kohus, et kaebajate kahtlus, mille kohaselt ei vasta kolmas isik III kvalifitseerimise

tingimustele, ei ole õige.

51. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus VAKO otsuse punktis 16 toodud seisukohaga, mille

kohaselt on kaebajate taotlus tunnistada kehtetuks hankija otsused kvalifitseerida kolmandad isikud

(kohtumenetluses vaidlustatud ulatuses) on põhjendamatu ja VAKO on kaebajate taotluse viidatud

otsuse kehtetuks tunnistamiseks jätnud õigesti rahuldamata, sest ei esine alust nende kehtetuks

tunnistamiseks. Kuna vaidlustus kolmandate isikute kvalifitseerimiseks jäi rahuldamata, siis jättis

VAKO õigesti rahuldamata ka kaebajate taotluse tunnistada kehtetuks kolmandate isikute

pakkumuste vastavaks tunnistamise otsused.

52. Eeltoodut kokku võttes on VAKO 11.05.2018 otsus nr 59-18/193899 vaidlustatud osas

õiguspärane ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Kaebajate poolt esitatud kaebus jääb

rahuldamata kogu ulatuses.

Menetluskulud

53. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 4 kohaselt

kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse

lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna kaebus jääb rahuldamata,

ning osas, milles kohus jättis kaebuse läbi vaatamata ning puudub HKMS § 108 lg 6 sätestatud alus

jätta kulutused viidatud osas hankija kanda, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Kaebajate

kantud riigilõiv jääb tulenevalt HKMS § 108 lg 1 samuti tema enda kanda. Kuna kaebus jääb

rahuldamata, VAKO otsus muutmata ning kaebajate menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis

ei hinda kohus kaebajate väidet, mille kohaselt on regulatsioon, mille kohaselt on ette nähtud

kohustuslik kohtueelne menetlus, mille kulusid ei hüvitata, põhiseadusega vastuolus.

54. Hankija on taotlenud menetluskulude hüvitamist. Riigihangete läbiviimine ning hangetega

seotud vaidlustes osalemine ei ole hankija (RMK) põhitegevuseks. Seega on kohus seisukohal, et

HKMS § 108 lg 1 kohaselt on hankija menetluskulude hüvitamine võimalik.

Hankija menetluskulude nimekirja kohaselt on hankija kandnud kohtumenetluses õigusabikulusid

12 h ja 55 min ulatuses, õigusabi tunnitasu maksumus on 130 eurot, arvestamata käibemaksu.

Kokku taotleb hankija menetluskulude hüvitamist summas 1679,17 eurot (käibemaksuga).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtu hinnangul ei saa hankija kantud menetluskulude kaebajatelt tervikuna väljamõistmist pidada

praeguse vaidluse iseloomu ja mahtu arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et kulutuste suurus on

ajakulu osas osaliselt põhjendamata, kuivõrd kaebajate õiguslikud väited ei ole võrreldes

menetlusega VAKO-s oluliselt muutunud ning ka menetlusosaliste väited on jäänud valdavalt

samaks. Kohus leiab, et arvestades nimetatud asjaolu on põhjendatud kulutused õigusabile

käesolevas haldusasjas 3 h, st 468 eurot (130 x 3 x 20%).

55. HKMS § 108 lg 3 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Kolmandad isikud III on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 360 eurot käibemaksuga.

Õigusabi on osutatud kolme tunni ulatuses, tunnitasu määraga 100 eurot tund, millele lisandub

käibemaks. Kolmandate isikute III esindaja on esitanud kohtule OÜ-le Tarkmert koostatud arve.

Kohus leiab, et kolmandate isikute III menetluskulud on arvestades vaidluse iseloomu ja mahtu

põhjendatud ning kulutused tuleb mõista välja kaebajatelt kolmandate isikute III kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm