2-17-17153/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. juuni 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-17153

Tsiviilasi

Mittetulundusühing VAHTRA HOOLDEMAJA hagi

T.S. u vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja alusetu rikastumisega saadu

tagastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

9064 eurot 52 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. märtsi 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühing

VAHTRA

HOOLDEMAJA

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(hageja):

mittetulundusühing

VAHTRA

HOOLDEMAJA (registrikood: 80033172), esindaja

Harland Paas

Vastustaja (kostja): T.S. (isikukood: XXXX), esindaja

vandeadvokaat Leho Pihkva

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

mittetulundusühingu

VAHTRA

HOOLDEMAJA apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 27. märtsi 2018. a otsus ja

saata

tsiviilasi

tagasi

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Mittetulundusühing VAHTRA HOOLDEMAJA (hageja) esitas 15. novembril 2017 Viru

Maakohtule hagiavalduse T.S. (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja poolt

töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 alusel 13. oktoobri 2017 kuupäevaga töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks 13. novembrist 2017 ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja 5564 eurot 52 senti alusetult saadud hüvitis. Menetluskulud

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt töötas kostja alates 1. märtsist 1999 hageja juures raamatupidajana

tähtajatu töölepingu nr 9 alusel täistööajaga 40 tundi nädalas. Kostja töötas perekondlikel

põhjustel peamiselt kodus. Alates 1. oktoobrist 2015 oli kostja bruto töötasu 1512 eurot kuus.

Kostja esitas 6. oktoobril 2017 hagejale nõude, milles palus alates 9. oktoobrist 2017

võimaldada kostjale töö tegemiseks rahulik töökeskkond ja võtta tarvitusele abinõud kostja

töökiusamise lõpetamiseks. Kostja lubas nõude mittetäitmisel lõpetada töölepingu TLS § 91

lg 2 p 1 alusel.

Kostja esitas 12. oktoobril 2017 ettekande, milles selgitas 5. oktoobril 2017 sotsiaaltöötaja

töölaualt dokumentide äravõtmise asjaolusid. Kostja leidis, et käitus igati õigesti, kuid

sotsiaaltöötaja tekitas juhtunust konflikti ja rääkis kostjaga kõrgendatud toonil.

Kostja juhtis 13. oktoobril 2017 kirjalikult hageja tähelepanu juhtimise puudustele ja märkis, et

hageja ei ole 6. oktoobri 2017 nõudele vaatamata taganud kostjale tööks sobilikku keskkonda,

s.o ei ole soetanud töötamiseks vajalikku arvutit, hageja on korraldanud mitmetunniseid

töökogunemisi, kus tegeldakse kostja tagarääkimisega ja maine rikkumisega, millega on

riivatud kostja põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi.

Kostja esitas 13. oktoobril 2017 hagejale kirjaliku avalduse töölepingu nr 9 erakorraliseks

ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel seoses hageja poolsete kohustuste rikkumisega,

töökiusamise ja kostja eneseväärikuse alandamisega.

Hageja sai kostja avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kätte 16. oktoobril 2017.

Samal päeval koostas hageja eraldi vastuse kõigile kostja pöördumistele ja nõustus töölepingu

3

lõpetamisega alates 1. novembrist 2017 kui kostja annab hagejale korrektselt üle hageja

raamatupidamisdokumentatsiooni.

Hageja on seisukohal, et kõik kostja esitatud väited töökiusamise ja kostja alandamise kohta on

otsitud, subjektiivsed ja tõendamata. Hageja hinnangul on tegemist töötajate tööalaste

konfliktidega, mille põhjustajaks oli kostja. Peamiseks konfliktide põhjuseks oli kostja alusetu

sekkumine teiste töötajate töösse ja juhatuse liikme korralduste eiramine.

Kostja etteheited hagejale töö tegemise kohas olevate töötingimuste kohta on arusaamatud.

Kostja ei ole enne 13. oktoobrit 2017 avaldanud soovi saada tööarvutit. Hageja sellekohastele

pakkumistele vastas kostja, et tal on mugavam tööd teha enda isikliku arvutiga. Kostja töötas

põhiliselt kodus ja alates kevadest 2017 käis töökohas neljapäeviti. TLS § 85 lg 3 alusel

eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.

Hageja ja kostja vaheline töösuhe tuleb lugeda lõppenuks TLS § 85 lg 1 alusel alates

13. novembrist 2017.

Kostja koostas 16. oktoobril 2017 ühepoolselt lisa töölepingule nr 9 (allkirjastatud digitaalselt

öösel kell 4:24), mille kohaselt lõpetasid pooled kokkuleppel töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1

alusel ning andis hageja nimel korralduse maksta endale töötasu, hüvitise kasutamata puhkuse

eest ja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel.

Kostja, kasutades talle usaldatud juurdepääsu hageja pangakontole, tegi endale 13. oktoobril

2017 kell 14:57 väljamakse netosummas 5800 eurot 58 senti, mis tulenes oktoobrikuu bruto

töötasust 756 eurot, puhkusekompensatsioonist bruto summas 1108 eurot 63 senti ja hüvitisest

töölepingu lõpetamise eest bruto summas 5564 eurot 52 senti. Kostja tegi väljamakse koheselt

pärast töölepingu ülesütlemise avalduse koostamist. Kuivõrd kostja poolt töölepingu

erakorraline ülesütlemine on TLS § 91 lg 2 p 1 alusel tühine, ei ole hagejal kohustust kostjale

tasuda TLS § 100 lg-s 4 ette nähtud hüvitist ja kostja peab alusetult saadud hüvitise bruto tasuna

summas 5564 eurot 52 senti hagejale tagastama.

2. Kostja palus jätta hagiavaldus TLS § 105 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud jätta hageja

kanda. Alternatiivselt palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja taotles aegumise

kohaldamist.

Kostja edastas avalduse töölepingu lõpetamiseks hageja esindaja Janek Lainjärve e-mailile

janek@elkarin.ee 13. oktoobril 2017 kell 14:56. E-mailide lugemiseks kasutab Janek Lainjärv

nutitelefoni, mistõttu sai hageja esindaja kostja avalduse kätte 13. oktoobril 2017 enne tööpäeva

lõppu. TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg hagiavalduse esitamiseks möödus 13. novembril

2017. Hageja esitas hagiavalduse 15. novembril 2017, s.o hilinemisega.

Kostja on seisukohal, et tema ei ole töölepingus nr 9 kokkulepitud töökohustusi rikkunud.

Hageja on oluliselt rikkunud kostjaga sõlmitud töölepingut. Kostjal oli õigus töölepingu

lõppemisel TLS § 91 lg 2 p 1 ja § 100 lg 4 järgi hüvitisele 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui

kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, siis nõuab kostja töölepingu lõppemist

TLS § 107 lg 2 alusel, mis kohustab hagejat tasuma kostjale TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist 3 kuu

keskmise töötasu ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 27. märtsi 2018 otsusega hageja hagi kostja vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja alusetult rikastumisega saadu tagastamiseks

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

4

Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja töötas alates 1. märtsist

1999 hageja juures raamatupidajana tähtajatu töölepingu nr 9 alusel täistööajaga 40 tundi

nädalas. Alates 1. oktoobrist 2015 maksti töötajale bruto töötasuna 1512 eurot kuus; 2) kostja

esitas hagejale 13. oktoobril 2017 töölepingu ülesütlemise avalduse töölepingu lõpetamiseks

alates 16. oktoobrist 2017; 3) kostja koostas ja allkirjastas 16. oktoobril 2017 lisa töölepingule

nr 9, millega kostja lõpetas poolte kokkuleppel töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, andis hageja

nimel korralduse maksta endale töötasu töötatud perioodi eest, hüvitise kasutamata puhkuse

eest ja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel.

TLS § 105 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemiseavalduse

saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise

tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud

ülesütlemiseavalduses märgitud tähtpäeval.

Maakohtu hinnangul tõendavad viidatud logid ja Zone Media OÜ vastus, et kostja esitatud

töölepingu lõpetamise avaldus saabus hageja juhatuse liikme Janek Lainjärve e-posti aadressile

janek@elkarin.ee 13. oktoobril 2017 kell 14:56:06 ja Janek Lainjärve kasutuses olev seade logis

korduvalt sisse ja laadis saabunud meilid seadmesse peale töölepingu lõpetamise avalduse

saatmist. Nii meilide saatmine kui allalaadimine toimus tavapärasel tööajal enne tööpäeva

lõppu. Maakohus leidis, et hagejal e-konto janek@elkarin.ee omanikuna oli võimalus

13. oktoobril 2017 kell 14:56:06 edastatud töölepingu avaldusega samal päeval tutvuda. Zone

Meedia OÜ 5. märtsi 2018 vastuse kohaselt oli e-posti logi kohaselt konto omanikul (hageja

seaduslikul esindajal) võimalus kostja töölepingu ülesütlemise avaldus kätte saada 13. oktoobril

2017 (tl 165-177). Fail lõpuga _courier.log, janek@elkarin.ee e-posti kontolt on kirju alla laetud

peale töölepingu lõpetamise avalduse saaja postkasti toimetamist.

Maakohus asus seisukohale, et tõendatud on, et Janek Lainjärv sai kostja saadetud töölepingu

ülesütlemise avalduse kätte 13. oktoobril 2017. TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30-päevane

aegumistähtaeg hakkas kulgema 14. oktoobril 2017 ja tähtaeg hagi või töövaidluskomisjonile

avalduse esitamiseks möödus 13. novembril 2017. Hageja esitas hagi maakohtule 15. novembril

2017, s.o peale aegumistähtaja möödumist.

Maakohus jättis hageja hagi seoses aegumisega rahuldamata. Maakohus on seisukohal, et

hageja on mööda lasknud töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja (TLS § 105), kostja

poolt töölepingu ülesütlemine on olnud algusest peale kehtiv ning leping on lõppenud

ülesütlemiseavalduses märgitud tähtpäeval.

Maakohus selgitas, et kuigi kohus määras 26. veebruaril 2018 toimunud kohtuistungil uue

kohtuistungiaja, on kohtul seoses Zone Meedia OÜ 5. märtsi 2018 vastusega ja kostja vastava

taotlusega, mõistlik teha lahend selle kohta, kas esitatud hagi on aegunud või mitte. Maakohus

leidis, et kuna kohus kohaldab aegumist ja jätab seoses sellega hagi rahuldamata, oleks asja läbi

vaatamine kohtuistungil tekitanud menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja saata tsiviilasi

maakohtule tagasi uueks arutamiseks.

Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see

on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse

5

kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-6538 p-s 14 leidnud, et TsÜS § 69 lg

2 kohaldamisel on e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt

järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt

Riigikohtu 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12; 24. novembri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18).

Käesoleval juhul esitas kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 13. oktoobril 2017,

s.o reede pärastlõunal. Põhjendatud on lugeda hageja poolt mõistlikuks võimaluseks e-kirjaga

tutvumiseks nädalavahetusele järgnenud esimene tööpäev, s.o 16. oktoobril 2017. Hageja

seaduslik esindaja on järjepidevalt selgitanud, et avas kostja e-kirja (sai kätte) 16. oktoobril

2017.

Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu nõude kostja poolt alusetu rikastumisega saadu

tagastamiseks. Selle nõude jättis maakohus tähelepanuta. Isegi juhul, kui maakohus leidis, et

töölepingu ülesütlemisest tulenev nõue on aegunud, ei tähenda see, et aegunud on ka hageja

esitatud võlaõiguslik nõue.

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on õigesti kohaldanud aegumist. Eluliselt ei saa pidada usutavaks, et hageja esindaja

ei lugenud e-kirja enne 16. oktoobrit 2017. Kostja on tõendanud e-kirja kohalejõudmise saaja

serverisse ja selle allalaadimise. Kirja hilisem lugemine ei tähenda kirja kättesaamise aja

edasilükkumist.

Hagejapoolne töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue on aegunud, mistõttu on TLS

§ 105 lg-st 2 tulenevalt töölepingu ülesülemine kehtiv ja kostjale on tehtud väljamakse

õiguslikul alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada

(TsMS § 656 lg 1 p 5). Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.

7. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada kostja poolt 13. oktoobril 2017 kostja e-postile

edastatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ning mõistja kostjalt hageja

kasuks välja alusetult saadud hüvitis brutosummas 5564 eurot 52 senti.

Maakohus leidis, et hageja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse

tuvastamise nõude esitanud peale TLS § 105 sätestatud 30-päevast tähtaega. Maakohtu

hinnangul tõendavad Zone Media OÜ vastus ja e-posti logid, et kostja töölepingu ülesütlemise

avaldus saabus hageja juhatuse liikme postkasti 13. oktoobril 2017 kell 14:56:06, millega on

tõendatud, et hageja sai kostja töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 13. oktoobril 2017 ja

TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30-päevane aegumistähtaeg hakkas kulgema 14. oktoobril 2017.

Tähtaeg hagi esitamiseks või töövaidluskomisjonile avalduse esitamiseks möödus

13. novembril 2017. Hageja esitas hagiavalduse 15. novembril 2017, s.o peale aegumistähtaja

möödumist.

6

Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldused on olulises ulatuses

põhjendamata ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega.

8. TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui

see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Riigikohus on 21. detsembri 2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 p-s 12 selgitanud, et e-

postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik

võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt

kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt

järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse

(vt ka Riigikohtu 24. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15 p 18). Riigikohus märkis

29. novembri 2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-8010 p-s 13, et kui e-kirja saabumisele järgnev

päev langeb nädalavahetusele, siis saab TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi mõistlikult eeldada, et

majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekib mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda

järgmisel tööpäeval.

Asja materjalidest nähtub, et kostja saadetud e-kiri töölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse edastamiseks jõudis hageja e-posti serverisse 13. oktoobril 2017 (I kd, tl 166) kell

14:46:56. Maakohtu põhjenduste kohaselt logis hageja juhatuse liikme kasutuses olnud seade

korduvalt sisse ja laadis saabunud meilid seadmesse peale töölepingu lõpetamise avalduse

saatmist tavapärasel tööajal enne tööpäeva lõppu. Ringkonnakohus leiab, et võimalus reede

pärastlõunal e-kirju lugeda või näha e-kirja saabumist ei tähenda seda, et juhatuse liikmel oli

ka mõistlik võimalus töölepingu lõpetamise avalduse sisuga tutvuda enne tööpäeva lõppu.

Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja sai kostja e-kirja kätte 13. oktoobril 2017

(reede) ning tähtaeg töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks algas

14. oktoobril 2017 (laupäev). Hageja on juriidiline isik ning majandus- ja kutsetegevuses saab

lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema

valitud teenusepakkuja serverisse. Kuna käesoleval juhul oli kirja saatmise päev 13. oktoober

2017 reede, siis lähtudes Riigikohtu 29. novembri 2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-8010 p-st

13 tuleb asuda seisukohale, et hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekkis

mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda järgmisel tööpäeval, s.o käesoleval juhul esmaspäeval

16. oktoobril 2017. Hageja on korduvalt kinnitanud, et sai kostja töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse kätte esmaspäeval 16. oktoobril 2017 (I kd, tl 4, II kd, tl 8 p 1).

Seega algas hageja jaoks TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg kulgema TsÜS § 135

lg 1 kohaselt alates 17. oktoobrist 2017 ning seetõttu on 15. novembril 2017 esitatud

hagiavaldus esitatud maakohtule tähtaegselt.

9. Hageja esitas koos töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega ka nõude mõista kostjalt

välja alusetult saadud hüvitis brutosummas 5564 eurot 52 senti. Maakohus on otsuse

resolutsioonis jätnud selle nõude rahuldamata, kuid otsuse põhjendavas osas puudub nõude

rahuldamata jätmise kohta igasugune põhjendus.

Riigikohus on 14. veebruari 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-16-3492 p-s 13.2 selgitanud, et

kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8,

samuti § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik

ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu

põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei

nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 20). TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas

7

osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud

kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid

analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

10. Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas analüüsinud ega põhjendanud, miks maakohus

jättis hageja nõude alusetult saadud hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Asjaolu, et

maakohus leidis ekslikult, et hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse

tuvastamise nõue on esitatud hilinenult, ei tähendanud, et ka hageja nõue, mõista kostjalt välja

alusetult saadud hüvitis, on esitatud hilinenult ja nõue tuleks jätta seetõttu rahuldamata.

Nimetatud osas maakohtu otsuses põhjendava osa puudumise tõttu ei ole ringkonnakohtul

võimalik kontrollida, kas maakohtu järeldus jätta alusetult saadud hüvitise nõue rahuldamata

on põhjendatud või mitte. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga tsiviilasja hinna määramisel. Hageja esitas

maakohtule hagiavalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

kostjalt hageja kasuks alusetult saadud hüvitise brutosummas 5564 eurot 52 senti välja

mõistmiseks. Maakohus on oma otsuses märkinud tsiviilasja hinnaks 5564 eurot 52 senti.

TsMS § 125 ja § 132 lg 1 kohaselt on töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise

hagi hinnaks 3500 eurot ja alusetult saadud hüvitise nõude hinnaks 5564 eurot 52 senti.

Käesoleva tsiviilasjas on TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagi hinnaks 9064 eurot 52

senti (3500+5564,52).

Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada (vt ka Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke