1-15-8145/81 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-8145

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8145 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk

Prokurör Jelena Zubtsova

Liis Vainola Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

suhtes O.M ’i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

O.M , isikukood XXX,

kodakondsuseta,

elukoht põhiharidus, vabanemisjärgne xxxx

Karistuse kandmise algus 19.04.2015 19.08.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus O.M ’i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks rahuldamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Viru Maakohtu 17.11.2015 otsusega tunnistati O.M süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja

§ 121 lg 2 p 1,3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja S § 64 mõisteti

Kar kohaldamisega liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.04.2015.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest 8 karistust on arhiveeritud ning reaalset vangistust kann viiendat korda. Eelnevad ab ta kurite

od on olnud varavastased, lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine, omavoliline sissetung ning kehaline väärkohtlemine. Praegune samuti vägivaldne, kuritegu oli

kuid vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, sest isik on pannud toime raske tervisekahjustuse tekitamise Soodusteguriks on alkoholi ja kehalise väärkohtlemise.

kuritarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegev ammis Õige hetk hõiv use, osaleb sotsiaalprogr , on olnud atud erinevates

ametit ning alates 25.05.2017 viibib avavanglaosakonnas. Alates es majandustöödel

14.07.2017 on isik tööle vormistatud väljaspool vanglat . Lähedastega suhtleb isik xxxx

peamiselt telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel, samuti on talle korduvalt võimaldatud lühiajalisi väljasõite. Eluviisitreeningu jätkutegevuse läbimise tulemusena on isik hetkel

motiveeritud elama õiguskuulekat elu. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Vabanemisel asub isik elama aadressi xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub le kinnipeetava elukaaslasele L M

Isik , kes on nõus O.M-i enda juurde elama võtma. elas antud elukohas ka enne vangistust. Elukaaslase sõnul on korteril praegu soojuse võlg 700 eurot, kuid ta tegeleb . 1. võla tasumisega O.M omandas põhihariduse Kiviõli Keskkoolis, on õppinud ühe aasta Kohtla Järve 20. Kutsekoolis, mis jäi pooleli. Vanglas on -

isik kolmel korral, kuid eksameid ei sooritanud. Enne läbinud riigikeele A1 taseme õppe vangistust töötas O.M kokku umbes 5 aastat ametlikult xxxx (xxxx). Varasemalt on ta rehvit. 0

töötanud ka Kiviõlis autoremonditöökojas, teostades ja õlivahetus 2.05.2018 läbi viidud vestluses xxxx juhatuse liikme V P selgus, et O.M on neile sobilik tööline ja nad on nõus teda vanglast vabanemisel tööle võtma. Vabaduses saadud palgaga tuli isik toime ning materiaalses plaanis probleeme polnud. K-Raha andmetel seisuga 10.05.2018 on O.M ja vabanemisfondi on hoiustatud 1348,04 tasumata võlanõudeid 5950,94 eurot eurot.

Kinnipeetava lähivõrgustikku tädi kuuluvad elukaaslane, kellega elab koos 2013. aastast, ja täditütar. ted lähedastega on head Suh . Rahvastikuregistri andmetel on O.M 2 last

– 1 endisest ja 1 praegusest kooselust. Endise elukaaslasega suhtleb isik vajadusel vaid lapsega seotud teemadel. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid.

Isiku enda sõnul kuritegude toimepanemisel teda ei mõjutatud, läks grupiga teised ta kaasa

või nõustus sõpradega alkoholi tarvitama, milline tegevus lõppes probleemselt. Korduvad kuriviitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. ja väärteod

Kin pani toime nipeetav pani kuriteo toime alkoholijoobes. Ka eelneva vägivaldse kuriteo ta

alkoholijoobes. Kinnipeetav ei suuda ta joobeseisundis oma emotsioone a enda sõnul kontrollida. Isik tunnistab, et alkoholi tarvitamine on viinud kuritegevusele ning saab aru, et edaspidiselt peab enda elu muutma, samuti on oluline hoiduda alkoholi tarvitavatest tuttavatest. Ka on kinnipeetav elukaaslase lubanud, et alkoholiga seonduvalt rohkem le

probleeme ei teki. Samas alkoholi isik ei tunnista, kuigi et alkoholil ja sõltuvust möönab, uimastitel on halb mõ vältida. Arvab, et tulevikus ju nii talle kui ka teistele ning neid on vaja hakkab elama kainet elu.

kuna viimati Isiku enda sõnul on ta gi ammu süstinud amfetamiini,

tarvitas narkojoobes ta narkootikume 2007. aastal. Puuduvad tõendid selle kohta, et isik võiks käituda vägivaldselt. Karistusregistri andmetel on isikut ajavahemikul 2007-2008 korduvalt karistatud NPALS alusel.

Kinnipeetav l ei oska mõista teiste inimeste seisukohti, mi le tulemusena tekivad tülid.

