3-17-2887/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2887

Haldusasi

P. P. kaebus Anija Vallavalitsuse 19.12.2016 ettekirjutuse nr

16-3/1096-4 osaliseks ja 16.11.2017 hoiatuse nr 16-3/1096-9

tühisuse tuvastamiseks, 16.11.2017 täitekorralduse nr 16-

3/1096-8

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

vastustaja

kohustamiseks kõrvaldama täitekorralduse tagajärjed

Menetlusosalised

Kaebaja – P. P., volitatud esindaja Peeter Malve

Vastustaja – Anija vald, volitatud esindaja Tiiu Siig

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta P. P. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Tagastada P. P. enam tasutud riigilõiv 3 (kolm) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-2887

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. P. (kaebaja) kuulub Harju maakonnas Anija vallas XXXXX külas kinnistu

XXXXXXXX (kinnistusregistri nr XXXXXXXX, katastriüksuse nr XXXXX:XXX:XXXXX),

millel asuvad ehitisregistri kohaselt küün (kood XXXXXXXXX), laut (kood XXXXXXXXX),

pumbamaja (kood XXXXXXXXX) ja kompressorihoone (kood XXXXXXXXX).

2. Anija Vallavalitsus alustas 30.07.2015 kaebaja suhtes riiklikku järelevalvet, mille käigus

tuvastati, et kaebajale kuuluv laut on ohtlikus seisukorras ega vasta ehitusseadustiku (EhS)

nõuetele. Vallavalitsus tuvastas 30.07.2015 paikvaatluse käigus, et kinnistul asuv

ühekorruseline kiviehitis on osaliselt lagunenud. Lauda aknad on katki ja kinni katmata.

Kõrvaliste isikute juurdepääs hoone varisemisohtlikule konstruktsioonile ei ole takistatud.

Varisemisohtlikule alale on juurdepääs piiramata ja märgistamata, mistõttu on see ohtlik

ümbritsevale loodus- ja inimkeskkonnale. Vallavalitsus tegi 11.08.2015 kaebajale ettekirjutuse

ja hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks, kuid tuvastas 02.02.2016 järelkontrolli käigus, et

kaebaja ei ole täitnud kohustust muuta hoone nõuetele vastavaks. Vallavalitsus vestles

kaebajaga telefoni teel 2016. a veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juulis, augustis ja septembris,

kuid kaebaja ei täitnud lubadust tulla vestlusele. Vallavalitsus teavitas kaebajat 18.11.2016

kirjaga kaebajale kuuluva lauda puudustest ning andis võimaluse esitada oma arvamus ja

vastuväited. Kaebaja nõustus 12.12.2016 vastuses ehitise puudustega, sh varisemisohuga, kuid

märkis, et selle ehitisega ei ole tal majanduslikult tasuvat ideed. Kohalik kogukond teab, kelle

laudad need on, ja omapäi võõrasse valdusesse ei sisene.

3. Anija Vallavalitsus kohustas 19.12.2016 ettekirjutusega nr 16-3/1096-4 kaebajat tegema

XXXXXXXXX kinnistul asuva lauda seina- ja katusekonstruktsioonid lõuna ja lääne poolt

korda hiljemalt 01.06.2017 (resolutsiooni p 1.1, põhjenduste p 3.1), katma lauda avatud aknad

kinni hiljemalt 01.06.2017 (resolutsiooni p 1.2, põhjenduste p 3.1), sulgema sissepääsud

hoonesse hiljemalt 01.06.2017 (resolutsiooni p 2, põhjenduste p 3.2), heakorrastama kinnistu

hiljemalt 01.06.2017, st koristama ära vanaraua (resolutsiooni p 3, põhjenduste p 3.3), ning

kandma hiljemalt 01.01.2020 ehitisregistrist maha XXXXXXXX kinnistul olematu küüni

(resolutsiooni p 4, põhjenduste p 3.4). Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral

rakendatakse p-s 3.1 märgitud kohustuse osas sunniraha 800 eurot, p-s 3.2 märgitud kohustuse

osas sunniraha 100 eurot ja p-s 3.3 märgitud kohustuse osas sunniraha 100 eurot. Sunniraha

vabatahtliku tasumise tähtaeg on 16.06.2017, pärast seda edastatakse nõue täitmiseks

kohtutäiturile. Järelkontrolli tegemise ajaks määrati 26.05.2017 kl 10:00.

4. Anija Vallavalitsus määras 24.05.2017 e-kirjaga järelkontrolli ajaks 07.06.2017 kl 10:00.

Kaebaja palus 06.06.2017 e-kirjas pikendada täitmise tähtaega kuni 21.06.2017. Vallavalitsus

määras 09.06.2017 teatega ettekirjutuse p-de 3.1 ja 3.2 täitmise uueks tähtpäevaks 11.08.2017.

Kaebaja palus 11.08.2017 e-kirjas pikendada täitmise tähtaega oktoobri lõpuni, sest

viljakoristuse tööd on esmatähtsad. Vallavalitsus määras 14.08.2017 otsusega ettekirjutuse

p-de 3.1 ja 3.2 täitmise tähtpäevaks 01.11.2017. Vallavalitsus teatas 03.11.2017 e-kirjaga

kaebajale, et kontrollib 08.11.2017 kl 14:15 XXXXXXXX kinnistul ettekirjutuse täitmist.

5. Anija Vallavalitsus tuvastas 08.11.2017 paikvaatlusel, et hoone katusekonstruktsioon on

varisemisohtlik, pööningukonstruktsiooni lõuna- ja läänepoolne katuseosa on lagunenud,

sissepääsud hoonesse on avatud ja võõrastele lukustamata, mõned lauda aknad on avatud,

varisemisohtlikule alale on juurdepääs piiramata ja märgistamata, hoone on välisel vaatlusel

ohtlikus seisukorras ega vasta EhS-i nõuetele (EhS § 16 lg 1 ja § 19 lg 1 p 4). Paikvaatluse

aktile on lisatud fotod. Vallavalitsuse ehituskomisjon leidis 08.11.2017 ehitusjärelevalve

protokollis, et XXXXXXXX kinnistu omanik ei ole täitnud ettekirjutust. Täitekorraldusega

3-17-2887

3(11)

tuleb kaebajale kohaldada sunnivahendina sunniraha 900 eurot ja edastada täitekorraldus

kohtutäiturile. Ettekirjutuse uueks vabatahtliku täitmise tähtajaks otsustati määrata 20.02.2018.

6. Anija Vallavalitsus kohaldas 16.11.2017 täitekorraldusega nr 16-3/1096-8 kaebaja

suhtes ettekirjutuse p-s 3.1 märgitud kohustuse täitmata jätmise eest sunniraha 800 eurot ja

ettekirjutuse p-s 3.2 märgitud kohustuse täitmata jätmise eest sunniraha 100 eurot. Järelkontrolli

käigus tuvastati, et ettekirjutuse p-des 3.1 ja 3.2 märgitud kohustusi ei ole täidetud.

7. Anija Vallavalitsus määras 16.11.2017 hoiatusega nr 16-3/1096-9 kaebajale ettekirjutuse

uueks vabatahtliku täitmise tähtpäevaks 20.02.2018 ja järelkontrolli ajaks 28.02.2018 kl 14:00.

Ettekirjutuse p-s 3.1 märgitud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse

sunniraha 1000 eurot ja p-s 3.2 märgitud kohustuse täitmata jätmise korral sunniraha 200 eurot.

8. Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma algatas vallavalitsuse 16.11.2017 täitekorralduse ja

avalduse alusel kaebaja osas täitemenetluse. Kaebaja kontolt peeti kinni 955,20 eurot, mis

sisaldas sunniraha 900 eurot.

9. Kaebaja esitas 25.01.2018 vallavalitsusele kasutusteatise, et kasutab tema omandis olevat

lauta küttepuude hoidlana. Vallavalitsus teavitas 05.02.2018 e-kirjaga, et kaebaja kirja ei saa

käsitleda kasutusteatisena EhS-i tähenduses. Kasutusteatisele on kehtestatud vorminõuded ja

esitamise kord. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutama hakkamist

(EhS § 48 lg 2). Täidetud peavad olema ehitise kasutamisele esitatavad nõuded (EhS § 47 lg 2).

Kohalik omavalitsus kontrollib ehitise vastavust ja võib esitada täiendavaid tingimusi (EhS § 48

lg 5). Arvestades hoone seisukorda, ei saa kohalik omavalitsus muuta kasutamise otstarvet ja

lubada hoone kasutamist, kui hoone on lagunenud ja ohtlik. Hoone tuleb esmalt korda teha.

10. Anija Vallavalitsuse 06.02.2018 paikvaatluse aktist nähtuvalt on lauda konstruktsioon

varisemisohtlik, pööningukonstruktsiooni lõuna- ja läänepoolne katuseosa on lagunenud,

sissepääsud hoonesse on avatud ja võõrastele isikutele lukustamata, mõned lauda aknad on

avatud, varisemisohtlikule alale on juurdepääs piiramata ning märgistamata, esitatud

kasutusteatis ei vasta nõuetele – hoone ohtliku seisundi tõttu on võimatu muuta

kasutusotstarvet, hoone rikub XXXXX küla välisilmet. Vallavalitsuse ehituskomisjon leidis

06.02.2018 ehitusjärelevalve protokollis, et kaebaja ei ole täitnud ettekirjutuses märgitud

kohustusi. Järelkontroll otsustati teha 28.02.2018. Ehitis ei vasta nõuetele, et muuta

kasutusotstarvet.

11. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tuvastada 19.12.2016 ettekirjutuse tühisus p 3.1 osas, millega kohustati kaebajat katma kinni

või sulgema lauda uksed ja aknad, ja p 3.2 osas, millega kohustati kaebajat sulgema sissepääsud

hoonesse, tuvastada 16.11.2017 hoiatuse tühisus, tuvastada 16.11.2017 täitekorralduse

õigusvastasus ja kohustada Anija valda (vastustaja) kõrvaldama täitekorralduse tagajärjed.

Põhjendused:

11.1. Kaebaja selgitas 2017. a juunis valla arhitektile, et amortiseerunud lauta ei ole

majanduslikult mõttekas korda teha. Kaebaja tegi ettepaneku, et lõhub kokku vajunud katuse

ära. Ülejäänud hoonet saaks ta oma vajaduste kohaselt kasutada. Uste ja akende sulgemine ei

sobi kaebaja eesmärgiga kasutada ruume küttepuude hoidmiseks, sest liikuv õhk viiks niiskuse

välja. Kaebajale tundus, et selline lahendus sobib vastustajale. 2017. a juuli lõpuks sai suurem

osa tööst tehtud – kokku kukkunud katus lõhuti välja. Tegemata jäi mõne tunni töö – katuselt

mõnede katteta roovide eemaldamine. Kuna kaebaja on talupidaja ja algas lõikuseperiood, siis

ei olnud tal enam aega nende töödega jätkata ja ta saatis vastustajale sellekohase e-kirja. Pärast

lõikust algasid sajud, mis muutsid katuse libedaks ja tööde lõpetamise võimatuks. Kaebaja

3-17-2887

4(11)

helistas kontrolli toimumise päeval vastustajale ja teatas, et ta ei saa kohale tulla. Pärast seda ei

ole kaebajaga kuni 16.11.2017 täitekorralduse saatmiseni ühendust võetud.

11.2. Ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 kohaselt tühine,

sest seda ei ole andnud pädev organ ja ettekirjutusega pandud kohustused ei ole täidetavad või

on vastuolulised. Kaebajalt nõutakse ettekirjutusega alusetult palju. Ettekirjutuses ei ole

kaebajale kohustuseks pandud töid sisult ega mahult piisavalt arusaadavalt lahti kirjutatud ega

selgitatud. Kaebajal ei ole kohustust sulgeda aknaid ja uksi hoones, mida ta kasutab küttepuude

kuivatamiseks ja hoidmiseks.

11.3. 16.11.2017 täitekorraldus on õigusvastane, kuna kaebaja on ettekirjutuse olulises osas

ja vabatahtlikult täitnud. Silmariivav osa laudast on maha lammutatud. Laut ei kujuta endast

reaalset ohtu, mida näitab see, et vastustaja ei ole asunud ise asendustäitmise korras ohtu

kõrvaldama. Laut asub hajaasustusega külas, see ei ole maha jäetud ja tegemist on eravaldusega.

Seda arvestades ei ole sunniraha määramine proportsionaalne ega avalike huvidega kooskõlas.

Kuna ettekirjutus on tühine, on ka sunniraha määramine õigusvastane.

11.4. 16.11.2017 hoiatus on tühine, sest sellega kohustatakse kaebajat täitma tühist

ettekirjutust.

12. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

12.1. Kaebaja eirab avalikku huvi ja soovib varisemisohtlikust ehitisest tuleneva ohtliku

olukorra jätkumist. Sissepääsud ehitisse on avatud. Varisemisohtlikule alale, kus

katusekonstruktsioon võib igal hetkel sisse langeda, on juurdepääs piiramata ja märgistamata.

Ehitise omanikul on kohustus tagada hoone korrashoid ja kasutamise ohutus (EhS § 19 lg 1

p 4). Vastavalt tuleohutuse seaduse (TuOS) § 5 lg-le 2 peavad kasutusel mitteolevate ehitiste

välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad olema suletud või tuleb

muul viisil tõkestada neisse kõrvaliste isikute sissepääs. Ettekirjutuse täitmine on üldistes

huvides.

12.2. Kaebaja 25.01.2018 kasutusteatis sooviga muuta ehitise sihtotstarvet ja kasutada seda

küttepuude hoidlana ei vasta EhS 5. peatüki 1. jaos sätestatud vorminõuetele ega esitamise

korrale (majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrus nr 67). Kasutusteatis tuleb esitada

vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutama hakkamist (EhS § 48 lg 2). Ehituskomisjoni

06.02.2018 paikvaatluse aktist ja fotodest selgub, et kaebaja ei ole kõrvaldanud mitte ühtegi

08.11.2017 paikvaatluse aktis ja protokollis märgitud puudust. Hoone on ohtlikus olukorras ega

vasta EhS-is sätestatud nõuetele ning selle kasutusotstarvet muuta ei saa. Isegi, kui kaebaja

oleks enne ehitise kasutusotstarbe muutmist esitanud vormikohase kasutusteatise (EhS § 48

lg 3), ei oleks vastustaja saanud kasutusteatist väljastada, sest ehitise kasutamisele esitatavad

nõuded ei ole täidetud (EhS § 47 lg 2).

12.3. Vastustaja 07.03.2018 paikvaatluse aktist ja fotodest nähtub, et ehitise lõunapoolne

varisemisohtlik

katusekonstruktsioon

oli

osaliselt

ära

koristatud,

samas

pööningukonstruktsiooni läänepoolne katuseosa oli koristamata, sissepääsud ehitisse on

endiselt avatud ja lukustamata ning osa lauda aknaid on avatud. Seisuga 04.04.2018 on ehitis

jätkuvalt ohtlikus olukorras ega vasta EhS-i nõuetele. Vastustaja pikendas 30.04.2018

ettekirjutuse p-de 3.1 ja 3.2 täitmise tähtaega, määrates uueks tähtpäevaks 02.07.2018.

12.4. Ettekirjutuse p-d 3.1 ja 3.2 on õiguspärased ettekirjutuses toodud faktilistel ja õiguslikel

alustel. Kaebaja ei täitnud ehitise ohutusele sätestatud nõudeid (EhS § 8, § 11 lg 1 ja lg 2 p-d 1,

3 ja 10, § 16 lg 1 p 1, § 19 lg 1 p 4). Samuti ei täitnud ta Anija Vallavolikogu 21.08.2014

määruse nr 27 „Anija valla heakorra eeskiri“ § 5 p-s 7 sätestatud kohustust hoida korras ja

tervetena hoonete fassaad ja sinna juurde kuuluvad elemendid (välisseinakate, uksed, katused),

3-17-2887

5(11)

samuti § 5 p-s 12 määratud kasutusel mitteoleva ehitise omaniku kohustust tagada ehitise ja

sinna juurde kuuluva krundi heakord ning vältida hoone varisemisohtlikkust, vajadusel

lammutada ohtlik hoone, sulgeda sissepääsud hoonesse ja krundile.

12.5. Vastustajal oli EhS § 130 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 järgi õigus riikliku

järelevalve käigus avastatud ehitise puuduste kõrvaldamiseks teha kaebajale ettekirjutus koos

hoiatusega.

Ettekirjutuse

tegemine

olukorras,

kus

varisemisohtliku

seina

ja

katusekonstruktsiooniga ehitis avatud sissepääsude ning akendega kujutas endast ohtu, oli

põhjendatud ja hädavajalik. Varisemisohtlik ehitis kujutas eelkõige ohtu inimese tervisele,

varale ja keskkonnale. Kaebaja ei ole ehitise ohutusnõudeid täitnud.

12.6. Kaebaja palus 07.06.2017 ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist kuni 21.06.2017

ehk pidas võimalikuks ettekirjutuse täitmist 2 nädala jooksul. Kaebaja ei teavitanud vastustajat

ettekirjutuse täitmist takistavatest asjaoludest, nagu tööde suur maht või teadmatus, milliseid

töid teha. Vastustaja pikendas korduvalt ettekirjutuse täitmise tähtaega. Kaebajal oli peaaegu

aasta ehk piisavalt aega ettekirjutuse täitmiseks. Kaebaja väited ettekirjutusega pandud liialt

koormavatest kohustustest on paljasõnalised ja otsitud. Kaebajal puudub kaitstav subjektiivne

õigus jätta ehitise omanikuna täitmata õigusaktidest tulenevad kohustused (EhS § 16).

Ettekirjutus, mis seaduslikul alusel nõuab kaebajalt EhS-ist tulenevate kohustuste täitmist ja

ohu likvideerimist, ei ole tühine.

12.7. Täitekorraldus sunnivahendi rakendamiseks on õiguspärane. Kaebaja väide, et ta on

ettekirjutuse olulises osas täitnud, on paljasõnaline. 08.11.2017 paikvaatluse aktist nähtuvalt

olid ettekirjutuse p-d 3.1 ja 3.2 jätkuvalt täitmata. Paikvaatluse akt koos fotodega ja

ehituskomisjoni 08.11.2017 protokoll lükkavad ümber kaebaja väite, et suurem osa nõutud

töödest oli tehtud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg-s 1 ettenähtud

sunnivahendi rakendamise eeldused olid täidetud. Puudusid sunnivahendi lubatavust välistavad

asjaolud (ATSS § 8 lg 3 p-d 1-4). Seega vastas 16.11.2017 täitekorraldus ATSS § 9 lg-le 1 ja

puuduvad õiguslikud alused täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajal oli

võimalus hoida ära enda suhtes sunniraha kohaldamine, kui ta oleks ettekirjutusega pandud

kohustuse tähtaegselt täitnud. Kaebaja ei teavitanud objektiivse takistuse olemasolust.

Täitekorralduse õiguspärasusest tulenevalt puudub alus vastustajalt nõuda selle tagajärgede

kõrvaldamist.

12.8. Hoiatus on õiguspärane, selle tühisuse tuvastamiseks puuduvad õiguslikud alused.

Hoiatuse aluseks olev ettekirjutus on kehtiv isegi selle õigusvastasuse tuvastamisel ja on

täitmiseks kohustuslik (HMS § 60).

12.9. Arvestades, et EhS § 133 alusel on kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha

ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot ja hinnates inimestele, nende varale ja keskkonnale

varisemisohtlikust hoonest tulenevaid võimalikke ohtlikke mõjutusi, olid hoiatuses määratud

sunniraha suurused põhjendatud. Vaidlustatud hoiatusega on sunniraha suuruseks vastavalt

1000 eurot ja 200 eurot. Ka viidatud määrad ei küündi EhS §-s 133 sätestatud suuruseni ja on

seega õiguspärased, arvestades, et kaebaja on ilmutanud selget tahtmatust ettekirjutust täita.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlusalused küsimused

13. Vaidlus toimub 19.12.2016 ettekirjutuse, 16.11.2017 täitekorralduse ja 16.11.2017

hoiatuse üle. Vastustaja on esitanud kohtule ka hiljem koostatud haldusakte ettekirjutuse

täitmise tähtaja pikendamise kohta. Kaebaja ei ole neid praeguses asjas vaidlustanud, seepärast

kohus nende õiguspärasust ega kehtivust ei hinda (HKMS § 2 lg 3).

3-17-2887

6(11)

14. HMS § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sh haldus- ja

riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja

kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sh haldusakti põhjenduses tuvastatud

asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Viidatud sättest nähtuvalt saab isikule kohustusi panna vaid haldusakti resolutsiooniga, mitte

põhjendustega. Praeguses asjas on vastustaja läbivalt ekslikult käsitanud kohustusi

sisaldavatena ettekirjutuse põhjendusi (p-d 3.1 ja 3.2), mitte resolutsiooni (p-d 1.1, 1.2 ja 2).

Vastustaja on korduvalt hilisemate haldusaktidega pikendanud ettekirjutuse täitmise tähtaegu,

viidates ettekirjutuse põhjendustes toodud kohustustele, mitte resolutsioonis toodud

kohustustele. Samamoodi on vastustaja käitunud ka täitekorralduse koostamisel.

Ka kaebaja on sellest tulenevalt taotlenud ekslikult ettekirjutuse põhjenduste punktide tühisuse

tuvastamist. Kaebaja taotles kaebuses ettekirjutuse tühisuse tuvastamist p 3.1 osas, millega

kohustati kaebajat katma kinni või sulgema lauda uksed ja aknad, ja p 3.2 osas, millega kohustati

kaebajat sulgema sissepääsud hoonesse. Haldusakti põhjendusi ei saa tühistada ega ka nende

tühisust tuvastada. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 lähtudes kaebaja nõuet ja loeb tühisuse

tuvastamise nõude esitatuks ettekirjutuse resolutsiooni p-de 1.2 ja 2 peale.

15. Muus osas kaebaja ettekirjutust ei vaidlusta, mh samuti p-s 3.1 käsitletud kohustuse osas

teha korda lauda seina- ja katusekonstruktsioonid lõuna ja lääne poolt (ettekirjutuse

resolutsiooni p 1.1). Vaidlustamata osas kohus ettekirjutust ei kontrolli (HKMS § 2 lg 3).

16. Samuti lähtub kohus asja lahendamisel asjaolust, et vaidlusalune laut (ehitisregistri kood

116031071) oli ettekirjutuse tegemise ajal ja sunniraha määramise ajal registreeritud

ehitisregistris laudana, mille peamine kasutamise otstarve on loomakasvatushoone (HKMS

§ 158 lg 2). Kaebaja esitas vastustajale kasutusteatise kasutusotstarbe muutmise sooviga alles

25.01.2018. Vastustaja ei ole ehitise kasutusotstarvet ehitisregistris siiani muutnud. Kaebaja ei

ole vastustaja tegevust või tegevusetust kasutusotstarbe muutmisega seoses vaidlustanud,

seepärast kohus kasutusotstarbe muutmisega seonduvat ei kontrolli.

17. Kaebajale on antud menetluse käigus mitmel korral võimalus kaebuse nõudeid muuta ja

juhitud tähelepanu tühisuse tuvastamise nõude perspektiivitusele (19.02.2018 määruses).

Kaebaja jäi kindlaks tühisuse tuvastamise nõudele ega soovinud tühistamise nõuet esitada,

seega tuleb asi lahendada kaebaja nõuetest lähtudes (HKMS § 2 lg 3).

19.12.2016 ettekirjutuse tühisuse tuvastamise nõue

18. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan

(p 1); sellest ei selgu haldusakti adressaat (p 2); seda ei andnud pädev haldusorgan (p 3); see

kohustab toime panema õigusrikkumise (p 4); sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused

on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel võimalik kellelgi täita (p 5). HMS

§ 63 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale ja seda ei ole kohustust täita.

19. Kaebaja leiab, et ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole andnud pädev haldusorgan ja

ettekirjutusega pandud kohustused ei ole täidetavad või on vastuolulised. Kohtu hinnangul ei

ole vaidlusalune ettekirjutus tühine ühelgi HMS § 63 lg-s 2 märgitud alusel, sh kaebaja viidatud

alustel.

20. Vastustaja on viidanud ettekirjutuses õigusnormidele (EhS § 130 lg 2, §-d 131, 132, KorS

§ 28 lg 1, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28), mis annavad talle

pädevuse sellise ettekirjutuse tegemiseks. EhS § 130 lg 2 järgi on kohaliku omavalitsuse üksus

pädev teostama riiklikku järelevalvet ehitiste üle, sh ehitise korrashoiu ja kasutamise nõuetele

vastavuse üle (p 5). Kohalikul omavalitsusorganil on korrakaitseorganina õigus ja kohustus

3-17-2887

7(11)

kasutada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid. Vastustaja tuvastas

haldusmenetluse käigus, et kaebajale kuuluv laut on lagunenud ja varisemisohtlik, kõrvalistele

isikutele ei ole juurdepääsu laudale piiratud, mistõttu võib laut olla nende jaoks ohtlik. EhS § 16

lg 1 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja visuaalne korrasolek (sama

EhS § 11 lg 1). Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus

on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8). EhS § 19 lg 1

p-st 4 nähtuvalt on ehitise omaniku kohustuseks tagada ehitise korrasolek ja kasutamise ohutus.

Vastustaja on viidanud kohtumenetluses põhjendatult ka TuOS § 5 lg-le 2, millest tuleb

omanikule kohustus sulgeda kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja

pööningu ukse-, akna- ja muud avad või tõkestada muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääs.

Kaebaja ei ole täitnud ehitise omanikule ettenähtud kohustusi, mh kohustust hoida ära ehitisest

tulenev oht teistele isikule. Järelikult oli vastustajal seadusest tulenev alus ja pädevus

ettekirjutuse andmiseks. See, et kaebaja soovib muuta ehitise otstarvet või ei pea otstarbekaks

hoonel lammutustöid teha, ei muuda vastustaja pädevust kontrollida ehitise nõuetelevastavust

ja teha KorS § 28 alusel ohu või korrarikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutus. Kaebaja ei ole

vaidlustanud haldusorgani sisepädevust ettekirjutuse andmisel.

21. Ettekirjutusega pandud kohustused ei ole vastuolulised ja on täidetavad. Vastustaja nõudis

ettekirjutuse resolutsiooni p-des 1.2 ja 2, et kaebaja kataks kinni ehitise avatud aknad ja sulgeks

sissepääsud hoonesse. Kohtu hinnangul on resolutsioon selge ega saanud tekitada mingit

ebaselgust. See, kuidas kaebaja hoonesse sissepääsud sulgeb, on tema valida. Peamine on

saavutada ettekirjutuse eesmärk – vältida kõrvaliste isikute sissepääs hoonesse ja lagunevast

hoonest põhjustatud ohtu. Vastustaja selgitustest nähtuvalt kestis haldusmenetlus enne

ettekirjutuse andmist juba 1,5 aastat (riiklik järelevalvemenetlus algatati 30.07.2015) ning

kaebajale selgitati korduvalt lagunevast ehitisest tulenevat ohtu ja selle kõrvaldamise vajadust.

Kaebajal oli võimalik ebaselguse korral küsida vastustajalt selgitusi. Selle tegemata jätmine

näitab, et ettekirjutus oli kaebaja jaoks selge. Kaebaja soovimatus ettekirjutust täita ei muuda

ettekirjutust ebaselgeks ega tühiseks.

22. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja arvamus, et ettekirjutusega nõutakse temalt alusetult

palju. Arvestades lauda varisemisohtu, on põhjendatud nõue takistada sissepääs lauta, et selle

kokkuvarisemine ei tooks kellelegi kaasa kahju. Vaatamata sellele, et tegemist on eraomandis

oleva kinnistuga, kuhu kõrvalistel isikutel ei ole asja, ei tähenda see, et kaebajal puudub

kohustus lagunevat hoonet korrastada ja ohtu vältida. Sissepääsude sulgemise kohustus peab

vältima kinnistule sattunud isikute (nt mängivate või koduloomi taga otsivate laste) või loomade

sissepääsemise võimaluse varisemisohtlikusse hoonesse.

23. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab haldusakti tühisus olema ilmselge (vt nt

Riigikohtu 15.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-13, p 12). Praegusel juhul ei olnud

ettekirjutuse tühisus ilmselge – kaebaja on asunud seda täitma ja taotlenud korduvalt täitmise

tähtaja pikendamist. Seega ei olnud tühisuse alused kaebaja jaoks ilmselged ja ettekirjutus ei

ole tühine.

24. Ettekirjutus on vormi- ja põhjendamispuudustega. Ettekirjutuses puuduvad igasugused

põhjendused ja kaalutlused (HMS § 56). Viidatakse vaid varasemas menetluses koostatud

dokumentidele ja ettekirjutuse aluseks olevatele õigusnormidele. Ettekirjutuses sisalduvas

hoiatuses seotakse sunniraha ettekirjutuse põhjendustes (p-des 3.1-3.3) välja toodud

kohustustega, mitte resolutsioonis välja toodud kohustustega, kuigi täitmiseks kohustuslik on

haldusakti resolutsioon (HMS § 60 lg 2). Samas ei mõjuta need rikkumised ettekirjutuse

kehtivust, vaid õiguspärasust. Ka küsimus, kas valla nõutud tööd on ehitisest tulenevat ohtu

arvestades proportsionaalsed, puudutab ettekirjutuse õiguspärasust, mitte ei muuda ettekirjutust

tühiseks. Õigusvastane ettekirjutus ei ole tühine. Kui kaebaja leidis, et ettekirjutus on

3-17-2887

8(11)

õigusvastane, tulnuks ettekirjutust vaidlustada tühistamiskaebusega. Ettekirjutuses on olemas

vaidlustamisviide, seega pidi kaebajale vaidlustamise võimalus olema arusaadav. Kehtiv

haldusakt on selle võimalikule õigusvastasusele vaatamata täitmiseks kohustuslik, kuni seda ei

ole täidetud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2).

25. Ettekirjutuse täitmiseks anti piisav aeg ja seda on mitmel korral pikendatud, seega ei saa

ettekirjutuse täitmist pidada võimatuks ka selle täitmise tähtaja tõttu. Viide ilmastikuoludele on

asjakohatu, sest selle aja jooksul on olnud erinevaid ilmu. Pealegi ei saa vihmased ilmad

takistada lauda uste, akende ja muude sissepääsude sulgemist. Samuti ei ole kaebajal kohustust

teha töid ise, vaid tal on võimalus tellida vajalike tööde tegemine mõnelt teenuseosutajalt.

Rahaliste vahendite nappus ei õigusta seadusjärgsete kohustuste täitmata jätmist.

26. Samuti ei muuda ettekirjutust tühiseks asjaolu, et kaebaja soovib muuta vaidlusaluse ehitise

kasutusotstarvet. Tühisuse alused peavad esinema juba haldusakti andmise ajal. Hiljem

muutunud asjaolud annavad HMS § 44 järgi õiguse taotleda haldusmenetluse uuendamist ja

haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist, mitte ei muuda haldusakti tühiseks. Kaebaja on

väljendanud soovi muuta hoone kasutusotstarvet alles pärast ettekirjutusega antud tähtaja

möödumist.

27. Ettekirjutust ei muuda tühiseks ka asjaolu, et valla arhitekt võis jätta kaebajale mulje, nagu

aktsepteeritakse kaebaja ettepanekut täita ettekirjutust osaliselt. Vaatamata suuliselt antud

lubadustele ei ole haldusmenetlust uuendatud ega ettekirjutust muudetud. Suulise kokkuleppega

ei saa haldusakti muuta, sest haldusakt peab olema kirjalikus vormis (HMS § 55 lg 2) ja

haldusakti saab muuta vaid haldusaktiga (HMS § 64 lg 1, § 70 lg 1) (vt sarnaselt Riigikohtu

08.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-16, p 11). Kuni haldusorgan ei ole haldusakti

kehtetuks tunnistanud ega muutnud, on see endiselt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.

28. Ettekirjutust ei muuda tühiseks asjaolu, et kaebaja arvates ei ole tegemist ohtu kujutava

ehitisega. Vastustaja on mitmete paikvaatluste käigus tuvastanud ja kohtule esitatud fotodega

tõendanud, et laut on varisemisohtlik (katus on osaliselt sisse vajunud) ning avatud/katkised

aknad ja uksed ei takista sissepääsu lagunemisohtlikusse hoonesse (vt ettekirjutuse juures

olevaid ning 08.11.2017, 06.02.2018, 07.03.2018 ja 04.04.2018 paikvaatluste fotosid). See, et

külarahvas teab, kellele kuuluva kinnistuga on tegemist, ei takista inimeste (nt mängivate laste)

sissepääsu lagunevasse hoonesse ja sellest tekkida võivat ohtu. Vastustaja on viidanud

õigusnormidele, mis kohustavad ehitise omanikku vältima hoone varisemisohtlikkust ning

sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile. Tegemist on kaebajale kui ehitise omanikule

seadustest tulenevate kohustustega. Ettekirjutusega kohustatakse kaebajat täitma tema

seadusjärgseid kohustusi. Kaebaja ei ole neid kohustusi järginud. Seega oli ettekirjutuse

tegemine põhjendatud ja ettekirjutuses nõutut ei saa pidada ebaproportsionaalseks võrreldes

ehitise varisemisega tekkida võiva kahjuga. See, et vastustaja ei ole asendustäitmise korras

asunud ise kaebaja asemel ehitist korrastama või seda lammutama, ei võta kaebajalt temal

lasuvate kohustuste täitmise kohustust.

29. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ettekirjutus ei ole tühine ja kaebus tuleb

ettekirjutuse tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.

16.11.2017 täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamise nõue ja heastamisnõue

30. Täitekorralduse puhul on tegemist toiminguga. Kaebaja taotles vastustaja 16.11.2017

täitekorralduse õigusvastaseks tunnistamist ja selle tagajärgede kõrvaldamist (heastamist).

31. KorS § 28 ja EhS § 133 annavad korrakaitseorganile õigusliku aluse ettekirjutuse täitmata

jätmise korral ATSS-is sätestatud sunnivahendi rakendamiseks. ATSS § 2 lg 1 järgi

3-17-2887

9(11)

rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul täitmata. Enne sunnivahendi rakendamist peab haldusorgan tegema adressaadile

kirjaliku hoiatuse (ATSS § 7 lg 1). Hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud

tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita (ATSS § 7 lg 3).

32. Vastustaja 19.12.2016 ettekirjutuses sisaldus hoiatus sunniraha määramise kohta, kui

ettekirjutus jäetakse tähtajaks täitmata. Ettekirjutuse täitmiseks anti tähtaeg kuni 01.06.2017.

Vastustaja pikendas 09.06.2017 e-kirjaga ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 11.08.2017 ja

14.08.2017 otsusega kuni 01.11.2017. Seega oli kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega enam kui

10 kuud. Kohtu hinnangul on see piisav, et täita ettekirjutusega pandud kohustused. Vajadusel

saanuks kaebaja hankida endale abitööjõudu nõutud tööde tegemiseks.

33. Kohus leidis eespool, et ettekirjutus ei ole tühine, see kehtib ja on täitmiseks kohustuslik.

Ettekirjutus ei ole ebaselge, mis takistanuks seda täita. Samuti ei ole ettekirjutusega nõutu

õigusvastane või ebaproportsionaalne. Kaebajal on seadusest tulenev kohustus tagada tema

omandis oleva ehitise ohutus kogu selle olemasolu kestel. Sellise kohustuse täitmine on avalikes

huvides, järelikult on ka sellise kohustuse täitmisele sundimine avalikes huvides.

34. Kaebaja ei ole ettekirjutuses nõutud töid teostanud ka pikendatud tähtaja jooksul. Kaebaja

on ise tunnistanud, et osa katusetöid jäi tegemata. Samuti on ta tunnistanud, et uste ja akende

sulgemisega ei ole ta soovinud tegeleda. Nõutud tööde tegemata jätmine nähtub ka vastustaja

poolt korduvalt läbiviidud paikvaatluste aktidest ja fotodest. Neist nähtub, et lauda katus on

endiselt varisemisohtlik ning lauda uksed ja katkised aknad on endiselt avatud ega takista

juurdepääsu varisemisohtlikusse hoonesse. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ettekirjutusega

nõutud tööd olid enne täitekorralduse koostamist suuremas osas tehtud. Hoonest lähtuv oht on

endiselt kõrvaldamata ja ettekirjutuse eesmärk seni saavutamata. Järelikult oli vastustajal ATSS

§ 8 lg-st 1 tulenev alus kohaldada kaebaja suhtes sunnivahendit. Sunnivahendi kasutamine ei

ole sellises olukorras ebaproportsionaalne. Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena

(ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärgiks on motiveerida ettekirjutuse adressaati ettekirjutusega

pandud kohustust täitma (ATSS § 3 lg 3). Antud juhul puudusid sunnivahendi rakendamist

välistavad asjaolud (ATSS § 8 lg 3).

35. See, et vastustaja ei ole korraldanud asendustäitmist, ei muuda sunnivahendi rakendamist

õigusvastaseks. Ehitisest tuleneva ohu kõrvaldamise esmane ja peamine kohustus on omanikul.

Kaebajal puudub õigus eeldada, et vastustaja täidab selle kohustuse tema eest. Vastustaja peab

sekkuma ja asuma asendustäitmist korraldama siis, kui esineb vahetu oht avalikule julgeolekule

või korrale, mis tuleb kõrvaldada viivitamata (ATSS § 12). Praegusel juhul selline vahetu oht

ja kiire tegutsemise vajadus puudub, sest tegemist on hajaasustusega piirkonnas asuva üksiku

laudaga ja puudub alus arvata, et sinna satub tihti ja juhuslikult ohtu aimamatud isikud. Erinev

oleks olukord siis, kui tegemist oleks nt linnas tihedalt kasutatava tänava ääres asuva laguneva

ohtliku hoonega (nagu oli tegemist Riigikohtu 08.12.2016 otsuses haldusasjas 3-3-1-62-16).

Seega oli vastustajal praeguses asjas õigus mõjutada kaebajat ettekirjutust täitma sunnivahendi

rakendamise kaudu. Siiski võib mingil hetkel, kui kaebaja jätab järjepidevalt ettekirjutusega

pandud kohustuse täitmata ja oht jääb kõrvaldamata, vastustajal tekkida kohustus oht ise

asendustäitmise korras kõrvaldada. Asendustäitmisega kaasnevad kulud jäävad kaebaja kanda

(ATSS § 11 lg 1).

36. Sunnivahendina määrati sunniraha ettekirjutuses hoiatatud suuruses (ATSS § 10 lg 1). EhS

§ 133 järgi on kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule

6400 eurot. Kaebaja suhtes kohaldatud sunniraha oli kordades väiksem. Kaebaja arvates ei

arvestatud sunniraha määramisel töödega, mida kaebaja oli ettekirjutuse täitmiseks teinud. Isegi

kui kaebaja oli mingeid töid teinud, oli sunniraha määramine põhjendatud, sest kaebaja ei olnud

3-17-2887

10(11)

ettekirjutust täitnud. Ettekirjutuse täitmiseks ei piisa ainult mingite tööde tegemiseks.

Ettekirjutusega kohustati kaebajat lauda seina- ja katusekonstruktsioonid korda tegema ning

sulgema sissepääsud hoonesse, sh uksed ja aknad. Vastustaja esitatud fotodest nähtub, et katus

on endiselt varisemisohtlik, uksed ja aknad on avatud ja juurdepääsu varisemisohtlikusse

hoonesse ei ole takistatud. Järelikult on ettekirjutus endiselt täitmata ja saavutatud pole

ettekirjutusega taotletud eesmärk – varisemisohtlikust hoonest tuleneva ohu vältimine.

Järelikult puudus põhjus ettekirjutuses märgitud sunniraha suuruse vähendamiseks. Määratud

sunniraha ei ole seaduses ettenähtud maksimaalset sunniraha määra, ettekirjutusega pandud

kohustuste olulisust ohu vältimise eesmärgil, kaebaja hoolimatust oma kohustuste täitmisse ja

ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja pikkust arvestades ebaproportsionaalne. Kohustuse

täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on

tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades

sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust (ATSS § 3 lg 3). Arvestades asjaoluga,

et kaebaja ei ole vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt täitnud ettekirjutusega pandud kohustusi

kuni

siiani,

siis

ei

saa

kaebaja

suhtes

rakendatud

sunniraha

suurust

pidada

ebaproportsionaalseks, sest see ei ole motiveerinud kaebajat siiani oma kohustusi täitma.

37. Sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni rakendada

korduvalt (ATSS § 2 lg 2). Korduva sunniraha rakendamine ei eelda, et vastustaja annab

igakordselt kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja. Ettekirjutus kehtib ja on täitmiseks

kohustuslik seni, kuni seda ei ole täidetud või kehtetuks tunnistatud (HMS § 61 lg 2).

Ettekirjutuses antud tähtaja möödumine ei võta ettekirjutuse adressaadilt kohustust ettekirjutust

täita. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti. Haldusorgan kontrollib perioodiliselt ettekirjutuse

täitmist ja saab igakordselt rakendada uuesti sunnivahendit, kui adressaat ei ole jätkuvalt

ettekirjutust täitnud. Vastustajal puudub kohustus ettekirjutuse täitmise tähtaega muuta, kui

selleks puuduvad olulised põhjused (vt ATSS § 8 lg 2).

38. Kuna täitekorraldus on toiming, siis ei pea see olema kirjalikult põhjendatud (ATSS § 9).

Põhjendus tuleb esitada juhul, kui isik seda taotleb (HMS § 108). Vaidlusaluse täitekorralduse

põhjendus on väga napp. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud täitekorralduse

põhjendamist. Seega ei anna täitekorralduse napp põhjendus iseenesest alust täitekorralduse

õigusvastasuse tuvastamiseks.

39. Kuna täitekorralduse andmiseks oli faktiline ja õiguslik alus olemas ning täitekorraldust ei

saa pidada õigusvastaseks, tuleb jätta kaebaja nõue täitekorralduse õigusvastasuse

tuvastamiseks rahuldamata. Järelikult puudub ka alus rahuldada kaebaja heastamisnõuet.

16.11.2017 hoiatuse tühisuse tuvastamise nõue

40. Vastustaja 16.11.2017 hoiatus, millega muudeti ettekirjutuse täitmise tähtaega, on

haldusakt. Vastustaja muutis 16.11.2017 hoiatusega ettekirjutuse täitmise tähtaega, st kaebajale

haldusaktiga pandud kohustust, seega on tegemist haldusakti muutva haldusaktiga (HMS § 64

lg 1, § 70 lg 1). Toiminguga ei saa haldusakti muuta.

41. Samadel põhjendustel, miks ettekirjutus ei ole tühine, ei ole ka 16.11.2017 hoiatus tühine.

Selle on andnud pädev haldusorgan ja selles puuduvad vastuolud, mis muudaksid selle täitmise

võimatuks. Ekslik on kaebaja arusaam, et 16.11.2017 hoiatusega kohustatakse teda täitma tühist

ettekirjutust. Esiteks ei ole ettekirjutus tühine. Teiseks tuleb ettekirjutuse täitmise kohustus

ettekirjutusest endast. Vaidlusaluse hoiatusega on tuldud kaebajale vastu ja pikendatud

ettekirjutuse täitmise tähtaega, seega on tegemist kaebajale soodsa mõjuga haldusaktiga.

42. Kuna vastustaja 16.11.2017 hoiatus ei ole tühine, tuleb kaebus hoiatuse tühisuse

tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.

3-17-2887

11(11)

Otsus ja menetluskulude jaotus

43. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.

44. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

45. Vastustaja taotles esindaja kulude väljamõistmist summas 972 eurot (koos käibemaksuga).

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi

teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad

küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Haldusorganil ei ole keelatud

kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema reeglina

haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud haldusvälise

õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt (vt nt Riigikohtu 21.06.2012 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-26-12 (p-d 29 ja 30)). Praegune vaidlus seondus vastustajale õigusaktidega

pandud ülesannete täitmisega ja vaidlust ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest

väljuvaks. Seega jäävad vastustaja õigusabikulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 6).

46. Kuna kaebaja vaidlustas sunniraha summas 900 eurot ja taotles esialgse õiguskaitse

kohaldamist, tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu kokku 42 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 4

(900 eurot × 3% = 27 eurot) ja § 60 lg 6 (15 eurot)). Kaebaja tasus asjas riigilõivu kokku

45 eurot. Järelikult 3 eurot enam. Kohus tagastab enam tasutud riigilõivu omal algatusel

(HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8).

/allkirjastatud digitaalselt/