4-18-2540/9

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07.juun 2018 il .a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2540 Kohtukoosseis

Kohtunik Katreen Siirma Karin Olentšenko, sekretär , tõlk Natalija Mehh Väärteoasi

Z.K

kaebus prefektuuri PPA Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.04.2018 otsusele nr 2302,18,002799 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: .K (isikukood XXX, Z elukoht xxxx)

Kohtuväline menetleja:

PPA Prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) esindaja Raul Annuka Asja läbivaatamine Kohtuistungil 07.06.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

Z.K kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse – 19.04.2018 otsus nr 2302,18,002799

.K le Z - LS § 227 lg 2 alusel määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3- kuuks osas.

Teha .K .K le karistuseks Z Z - karistamise osas uus otsus: mõista

30.03.2018 toimepandud väärteo eest LS § 227 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot .

Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.04.2018 otsus nr 2302,18,002799 muutmata.

Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE8910 1023778606 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE93220022

Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor Bank. Makseinfo lisatakse kohtuotsusele.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast

, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks

kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

Koht 07.06.2018.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus uotsuse lõpposa on kuulutatud tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 29.06.2018.a.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja Aivar Hirs’i 19.04.2018 otsusega nr 2302,18,002799 karistati .K Z

30.03.2018.a. nr 20180330373401 kohaselt rikkumine seisnes selles, et koostatud väärteoprotokolli

30.03.2018.a kella 14.16 ajal Tallinnas,

Järvevana teel Veerenni tn ja Pärnu mnt vahel Z.K

juhti

kiirusega 97+-3 km/t, suurim s mootorsõidukit BMW 535D XXXXXX registreerimismärgiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/t. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/t.

Juhtis sõidukit ja esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi

tunnusmärgid. .K LS § Z rikkus 50 lg 5 p 3 ja 106 lg 3 § nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2

ja 242 lg 1 . § järgi kvalifitseeritava väärteo

Kaebuse sisu

14.05.2018 esitas .K Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse, taotleb milles Z

põhikaristuse liigi muutmist palub juhtimisõiguse ära võtmise . Kaebuse esitaja kahetseb oma tegu ja

asemel määrata rahatrahv, mille on suuteline tasuma ja esitab konto väljavõtte. Töökoht asub linnast väljas, tööandjapoolset transporti ei ole.

Ko

htumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused

07.06.2018 kaebuse esitaja kaebuse juurde, toimunud kohtuistungil jäi ta soovib määratud karistuse

kergendamist. V . ajab juhtimisõigust tööl käimiseks

Kohtuvälise menetleja esindaja sik on väärteo toime pannud ja asus seisukohale, et menetlusalune i

kuivõrd tegu oli lnev karistus ei ole mõjutanud, toime pandud tahtlikult ja ee tuleb muuta karistuse

liiki ja kohaldada . juhtimisõiguse äravõtmist

Kohtuliku arutamise järeldused

VTMS § on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis 87 kohaselt tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt VTMS § 31 lg 2 ja § 123 lg 2

peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine seda, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid:

Menetlusaluse isikuna .K ; Z seletas, et päike paistis silma ja ei märganud kiiruse ületamist 03.04.2018 esitatud vastulauses seletas, et ei märganud kiiruse ületamist, kahetses ja palus karistuseks

rahatrahvi, sest töökoht asub linnast väljas, muretseb ka laenuga ostetud elukoha pärast, mille sai pärast lastekodust lahkumist.

Videosalvestus -plaadil (millisega kohus tutvus vahetult istung vastab CD il) VTMS § 31 lõike 11

punktides 1 see 2302,18,002799, salvestistest –3 sätestatud nõuetele: on seotud väärteoasjaga nr

nähtub millal, millistel asjaolud väljatrüki el ja kelle poolt on salvestis loodud. Samuti salvestise st

nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – mootorsõiduk kiirusega 97 km/h liigub 65 meetrit, seejärel kiirusega 96-93km/t veel 290 meetrit.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Z.K on ks ü kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi

– rahatrahv, mis karistusregistri kohaselt seisuga 02.04.2018 oli tasumata.

3

Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või

koguma täiendavaid tõendeid o Käesoleval mal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-125-12, p 6). juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub, sest eelpool loetletud tõendid

langevad omavahel kokku ning .K : videosalvestus Z süü rikkumises on täielikult tõendatud

vastab seaduses nimetatud nõuetele ubatav tõend. Videosalvestusest nähtub ammendavalt ja on l

millal, kus ja kuidas toimus .K

Z poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine,

m . õõtemetoodikat rikutud ei ole Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas

või piiratakse eriõigust. õõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev M

mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt

kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, on täidetud

mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus on kasutatav tõendina.

Kaebuse esitaja enda ütlustega on tõ kohtuvälise menetleja

endatud kaebaja liikumine otsuses märgitud ajal ja kohas, on tõendatud kiiruse ületamine mitte vähem kui 24 km/h.

Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt

kriminaalmenetluses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1- -08, p 8.1). 73 Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-45-11, p 9). V .K-le Z äärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud süüks arvatud süütegu – ta juhtis mootorsõidukit, kiirusega 97+-3km/t, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul

koostamisel ei ole rikutud VTMS § 19 lg 1 p ätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist -s 1 s

väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse

rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sama teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise

menetleja otsuses on menetleja seisuko

had jälgitavad.

LS 50 lg 5 p 3 kohaselt . § juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest

Sõite Tallinnas Järvevana s teel kiirusega 97km/t +/-3km/t rikkus Z.K LS § 50 lg 5 p 3 , nõudeid

pannes sellega toime 2 j Samuti puudusid .K poolt Z LS § 227 lg ärgi kvalifitseeritava väärteo. juhitud sõidukil algaja juhi tunnusmärgid, millega ta rikkus LS § 106 lg 3, väärtegu on kvalifitseeritav

LS § 242 lg 1 järgi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud,

mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel

rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS 227 lg 2 21 40 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest –

kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga

– kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni . Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati S § 227 lg kuue kuuni .K L 2 Z ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtu KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise tuleb da

aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi

4

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine

määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi,

s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13, p 19). Z.K ületas kiirust 24km/t võrra. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/t. Seega .K süü ei ole suur, sest pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo Z

on võimalik kiirust ületada ka palju suuremas määras – kuni 40 km/t. .K aga ületas kiirust Z

määras, on piiripealne LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumisega

.

Kaaludes karistusliigi valikut leiab kohus, et Z.K isikuandmed, ehk tema eelnev karistatus

samaliigilis toimepanemise eest ei ma suhtes rahatrahvi kohaldamist. .K-le e te Z väärteo välista

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ülemäära karm. on noormehele Rahatrahv

karistusliigina omab mõju õiguskuulekusele, mistõttu tema suhtes isiku põhiõigusi Z.K

intensiivsemalt riivava karistusliiki ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine ei ole käesoleval

juhul piisavalt

põhjendatud.

Karistusregistrist

stetud rahatrahv i tasu nähtub, et mõi mata, kuid Pärnu ol

Maakohtu otsus nr 4-17-2762 jõustus alles 26.03.2018.a. ning kohtuistungil tõendas .K, et Z rahatrahv on 05.06.2018.a. tasutud.

Hilisem rahatrahvi tasumine tulenes sellest, et 03.05.2017 kohtuvälise menetleja otsuse peale oli

Z.K kaebuse esitanud, 12.12.2017 kohtuotsusega (mis jõustus 26.03.2018) jäeti kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Tegemist on kustumata karistusega, kuigi rikkumine oli toimepandud 26.03.2017.a, st aasta tagasi.

K use esitaja on kaebusele lisanud , mis annab kohtule aluse kaaluda, et isikule aeb tõendi töökohast

on eluliselt vajalik juhtimisõiguse olemasolu igapäevase sissetuleku tagamiseks. uhtimisõiguse J st ilma jäämine võib seada ohtu tema edasise töötamise. Kohus veendus vahetult istungil, et kohtulik arutamine on .K Z käitumist ja mõtteviisi mõjutanud. Teda mõjutas karistusena juhtimisõiguse äravõtmine, mille kohtuväline menetleja oma otsuses määras, see oli tõsine hoiatus. Kohus leiab, et noore inimese käitumist saab mõjutada rahatrahvi määramisega, sest olles saanud tõsise hoiatusena karistusena juhtimisõiguse äravõtmise, pani see asjaolu noormeest tõsiselt mõtlema, mida kohus tajus

vahetult kohtuistungil. Pärast kohtulikku arutamist kaebuse esitaja väga hästi teadlik, on et oht

juhtimisõigust taas kaotada on reaalne, kohtu arvates mõjutab nimetatud asjaolu käituma edaspidi

seaduskuulekalt.

Kohus leiab, et olukorras, kus menetlusalusel isikul puuduvad täitmata nõuded tasumata rahatrahvide

näol, temal on olemas kindel sissetulek ja töökoht ning varasem – üle aasta tagasi määratud rahatrahv

on sundinud teda hoiduma veelgi raskemate (nt joobeseisundis juhtimine) süütegude

toimepanemisest, saab nendest asjaoludest järeldada, et menetlusalusel isikul on olemas piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ja rahatrahvide tasumise soov ning varasem rahatrahv ei viita üheselt sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja rahatrahv karistusliigina ei

ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Põhjendatud ei ole kohtuvälise menetleja

seisukoht, et

Z.K mõjutamiseks edasistest süütegudest hoiduma, on vaja teda kindlasti

karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke on

võimalik jätkuvalt saavutada menetlusal määra use isiku puhul ka rahatrahviga sanktsiooni kesk

ulatuses. .K Z näol pole tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga, kelle puhul

rahatrahvi kohaldamine tulemust ei anna. Tegemist samaliigilise on isikuga, keda on varem küll

õigusrikkumise eest karistatu ü d, kuid seda vaid hel korral . Seega ei ole alust ja üle aasta tagasi

käsitada isikuna, kes sageli rikuks erinevaid liiklusnõudeid. Z.K

5

Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole põhjendatud loobumine kergema karistusliigi kohaldamisest. Rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku suhtes end ammendanud. Arvestades rikkumise

suurust ja menetlusaluse isiku isikuandmeid, leiab kohus, et ko poolt kohaldatud htuvälise menetleja

3-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi

toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Z.K osaleb jätkuvalt aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ning puuduvad andmed, et ta oleks pannud

toime uusi süütegusid. Puudub alus järeldada, et tegemist oli harjumussüüteoga. Üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks piisab mõistetud põhikaristusest. Autoga liikumine on seotud tööga, mis

on sissetuleku allikas. Z.K Noorel inimesel on töökoht väga tähtis. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-

26-10 kohaselt kohaldamise puhul

töökoha kaotus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist

välistavaks asjaoluks 13 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmise . Samas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-122-

kohaldamist tuleb alati eraldi kaaluda ja põhistada (otsuse p 10-11). Antud juhul ei ole tegemist

joobeseisundis sõiduki juhtimisega, ei ole tegemist süstemaatilise rikkujaga ja väljakujunenud käitumisega ning kohus arvestab karistuse mõistmisel kaebuse esitaja isikut ja karistuse määramise tagajärgi.

Kohus leiab, et .K kaebus tuleb rahuldada, karistuse osas, teha uus Z kaevatav otsus tühistada otsus ja karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi ( ) rahatrahviga sanktsiooni keskmise määra ulatuses, arvestades ühelt poolt kergendavat asjaolu (kahetsust) ning teiselt poolt asjaolu, et aasta varem karistati .K Z juba korra kiiruse ületamise eest ja käesolevale rikkumisele lisandub

täiendav rikkumine – algaja juhi tunnusmä

rkide puudumine.

kohtunik / /