Tuleviku e on isik

esmärkideks seadnud töötamise, autokooli lõpetamise, pere toetamise ja laste kasvatamise. Teadvustab, et peab endisest elustiilist loobuma (alkoholi tarvitamine), kuid varasemat elukäiku vaadates võib tagasilangus olla tõenäoline, kui isik ei suuda enda käitumises muudatusi teha. Korduv süü epanemine, süü mittetunnistamine ja oma tegude toim tegevuse õigustamine htumisele ühiskonda viitavad kuritegelikele hoiakutele, negatiivsele su tervikuna ning alitseva korra ja normide mitte ele. Riskihindamise ühiskonnas v väärtustamis alusel on O.M ohtlik avalikkusele . (risk ühiskonnas) Oht on kõige tõenäolisem kui tarvitatakse koos alkoholi ning tekib konfliktsituatsioon, mille raames võib isik kasutada vägivalda. Ü panemise tõenä ldise korduva kuriteo toime osus 2 aasta jooksul on 58% ja

v

on 38%. Arvestades ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks O.M-i suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontrolli pikkuseks aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata S § 75 lg 2 p 2,2 talle Kar 1,4 ja 7 sätestatud kohustused.

O.M avaldas kohtuistungil, et t , et tema suhtes kohaldatakse a ei ole nõus

kar Ta ei plaani elada xxxx, vaid plaanib esialgu peale istusjärgset käitumiskontrolli. vabanemist minna xxxx siis edasi xxxx, kus elab kauge sugulane, kes on lubanud aidata ja töökoha leidmisega. ei näe mõtet edasi töötada, kuna töötasu on seal väike. Xxxx

ta

Xxxx

asub alguses elama naise ema korterisse koos perega, hiljem tahab endale oma korter ta i muretseda. Kinnipeetav palub enda suhtes karis . jätta tusjärgne käitumiskontroll kohaldamata

Abiprokurör Liis Vainola avaldas kohtuistungil, et O.M-i prokuratuur ei näe vajadust

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla iseloomustusest n

enud ähtub, et O.M on osalenud ja osaleb vanglas tööhõives, on aktiivselt tegel oma sõltuvustega. I näeb tulevikus sik teadvustanud, et tuleb loobuda alkoholi tarbimisest, on

võimalust jätkata kainet elu. Kinnipeetaval on võimalus oma elu vabaduses korraldada, ta kavatseb elama asuda koos perega naise ema korterisse hakata aktiivselt tegelema ja töö

otsimisega. O.M-ile on vangistuse jooksul võimaldatud teha väljasõite, nende jooksul rikkumisi ei esinenud. O.M paikneb alates 25.05.2017 avavanglaosakonnas, mis viitab samuti tema heale käitumisele vangistuse jooksul. Teatav retsidiivsuse risk võib riskihindamise alusel küll esineda, kuid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Pr id erandlikke asjaolusid O.M-i okurör leidis, et sellise

käitumises ei esine. Märkimisväärne on ka see, et isikut on karistatud miinimumilähedase karistusega, mis viitab sellele, et tema süü ei olnud väga suur. Võttes arvesse O.M-i selgitusi, puudub käesoleval juhul alus arvata, et karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Sellest tulenevalt ei esine oht, et O.M jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Prokurör oli seisukohal, et tuginedes käitumisele O.M-i

ja vangla a ldamine O.M-i rvamusele, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli koha suhtes otstarbekas.

KarS § 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätest - atule, kui:

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo e

est vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud tutvunud Viru Vangla poolt esitatud ära süüdimõistetu ja prokuröri,

materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu O.M-i suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud – kannab käes O.M oleval ajal Viru Maakohtu 17.11.2015 otsusega nr 1-15-8145 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1,3 järgi ning KarS § 238 lg 2 ning KarS § 64 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Seega on isikut karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega ning ei eelda eelnevat karistatust. karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. O.M kehtiv kriminaalkaristust. on käesoleval ajal 2 at Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Kohus, tuginedes Viru Vangla poolt esitatud materjalidele, samuti O.M-i

poolt kohtuistungil öeldule, leiab, et süüdlane ei vasta täiel määral KarS § 871 O.M-i lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele.

käitumine karistuse kandmise ajal on olnud nõuetekohane, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on , t sotsiaalprogrammi osalenud ja osaleb tööhõives a on läbinud

Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, mille tulemusena on isik vangla hinnangul motiveeritud elama edaspidi seadusekuulekat elu. Lisaks on kinnipeetaval vabanemisfondis hoiustatud piisavalt rahalisi vahendeid, et esialgu p ärast vabanemist materiaalselt toime tulla.

Ka isiku leebemale kinnipidamisrežiimile ehk avavanglasse üleviimine ning väljaspool vanglat xxxx imaldamine viitab usaldusele ja töötamise võ kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. pere juurde Kinnipeetavale on võimaldatud ka lühiajalisi väljasõite ning rikkumisi ei ole esinenud. Eeltoodu isik on oma võimaldab kohtul järeldada, et

karistusest vajalikud järeldused teinud ja vangistusest vabanedes hakkab elama seaduskuulekalt. Sellist arvamust toetab ka see, et isikul on emus ja -harjumus, olemas töökog

garanteeritud töökoht samuti on tal olemas elukoht ning toetavad lähedased. Kohtu xxxx,

hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht nii suur, et peaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama. Lisaks märgib kohus, et järgse

O.M-i suhtes karistus

käitumiskontrolli kohal Eeltoodust tulenevalt jätab damist ei toeta vangla ega ka prokuratuur.

kohus Viru Vangla taotluse O.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik