2-18-1549/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-18-1549 Kohtuasi ED hagi RD vastu elatise suurendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.05.2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ED määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ED (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Olga Väina Kostja: RD (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Igor Sumarok Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 11.05.2018 määrus muutmata. 2. Jätta ED määrukaebus rahuldamata. 3. Jätta maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja kohtu põhjendused 1. ED (hageja) esitas 30.01.2018 Harju Maakohtule hagi RDi (kostja) vastu elatise suurendamiseks.

Harju Maakohus on 17.11.2017 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistnud igakuise elatise 235 eurot kuus alates 08.05.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 11.11.2031 (tl 5-8). Hageja tugines oma nõudes asjaolule, et 01.01.2018 suurenes Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimum määr, mistõttu on põhjendatud elatissumma suurendamine. Kostja on hagi vastuses välja toonud, et on elatist tasunud kohtuotsuse alusel ning esitanud maksekorralduse, milles nähtub, et kostja on 2017.a ja 2018.a tasunud hagejale elatist summades, mis vastavad poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimummäärale (tl 20- 22; 26).

Hageja 01.03.2018 täpsustuse kohaselt ei heida ta kostjale ette, et kostja rikub lapse ülalpidamiskohustust, kuid ta soovib kinnitust, et kostja ka tulevikus järgiks Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimummäära. Hageja soovib, et kostjale oleksid ta kohustused selged, et vältida edaspidiseid võimalikke pooltevahelisi vaidlusi. 2. Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile, milles ta kinnitas, et on vabatahtlikult täitnud lapse ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud alammäära ulatuses.

2

3. Maakohtus jättis 11.05.2018 määrusega hagi läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Määruse põhjendusel ei ole vaidluse all, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras. Hagi on esitanud eesmärgiga saada ametlik kinnitus kostja kohustuste osas.

Maakohus selgitas, et kuna kostja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mistõttu ei ole hageja hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagiavaldus on esitatud ennatlikult, kuna hagejal tekib hagi esitamise õigus alles siis, kui kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Kohus jättis menetluskulud kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 2 hageja kanda ja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Määruskaebus 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või rahuldada hagi ja suurendada väljamõistetud elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalaga alammäärani. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kaebuse põhjendustel on elatise suuruse muutmiseks alust, kui muutub seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kaebaja leiab, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Lisaks ei ole kohus vaidlustatud määruses määranud otsuse täitmise viisi ja korda. Kaebaja leiab, et menetluskulud oleks tulnud jätta kostja kanda, kes ei nõustunud kompromissiga või alternatiivselt TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda, sest hagejalt oli kulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane.

Vastus määruskaebusele 5. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasine menetluse käik 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi on kohtul õigus jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustust piisavalt põhjendanud.

3

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti on kooskõlas seadusega jäetud menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing