1-08-14130/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-08-14130 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2009. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg 28. september 2009. a Kriminaalasja nr 1-08-14130 Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Marelle Ulla

Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov erakorraline

ettekanne taotlusega pöörata T.K-le Pärnu Maakohtu

09.12.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku A. Kurov kuna T.K (isikukood xxx, elukoht *) on taotlus, talle Pärnu Maakohtu 09.12.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-14130 mõistetud karistuse - 236 tundi üldkasulikku tööd - ära teinud. 2.

Edastada määruse ärakiri T.K-le, kriminaalhooldusametnikule A. Kurov, prokurörile M. Ulla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. Asjaolud Pärnu Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14130 mõistis kohus T.K süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistas teda vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendati nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.03.2008. a

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mistõttu mõisteti T.K-le liitkaristuseks 3 kuud 28 päeva vangistust, milline asendati KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel

Ärakiri

1-08-14130 2 üldkasuliku tööga 236 tundi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus T.K Tallinna Vangla

Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. T.K-le

määratud 236 tundi üldkasulikku tööd tuli ära teha 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 17.12.2008. a. 20.05.2009. a esitas kriminaalhooldusametniku A. Kurov Pärnu Maakohtusse erakorralise ettekande

T.K kohta, taotlusega pikendada Pärnu Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsuse alusel määratud

üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist 6 kuu võrra s.o kuni 17.12.2009. 03.06.2009.a määrusega jättis kohus erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamata, kuna karistusseadustik

nimetatud võimalust ei sätesta ning erakorralises ettekandes esitatud asjaoludele tuginedes ei tuvastanud kohus ka KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamise aluseid. Erakorraline ettekanne 17.07.2009a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku A. Kurov alljärgnev erakorraline ettekanne T.K kohta. I Ettekande esitamise põhjus. Kriminaalhooldusalune T.K oli süüdi mõistetud 09.12.2008. a Pärnu Maakohtu poolt KarS 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja liitkaristusena määrati 3 kuud 28 päeva vangistust, mis

asendati 236 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö (edaspidi ÜKT) sooritamise ajaks määrati 6 kuud. Katseaeg pidi lõppema 16.06.2009.a. 15.05.09. a olukorrale tuginedes, nägi kriminaalhooldaja

juba ette, et T.K ei suuda teostada õigeaegselt talle määratud ÜKT tunde ja esitas kohtunikule

erakorralise ettekande, et pikendada katseaega. 03.06.2009. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja määrusega on jäetud kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. Kuna T.K olid Nõva Vallavalitsuse

vallavanemaga arusaamatused ja edaspidi valla poolt tööd ei olnud pakkuda, siis kriminaalhooldaja

viis T.K ÜKT tegemise AS Haapsalu Linnamajanduse Metsakalmistule töödejuhendaja R. L. juhendamise alla ja kus T.K teeb alates 15.06.2009 üldkasulikku tööd 8 tundi päevas. 25.06.2009. a seisuga on T.K poolt seal tehtud 35 tundi. Siis, kui T.K tegi tööd Nõval, tegi temaga koostööd tema tuttav K. J., kes teatas kriminaalhooldajale, et T.K oli teinud temaga tööd veebruarikuus 59 tundi 7 päeva jooksul. Tänaseks päevaks hooldusalusel on tehtud kokku 159 tundi ÜKT-d. II Kokkuvõtte kriminaalhooldusaluse seletustest. T.K kirjutas kriminaalhooldajale 11.05.2009. a

seletuskirjas, et ta ei jõua tähtajaks täita määratud ÜKT tunde seoses perekondlikult raske

majandusliku olukorraga ja palus taotleda kohtu poolt pikendust sooritustähtaja pikendamiseks 10. augustini 2009. a. T.K selgitas siis oma olukorda sellega, et tal on palju kohustusi ja aega napib.

Kaks kuud tagasi sai Tallinnas juhutöödele, kus kõik kulgeb hästi, aga palk on väike. Kriminaalhooldajale väitis T.K, et teenib kuus kuni 10 000 krooni. 14.04.2009 Pärnu Maakohtu

kohtumääruse alusel on ta saanud kokkuleppe tasuda iganädalaselt 1000 krooni ja siis ei ole vaja minna kandma asenduskaristust arestimajja. Tema kulutuste alla kuuluvad veel korteriüüri tasumine Tallinnas 2500 krooni kuus; elukaaslase õpingute raha 2000 krooni kuus (kestab veel aasta aega). Alan toetab materiaalselt ka oma ema võimaluste piirides, kelle tervis ei ole kiita ja kellel hetkel puudub töökoht. Ema elab koos Alani 3 noorema vennaga. T.K leidis, et kõikide rahaliste väljaminekute täitmiseks, tuleb palju tööl käia. Nädalas käis ta kuuel päeval tööl ja tegi iga päev 12 - 13 tundi tööd. Alan hindas siis, et töökohast saaks juunis-juulis võtta mõlemal kuul nädala töölt vabaks, et üldkasulik töö ära sooritada, mida ta praegu aktiivselt teebki.

III Kriminaalhooldaja hinnang üldkasuliku töö tegemisele. T.K avaldas peale kohtuistungit

09.12.2008. a kriminaalhooldajale soovi ÜKT-d sooritama asuda Nõva vallas 2009 aasta algusest. ÜKT lepingud sõlmiti 22.12.2008. a. ÜKT sooritamine pidi algama peale pühasid st 05.01.2009. a. T.K

on lünklikult täitnud ÜKT sooritamise kava, kuid ta on siiski pidanud kontakti kriminaalhooldajaga. Ta ei ole elanud püsivalt Nõva vallas ja tema väidetel on pidevalt olnud rahalisi

probleeme ja seetõttu ei ole saanud üldkasulikku tööd sooritada regulaarselt. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et T.K mõneti ei mõelnud tol ajal ega ka praegu realistlikult ja lootis kahe nädalaga sooritada peaaegu kakssada töötundi. Samas kui ta varasema 5 kuuga jõudis sooritada vaid 15 tundi

(Nõva vallavanema kirja järgi). Praegusel hetkel hooldusalune teeb ÜKT-d igal tööpäeval ja ka

Ärakiri

1-08-14130 3 nädalavahetustel 8 tundi päevas ja loodab, et kohtuistungi toimumise ajaks teeb võimalikult palju ÜKT tunde ära ja siis ta saab vähem reaalset vangistust kanda, millega on ta juba leppinud.

IV Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega - pöörata karistus täitmisele. Kuna kriminaalhooldusalune T.K ei ole jõudnud määratud katseaja jooksul ÜKT-d täies mahus teostada,

siis juhindudes KrHS § 31 ning KarS § 69 lg 6 sätetest teeb kriminaalhooldaja ettepaneku saata

kriminaalhooldusalune T.K temale Pärnu Maakohtu 09.12.2008. a otsusega nr 1-08-14130 mõistetud ja ärakandmata 38,5 päeva pikkust (s.o 77 teostamata ÜKT tundi) vangistust kandma. Kriminaalhooldaja teatas kohtuistungil, et T.K on kõik ÜKT tunnid tehtud. Prokurör

leidis kohtuistungil, et T.K

andis kohtuistungil ütlusi, et

Kohtu seisukoht

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotluses toodud rikkumine s.o üldkasuliku töö mittetähtaegne teostamine T.K poolt on tõendamist leidnud. 09.12.2008. a kohtuotsusega määratud tähtajaks 16. juuniks 2009 oli T.K ära teinud talle mõistetud 236 tunnist üldkasulikust tööst 19 tundi (kui võtta

juurde K. J. poolt väidetavalt tehtud 59 tundi, siis 78 tundi) ja kriminaalhooldajal oli erakorralise ettekande esitamiseks alus olemas. Kohtule on esitatud tõendid, et T.K jätkas ka peale kohtu poolt

määratud tähtaja möödumist üldkasuliku töö tundide tegemist ehk kohtuotsusega määratud karituse kandmist. Kohtuistungi toimumise ajaks oli T.K tehtud 236 tundi üldkasulikku tööd ehk täpselt kohtu poolt määratud tundide arv. Kohus leiab, et T.K poolt peale kohtu poolt määratud tähtaja möödumist tehtud üldkasuliku töö

tunnid tuleb arvata kantud karistuse hulka, kuna T.K tegi üldkasulikku tööd just karistuse kandmiseks ja tal lasti seda tööd ka peale tähtaja möödumist teha. Kohus arvestab siinkohal ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2008. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-07-1657, kus samuti oli arutuse all tähtajaks tegemata üldkasuliku töö asendamine vangistusega.

Määrusest tulenevalt teostas isik ka sel juhtumil üldkasulikku tööd peale kohtu määratud tähtaja saabumist ja Ringkonnakohus on selle kohta leidnud järgmist:“ See, et K. T on jätkanud üldkasuliku töö tegemist ka määruskaebuse läbi vaatamise ajal, vähendab vaid isikule mõistetud ja ärakandmata karistuse aega, kuid ei õigusta kuidagi isiku eelnevat käitumist“. Kuna eelkirjeldatud juhtumi puhul isik teostas üldkasulikku tööd veel ka ajal kui maakohtu määrus oli tehtud ja asi oli Ringkonnakohtu menetluses, arvestas Ringkonnakohus ärakantud karistuseks ka kahe kohtuistungi vahelisel ajal (peale kohtu määratud tähtaega) tehtud üldkasuliku töö tunnid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna T.K on kohtu poolt määratud karistuse - 236 tundi üldkasulikku tööd - ära kandnud.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige