2-17-109430/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-109430

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-109430

Tsiviilasi

OÜ SAJANDIIME hagi Osaühing Harupex ja Erki

Vainu vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1473,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ SAJANDIIME (registrikood 12002903),

lepinguline esindaja Marge Juur (e-post marge@spirit.ee)

Kostja I Osaühing Harupex (registrikood 11232021),

lepinguline

esindaja

Margus

Miller

(e-post

margus.miller@gmail.com)

Kostja II Erki Vainu (isikukood XXX; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

2. mai 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi Osaühingu Harupex vastu rahuldamata.

2. Rahuldada OÜ SAJANDIIME hagi Erki Vainu vastu.

3. Välja mõista Erki Vainult OÜ SAJANDIIME kasuks võlgnevus 1473,23 eurot, sh

põhivõlg summas 1332,43 eurot ja viivised seisuga 19.06.2017 summas 140,80 eurot.

4. Jätta OÜ SAJANDIIME menetluskulud 50% ulatuses tema enda ja 50% ulatuses

Erki Vainu kanda, Osaühingu Harupex menetluskulud OÜ SAJANDIIME kanda

ning Erki Vainu menetluskulud tema enda kanda.

5. Määrata Osaühingu Harupex menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista OÜ-lt

SAJANDIIME Osaühingu Harupex kasuks välja 1296 eurot.

6. Määrata OÜ SAJANDIIME menetluskulude rahaliseks suuruseks 1730 eurot,

millest vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Erki Vainult välja 865 eurot.

7. Erki Vainul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ SAJANDIIME (hageja) esitas 9.05.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Osaühingult Harupex (kostja I, Harupex) 2664,86 euro saamiseks.

Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 31.05.2017. a määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

19.06.2017 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja I vastu, milles palub kostjalt I

hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 1473,23 eurot, s.o põhivõla 1332,43 eurot ja viivise

19.06.2017 seisuga summas 140,80 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

6.02.2018 määrusega kaasas kohus menetlusse kostjana II Erki Vainu.

19.02.2018 esitas hageja Tartu Maakohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palub sama

võlgnevuse alternatiivselt välja mõista kostjalt II. Menetluskulud palub hageja jätta kosja

kanda, kelle kahjuks otsus tehakse.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja tegevusalaks on mootorsõidukite

hoolduse ja remonditööde teostamine. Augustis 2015. a, septembris 2015. a, aprillis 2016. a ja

augustis 2016. a tellis kostja I Erki Vainu isikus hagejalt telefoni teel ja kohapeal

remonditöökojas suuliselt Harjumaal Kuusalu vallas Sepa tee 5 sõiduauto BMW 320

Compact, registreerimisnumbriga XXX hooldus- ja remonditööd, mille hageja teostas. Kostja

I oli korduvalt varasemalt sarnased tööd nimetatud sõiduautole tellinud ja nende eest oli

kostja I vastavad arved maksnud. Hageja väljastas kostjale I teenuse osutamise eest järgmised

arved kogusummas 1332,43 eurot, mis jäid maksmata:

-

arve nr XXX, XX.XX.XXXX. a, summa 122,14 EUR, maksetähtpäev 14.08.2015. a;

-

arve nr XXX, XX.XX.XXXX. a, summa 324,74 EUR, maksetähtpäev 04.09.2015. a;

-

arve nr XXX, XX.XX.XXXX. a, summa 576,18 EUR, maksetähtpäev 14.04.2016. a;

-

arve nr XXX, XX.XX.XXXX. summa 309,37 EUR, maksetähtpäev 10.08.2016.a

Hageja hinnangul oli poolte vahel välja kujunenud praktika, et Erki Vainu, kelle käitumisest

hageja eeldas, et ta on kostja I esindaja (sest kostja I maksis arveid), tõi sõiduki remonti ja

tööde valmimise järel lasi vormistada arve kostja nimele, edastas selle ise kostja I

raamatupidamisse ning kostja I maksis arve. Arvestades pooltevahelist pikaajalist praktikat

tuleb kostjal I maksta ka hagi esemeks olev võlgnevus hageja arvete alusel.

Kui kostja Erki Vainu ei tellinud hagejalt teenust mitte kostja I nimel, vaid enda nimel, tuleb

nõutud summad välja mõsta kostjalt II.

2. Kostja I palub jätta hagi tema suhtes rahuldamata.

Kostjale I jääb nõude esitamine tema vastu arusaamatuks. Hagi on esitanud vale isiku vastu.

Hagiavalduses nimetatud arveid ei ole hageja kostjale I esitanud ega kostjalt I nende maksmist

nõudnud. Hageja läbiv väide, et Erki Vainu on kostja I esindaja, on väär. Erki Vainu ei ole

kõnealustes lepingulistes suhetes kostjat I esindanud ega oma selleks suulisi ega ka kirjalikke

volitusi. Erki Vainu ei ole kostja I juhatuse liige, osanik ega ka töötaja. Samuti ei saa väita,

nagu oleks poolte vahel välja kujunenud praktika. Kostja I on küll olnud lepingulises suhtes

Erki Vainuga, aga seda mitu aastat tagasi ja kõnealused lepingud ei ole sõlmitud ajal, kui

kostjal I oleks olnud lepingulisi suhteid Erki Vainuga. Seega puudub võimalus, et Erki Vainu

oleks kostjat I esindanud. Hageja ei saa eeldada, et kui ka kunagi on kostja I tasunud arveid,

mis olid seotud kõnealuse sõidukiga, siis peaks kostja neid nüüd ja tulevikus kõiki selle

sõidukiga seotud kulusid kandma. Hageja on igapäevases majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev isik, kes peaks eelnevalt kontrollima, kas isik, kes teise isiku nimel tehinguid teeb, on

selleks ka õigus. Kostjale I ei ole teada, kas Erki Vainu väitis end kõnealuste lepingute puhul

olevat kostja esindaja või mitte, aga kui ta seda väitis, oleks hageja pidanud esindusõigust

kontrollima. Kui ta seda ei teinud, on tegemist hageja esindajapoolse ilmselge hooletusega,

mille eest ei saa kostja I kuidagi vastutada.

3. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja II leiab, et hagiavaldus on esitatud valede isikute vastu. Auto omanikuks on Eed Allik-

Hõimoja. Kostja II ei ole Eed Allik-Hõimojaga autot ühiselt soetanud ega sellega muud

moodi seotud olnud. Kostja II elas küll autoomanikuga koos, kuid oli selge piir, et kõnealuse

auto omanikuks on Eed Allik-Hõimoja. Kostjal II oli oma auto. Kostja II ei ole seotud

autoomaniku remondikuludega ega saa nendest mingit kasu. Jääb arusaamatuks hageja nõue

kolmandate isikute vastu, kes pole lõpliku kasu saajad ja kellel puudub otsene seotus autoga.

Eriti segane on asjaolu, miks hageja ei ole esitanud nõuet isiku vastu, kes ei ole vastu vaielnud

töövõtule ja on tööd vastu võtnud ning sõidab autoga ringi.

Hageja nõue kostja II vastu on tõendamata. Hageja nõue põhineb neljale arvele. Kostja II jääb

seisukohale, et tema ei ole töid, mille alusel arved on koostatud, tellinud. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit ega viidanud ühelegi asjaolule, et just nende nelja erineva arve puhul

on kostja II tellinud töid hagejalt ja sõlminud kostjaga II lepingu. Hageja pole välistanud

asjaolu, et kostja I ei oleks neid tellinud või autoomanik ise. Antud juhul peab hageja ära

tõendama, et ülalnimetatud nelja arve puhul on ta just kostjaga II sõlminud lepingu, mitte

autoomaniku või kostjaga I. Antud juhul peab hageja ise teadma, kellega ta on sõlminud

töövõtulepingu ja seda tõendama. Hageja ei ole suutnud tõendada, kellega ja milliste arvete

puhul ta on lepingu sõlminud.

4. 30.11.2017 toimus asjas eelistung (tl 84-85) ja 2.05.2018 põhiistung (tl 176-181).

Põhiistungil kuulas kohus vande all ära kostja II ja Mihkel Paju, kes oli OÜ Sajandiime

juhatuse liige aastatel 2011-2017.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kostja II suhtes ning kostja I osas tuleb hagi jätta

rahuldamata.

5.1 Hageja on esitanud kohtule töövõtulepingust (VÕS § 635) tuleneva nõude. Hageja nõuab

sõiduauto BMW 320 Compact, registreerimisnumbriga XXX hooldus- ja remonditööde eest

tasumist vastavalt esitatud arvetele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks

isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostjad ei ole

vastu vaielnud, et tööd, mille eest tasumist hageja nõuab, on teostatud. Pooled vaidlevad selle

üle, kes oli tööde tellija. Hageja leiab, et tööd tellis Erki Vainu Osaühingu Harupex

esindajana, st tellija oli Osaühing Harupex. Kui kohus sellega ei nõustu, leiab hageja, et tööd

tellis Erki Vainu enda nimel.

5.2 Kohus leiab, et vaidlusalustel kordadel viis auto remonti ja esitas tellimused Erki Vainu.

Erki Vainu sõnul viis autot remonti ka tema endine elukaaslane ja auto omanik Eed Allik-

Hõimoja, kuid need väited on kohtu hinnangul tõendamata. Ainsaks tõendiks selle kohta on

Erki Vainu enda vande all antud seletused, kuid Erki Vainu ei mäletanud asjaolusid täpselt

ning tema vande all antud seletused on vastuolus Mihkel Palju vande all antud ütlustega ning

teiste asjas kogutud tõenditega.

Erki Vainu vande all antud seletuste kohaselt „Ega mina iga kord ei viinud autot remonti,

vahel viis ka minu elukaaslane. Auto sai jäetud töökoja hoovile. Raske öelda, kuidas nendel

konkreetsetel kordadel auto remonti viidi, viidi mitmeid kordi, ei mäleta konkreetseid kordi“

(tl 180). Hiljem Erki Vainu täpsustas XX.XX.XXXX arve kohta, et kui Harupex arvet ei ole

maksnud, ju siis ei ole tema tellinud tööd, võib-olla viis elukaaslane auto remonti ja tema

suhtles Mihkliga, ei mäleta; XX.XX.XXXX arve kohta, et tõi auto oma endise elukaaslase

eest remonti; XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX arvete kohta, et ei elanud sel ajal enam

Kuusalus ning ei saanud autot remonti viia.

Mihkel Paju vande all antud ütluste kohaselt kui auto remonti toodi, helistas talle Erki Vainu

(tl 178). „Üldiselt oli nii, et ei saanud meie territooriumile autot tuua ilma, et minule helistaks.

Meil on kinnine territoorium. Töökoja õuele võis ta viia, et jätab võtmed ette, siis kui oli

kokku lepitud. Nendel kordadel oli nii, et ta andis mulle auto üle ja võtmed. Kui ta autole järgi

tuli, siis töökoja territooriumilt lahkumiseks ta pidi mulle helistama, et ma teeksin värava

lahti“ (tl 178 pöördel).

Eed Allik-Hõimoja on vastuses hageja päringule kinnitanud (tl 98), et tema ei ole hagejalt töid

tellinud ega volitanud kedagi sõidukile hooldus- ja remonditäid tellima. Kohtule esitatud e-

kirjavahetusest (tl 146-150) nähtub, et kui Mihkel Paju seoses tasumata arvetega Erki Vainu

poole pöördus, siis Erki Vainu uuris, kas on võimalik arved ümber kirjutada auto omaniku

nimele, Erki Vainu väljendas, et ei ole nõus oma endise elukaaslase auto eest maksma.

Kirjavahetusest ei nähtu, et Erki Vainu ei oleks autot remonti viinud või olnuks arved algusest

peale vale isiku nimel tehtud.

5.3 TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing

kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu

tegemiseks esindusõigus. Õiguskirjanduses on selgitatud, et esindamisega TsÜS-i tähenduses

ei ole tegemist, kui üks isik küll tegutseb teise isiku huvides, aga mitte teise isiku nimel

(kaudne esindus). Kuna kaudne esindaja teeb tehinguid teise isiku huvides enda nimel,

tekivad sellistest tehingutest tulenevad õigused ja kohustused kaudsele esindajale

(Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 115 komm 3.1.4). Esindamine

eeldab, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu

teise isiku (esindatava) nimel. Kui tehing ei ole tehtud esindatava nimel, ei ole võimalik ka

selle kehtimahakkamine esindatava suhtes, isegi kui esindatav tehingu heaks kiidab (Samas, §

115 komm 3.2.2).

Erki Vainu üks peamisi vastuväiteid oli, et sõiduki remondi eest peab maksma tegelik

kasusaaja ehk sõiduki omanik Eed Allik-Hõimoja. Eed Allik-Hõimoja vastusest hageja

päringule nähtub, et tema ei ole töid hagejalt tellinud ega volitanud kedagi sõidukile hooldus-

ja remonditäid tellima (tl 98). Erki Vainu on küll oma vande all antud seletustes kinnitanud

XX.XX.XXXX arve kohta, et tõi auto oma endise elukaaslase eest remonti, kuid asja

materjalidest ei nähtu, et Erki Vainu oleks tööde teostamiseks sõlminud lepingu auto omaniku

nimel ning et ta oleks seda tööde tellimisel väljendanud. Seega ei saa leping kehtida sõiduki

omaniku suhtes. Kuna tööde teostamiseks oli sõlmitud leping, ei saa sõiduki omanik vastutada

hageja ees ka lepinguvälisel alusel.

5.4 Kohus leiab, et hagi aluseks olevate arvete puhul Erki Vainul puudus volitus Osaühingu

Harupex nimel tegutsemiseks. Osaühingu Harupex vastuse kohaselt Erki Vainu ei ole tema

juhatuse liige, osanik, ega ka töötaja. Osaühing Harupex on olnud Erki Vainuga lepingulises

suhtes, kuid seda mitu aastat tagasi ja kõnealused lepingud ei ole sõlmitud ajal, mil

Osaühingul Harupex oleks olnud Erki Vainuga lepingulisi suhteid. Mõlema kostja

seisukohtadest ja Erki Vainu vande all antud seletustest nähtub, et kui varasemalt Osaühing

Harupex remondikulusid tasus, toimus see iga kord eraldi kokkuleppe alusel. Nende arvete

osas, mille tasumist hageja nõuab, kokkulepe puudus.

5.5 TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus

tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel

esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus eeldab esmalt, et väidetavalt teise isiku esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Riigikohus on selgitanud,

et talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate

isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool

mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-15, p 17).

Kohus osundab, et õiguskirjanduses on selgitatud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu

kohta võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga

juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on

vastavad tehingud täitnud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 118

komm 3.2.1).

Mihkel Paju vande all antud ütluste kohaselt Erki Vainu nimetas end Harupexi juristiks; kuni

arved korrapäraselt tasutud said, ei olnud kahtlust, et ta ei ole Harupexi jurist (tl 178 pöördel).

Erki Vainu vande all antud seletuste kohaselt ei ole ta Harupexis kunagi jurist olnud; hageja ei

küsinud temalt kunagi, mis on Harupexi esinduse aluseks (tl 180). Isegi kui Erki Vainu

nimetas end Harupexi juristiks, siis kohtu arvates juristi positsioon ja tavapärased ülesanded

ei annaks alust eeldada, et ta sõlmiks ühingu nimel pidevalt lepinguid.

Vaidlus puudub selles, et Erki Vainu on hagejalt ka varasemalt neljal korral sama auto

hooldus- ja remonttöid tellinud; arved koostati Erki Vainu juhiste järgi Osaühingule Harupex

ning saadeti Erki Vainu e-posti aadressil, Erki Vainu edastas need Osaühingule Harupex, kes

tööde eest tasus. Mihkel Paju vande all antud ütluste kohaselt tunneb ta Erki Vainut alates

2014. a-st. Alates tutvuse algusest on arved läinud Erki Vainu palvel Harupexile. Ta ütles,

nagu tavaliselt, tuleb arve jälle meilile saata (tl 178). Arvete osas oli Erki Vainu korraldanud

nii, et arve tuli esitada firmale Harupex, saata arve Erki Vainu meiliaadressile ja tema

toimetab arved edasi Harupexile (tl 178 pöördel). Erki Vainu vande all antud seletuste

kohaselt temale teadaolevalt Harupexil enam maksekohustust ei ole, kõik arved, mille

tasumises oli Harupexiga eelnevalt kokku lepitud, on tasutud. Neid arveid, mis on tasumata,

ei ole Erki Vainu palunud esitada Harupexile. Harupexi raamatupidamisse hakkas hageja ise

arveid saatma, Erki Vainu ei ole neid sinna saatnud (tl 180 pöördel). Samas asja materjalidest

ei nähtu, et Erki Vainu oleks Osaühingule Harupex koostatud arvete saamisel neile vastu

vaielnud. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest (tl 146-150) ei nähtu, et arved olnuks

algusest peale vale isiku nimel tehtud. Kohus loeb Mihkel Paju vande all antud ütlustega

tõendatuks, et ka vaidlusaluste arvete puhul pidi arvete esitamine toimuma nagu varasematel

kordadel.

Kuigi vande all on Mihkel Paju kinnitanud, et pidas Erki Vainut Osaühingu Harupex

esindajaks, kuna ta palus firma nimel arved välja kirjutada (tl 178 pöördel), nähtub asja

materjalidest, et ta sai aru, et üksnes arvete tasumine oli korraldatud Harupexi kaudu, kuid

lepingu pooleks oli siiski Erki Vainu. Näiteks 6.01.2017 e-kirjas Erki Vainule (tl 148) Mihkel

Paju kirjutab „Ole hea ja tasu arved ära, tööde tellijaks olid ju ikkagi sina“. Samuti viitab

Mihkel Paju oma vande all antud ütlustes, et kui Harupex ei maksa, on Erki Vainu isiklikult

lubanud maksta.

Kohus leiab, et lisaks mõistlikule uskumisele esindusõiguse olemasolu suhtes eeldab

talumisvolitus, et esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja

talub selle isiku sellist tegevust. Loetakse, et isik pidi õiguslikku tähendust omavat asjaolu

teadma, kui isik ei teadnud seda asjaolu raske hooletuse tõttu (VÕS § 15 lg 4). Esindaja

tegevusest teadma pidamine eeldab seega esindatava hooletust, mille tõendiks võib olla muu

hulgas asjaolu, et tegemist on tehingutega, mille tegemist esindatav raske hooletuse tõttu ei

avastanud (vt Riigikohtu 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-15, p 18).

Arvete tasumise osas (enne kohtueelse nõude ja pankrotihoiatuse esitamist vastavalt

24.03.2017 ja 11.04.2017, tl 129-135) suhtles Mihkel Paju Erki Vainuga. Osaühing Harupex

on oma vastuses kohtule märkinud, et arveid, mille tasumist hagis nõutakse, ei ole talle

kunagi esitatud ega temalt nende tasumist nõutud. Osaühingu Harupex esindaja sõnul esitati

maksmata arved neile esmakordselt 24.03.2017 (eelistungi protokoll, tl 84 pöördel). Mihkel

Paju vande all antud ütlustest nähtuvalt hageja arveid otse Harupexile ei edastanudki. Erki

Vainu vande all antud seletustest nähtuvalt tema ei ole arveid, mille tasumist hagis nõutakse,

Harupexile edastanud. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et Osaühing

Harupex nende tööde tellimisest, mille eest tasumist käesolevas hagis nõutakse, teadis või pidi

teadma. Üksnes asjaolu, et Erki Vainu küsis arvete kohta kreeditarveid, ei kinnita kohtu

arvates arvete edastamist Harupexile.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud

ning Erki Vainu sõlmis lepingu enda nimel.

5.6 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist

seadusjärgses määras alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast hagi esitamise

19.06.2017 seisuga kokku summas 140,80 eurot. Viivisenõudele ei ole kostjad vastuväiteid

esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud.

Menetluskulud

6. Arvestades kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata jäämist ja kostja II vastu esitatud hagi

rahuldamist jäävad lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 kostja I menetluskulud hageja kanda, kostja

II menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud 50% ulatuses tema enda ja 50%

ulatuses kostja II kanda.

6.1 Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 188-190), millest nähtuvalt

hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 2180 eurot (ilma

käibemaksuta). Hagejat esindas menetluses Marge Juur, kelle ajakulu oli kokku 16,5 tundi ja

tunnitasu 120 eurot. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 2180 eurot

ning palub lahendis märkida, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.

6.2 Kostja I on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 192-194), millest nähtuvalt

tema menetluskuluks oli õigusabikulu summas 2167,20 eurot (sh käibemaks). Hagejat esindas

menetluses Margus Miller, kelle ajakulu oli kokku 15,5 tundi ja tunnitasu määr 120 eurot,

millele lisandub käibemaks.

6.3 Hageja on esitanud omapoolse seisukoha kostja I menetluskuludele, milles leiab, et kostja

I menetluskuludest osad ei ole põhjendatud ja vajalikud. Hageja vaidleb vastu nimekirja teisel

real sisalduva vastuse koostamise ajakulule 2,85 tundi, pidades sellest põhjendatuks ja

vajalikuks mitte üle 1,5 tunni; nimekirja neljandal real sisalduvale eelistungiks

ettevalmistamise ajakulule 1 tund, pidades sellest põhjendatuks ja vajalikuks mitte üle 0,5

tunni; nimekirja kuuendal real sisalduvale kliendiga suhtlemise ja dokumentidega tutvumise

ajakulule 1,3 tundi, pidades seda täies ulatuses põhjendamatuks; nimekirja kümnendal real

sisalduvale ajakulule 1,65 tundi, pidades seda täies ulatuses põhjendamatuks. Muus osas

hagejal kostja I menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole.

6.4 TsMS § 124 lg 1, § 134 lg 1 alusel on käesoleva hagi hind 1473,23 eurot, millelt

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasutakse riigilõivu 200 eurot. Seega riigilõivu osas

on hageja menetluskulu põhjendatud.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades asja keerukust ja mahtu ning samuti hagihinda, kohus leiab, et täies ulatuses ei saa

põhjendatuks ja vajalikuks pidada ei hageja ega ka kostja I lepingulise esindaja ajakulu.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 12,75 tunni

ulatuses (hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi, kostja I vastusega tutvumine

0,5 tundi, taotluse esitamine kostja II kaasamiseks ja sellega seotud toimingud (sh kostja I

vastavate seisukohtade ja maanteeameti vastusega tutvumine) 2,5 tundi, eelistungil osalemine

ja selleks ettevalmistamine 1,5 tundi, hagiavalduse täiendamine 0,75 tundi, kostja II vastusega

tutvumine 0,5 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine 2,5 tundi,

kohtuistungi protokolliga tutvumine ja teeside koostamine 1,5 tundi). Kostja I lepingulise

esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 10,8 tunni ulatuses (asjaga tutvumine

ja kostja vastuse koostamine 3 tundi, toimingud seoses hageja taotlusega kostja II

kaasamiseks 2,5 tundi, eelistungil osalemine ja selleks ettevalmistamine 1,5 tundi,

protokolliga tutvumine ja parandusettepanekute tegemine 0,3 tundi, menetlusdokumentidega

tutvumine 0,75 tundi, kohtuistungil osalemine ja selleks ettevalmistamine 2,5 tundi,

kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,25 tundi).

Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga või ilma on kohtupraktikas

peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja I taotleb menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga. Kostja I ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvata (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu kuuluvad

kostja menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1730 eurot

(200 eurot + 12,75 tundi x 120 eurot), millest mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele

kostjalt II hageja kasuks välja 865 eurot, ning kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks

1296 eurot (10,8 tundi x 120 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 kohus märgib hageja taotlusel, et kostjal II tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik