4-18-2701/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number

4-18-2701; kohtu 2302,15,014587 välises menetluses nr täiteasi 193/2015/993

Lahend väärteoasjas

kohtuvälise menetleja PPA Põhja

prefektuuri 14.09.2015

otsus K. -i karistamises F LS § 227 lg 1 järgi

rahatrahviga 30 o 120 eurot trahviühikut, s. Menetlus ja menetluse ese väärteoasjas tehtud otsuse täitmine asenduskaristuse kohaldamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees

Sissenõudja avalduse esitaja

na

Politseija Piirivalveameti prefektuur Põhja Süüdlane

K. (isikukood: ; elukoht: xxxxx F XXX xx-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx ) Kohtutäitur Sirje Tael

RESOLUTSIOON

Juhindudes

karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 1, § 72 lg 2, väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) kohus § 211,

määras:

1. Rahuldada PPA prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

Põhja

2. Asendada

K. -ile

F

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri

14.09.2015.a.

3 (kolm otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut arestiga ) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 5 (viis) tundi.

3. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ) kuud alates käesoleva

2 (kaks kohtumääruse jõustumisest.

4. Kohtu

määruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult

üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole.

5. Edastada avaldajale, .

määruse koopia süüdlasele ja kohtutäiturile

6. Saat

a jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele.

Edasikaebamise kord ja selgitused

kohtumäärusele

7. Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.

8. ine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi Üldkasuliku töö tegem

esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all Üldkasuliku töö korraldamiseks .

tuleb

süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

7 500 -kiri aadressil või saata e

tartukrho.info@just.ee ).

9. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on kriminaalhooldusametnik õigustatud VTMS § 2103 lg 1 kohaselt

esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. Selgitada, et vastavalt KarS

§ 69 lg 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu 22.05.2018 avalduse

süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. otsus karistamises rahatrahviga. Süüdlase kohta on jõustunud Sissenõudja

on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 20.10.2015.

Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt senõudja täitmise 02.04.2018 s si t teavitanud võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub ta rahviühikut Sissenõudja on võlgniku sumata rahatrahv 30 t s.o 120 eurot. kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi.

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus üldkasuliku töö tegemisega.

Süüdlane andis kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada.

II

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb lahendada avaldus sissenõudja süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt ui rahatrahvi tervikuna määratud k

tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistus - seadustiku § s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 1

1 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

KarS § 72 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.

KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või § KarS -s

73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud.

Esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine -

võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel tasumata rahatrahv 30 s.o 120 eurot

211 lg-st 1 ja trahviühikut , mis tuleb juhindudes VTMS § KarS §

alusel asendada asenduskaristusena arestiga 3 päeva. Arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks tööks on põhjendatud KarS § 69 kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 3 päeva üldkasuliku tööga 5 tundi.

VTMS § 2071

lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ja kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik