2-15-110449/59 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-110449

Tsiviilasi

Hüpoteeklaen OÜ hagi W.O´i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

24 619.36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

hageja Hüpoteeklaen OÜ (registrikood 11663703,

asukoht Rävala pst 6, XXX);

hageja lepinguline esindaja Kadri Uus (e-post XXX);

kostja XXX (isikukood XXX,)

kostja lepinguline esindaja Reet Vokk (RV Õigusbüroo

OÜ, Ahtri 8, Tallinn, e-post).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt XXXilt hageja Hüpoteeklaen OÜ kasuks välja võlgnevus 23 542

(kakskümmend kolm tuhat viissada nelikümmend kaks) eurot, millest põhivõlg

moodustab 11 771 eurot ja viivised 11 771 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja Hüpoteeklaen OÜ nõue viiviste väljamõistmiseks 3

374.16 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2-15-110449

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue

1. Hüpoteeklaen OÜ esitas 13.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 6 400 euro saamiseks. Kohus tegi 19.05.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.09.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.09.2015 määrusega jättis kohus

hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõue XXX´i vastu hagiavaldusele

ettenähtud vormis.

05.10.2015 esitas hageja Hüpoteeklaen OÜ XXX´i vastu hagiavalduse. Hagiavalduse ja selle

täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja Lai 9 Residence OÜ 23.07.2013 laenulepingu nr

1077.0713.B. 24.03.2014 sõlmiti nimetatud lepingule muudatus nr 1, mille alusel

kapitaliseeriti eelmisest lepingust tulenev laenu põhiosa ja lisa nr 1 sõlmimise päevaks

laenusaaja Lai 9 Residence OÜ poolt tasumata kõrvalnõuded. Kostja, kes on Lai 9 Residence

OÜ juhatuse liige, sõlmis hagejaga ühtlasi käenduslepingu 24.03.2014, maksimaalse

vastutusega 160 000 eurot.

Nimetatud laenulepingu tagatiseks oli hüpoteegiga koormatud korteriomand asukohaga

Tallinn, Kentmanni 21/W.O 27/Kaupmehe 14-11. Tagatise omanikuks oli Eugene

Soukharnikov, kelle suhtes hageja on algatanud maksekäsu kiirmenetluse tulenevalt

käenduslepingust.

Kuna Lai 9 Residence OÜ ei täitnud laenulepingut korrektselt, ütles hageja lepingu üles ja

teavitas sellest ühtlasi ka kostjat ja kolmandat isikut, XXX´i. Nimetatud teatisega andis hageja

kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse kustutamiseks kogu ulatuses. Kostja

võlgnevust ei tasunud ja makseettepanekut hagejale ei teinud.

30.10.2014 alustas hageja kohtutäitur Elin Vilippuse büroos tagatiseks oleva korteriomandi

sundmüüki. Täitemenetluse raames müüdi kolmandale isikule kuuluv tagatis hinnaga 139 000

eurot.

Hagejale laekus nimetatud müügihinnast 127 505.36 eurot. Lähtudes TMS § 56 nõuete

rahuldamise regulatsioonist jäi hageja nõudest tasumata põhiosa summas 11 771 eurot, millele

lisanduvad arestimise järgsed viivised summas 11 477.53 eurot ja tagatise müügijärgsed

viivised summas 1 370.83 eurot.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostjal tasumata võlgnevus summas 24 619.36

eurot, millest põhivõlg on 11 771 eurot ja viivised 12 848.36 eurot. Eeltoodust tulenevalt

palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 11 771 eurot, viivised 12 848.36 eurot ja täiendava

viivise 2 296.80 eurot perioodi 24.11.2015 – 24.11.2016 eest.

II Kostja vastuväited

2-15-110449

2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõue

ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole laenulepingut üles öelnud. Hageja on

kohtule esitanud 28.07.2014 ülesütlemise teate, mis ei sisalda viidet selle kohta, mis ajast

alates leping loetakse üles öelduks. Teates on üksnes märgitud, et kui nõuet ei tasuta või ei

saavutata teistsugust kokkulepet hiljemalt 11.08.2014, alustame sundmüüki tagatise suhtes,

mis asub XXX, XXX. Täitemenetlus algab 12.08.2014. Antud teates palutakse kostjal kiiresti

hagejaga kontakteeruda. Seega ei ole võimalik aru saada, et laenusaajaga sõlmitud leping on

üles öeldud, kuna lepingu lõppemise kuupäeva pole märgitud. Samuti pole märgitud, et

laenusaajalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist. Sellest tulenevalt on kostja

seisukohal, et antud teade ei saanud kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.

Ka ei ole hageja tõendanud, kuidas ja millisel viisil on kostjale ülesütlemisteade kätte

toimetatud. Hageja on tõenditena esitanud üksnes Eesti Posti kviitungid, millest nähtub

tähitud posti saatmine, mitte kättetoimetamine. Lisaks on hageja ülesütlemisteatise saatnud

inglisekeelsena.

Kostja leiab, et ka käenduskohustuse täitmise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.

Käenduslepingu punkti 3.2 kohaselt tuli käendajal võlgniku kohustus täita 14 päeva jooksul

alates kreeditori, s.o hageja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja ei ole kostjat

käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude olemasolust ja tekkimisest käenduslepingu alusel

lepingus ettenähtud korras teavitanud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule

suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et

käendatava kohustuse täitmise tähtpäev oleks saabunud, mistõttu ei või hageja VÕS § 151 lg

1 järgi esitada võlgniku vastu nõudeid enne kohustuse täitmise tähtpäeva saabumist. Hageja ei

ole tõendanud oma kohustust informeerida käendajat enne kui ta alustab hüpoteegi

realiseerimist.

Hageja on esitanud inglisekeelse 28.07.2014 lepingu ülesütlemise teate edastamise tähitud

postiga kostjale aadressile Lai 9, Tallinn. Sellega on tõendatud, et hageja on antud

dokumendis käsitlenud laenulepingu lõpetamisega seonduvaid asjaolusid ja nõuab sellest

tulenevate kohustuste täitmist, mitte käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist.

Hageja ei ole tõendanud oma kohustust informeerida käendajat enne kui ta alustab hüpoteegi

realiseerimist. Samuti on hageja pandipidajana hea usu põhimõttest tulenevalt kohustatud

teavitama kohtutäiturit käendusest juhul, kui ta esitab hüpoteegi realiseerimiseks

täitemenetluse algatamise avalduse. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtutäiturit

käendusest teavitanud.

Kostja ei nõustu ka hageja seisukohaga, et 28.07.2014 inglisekeelses dokumendis on

märgitud, et hageja asub hüpoteeki realiseerima. Hageja on nimetatud dokumendi tõlkes

märkinud nagu tähendaks sõna foreclosure hüpoteegi realiseerimist. Kostja, tutvunud inglise-

eesti sõnaraamatuga, leidis, et antud sõna tähendab (hüpoteegi) väljalunastamisõiguse

takistamist. Sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks pidanud aru saama, et

alustatakse hüpoteegi realiseerimist. Samuti on arusaamatu, miks hageja on üldse kostjale

soovinud edastada inglisekeelseid dokumente. Selleks, et lugeda isik talle edastatavate

dokumentide sisust aru saanuks, tuleb need talle edastada isiku jaoks arusaadavas keeles.

Käenduslepingust ei tulene, et hageja võib kostjat teavitada võõrkeelsete dokumentidega.

Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja ei ole kostjat käenduslepingu alusel tekkivast kohustusest

teavitanud ega ole teavitanud kohtutäiturit käendusest.

2-15-110449

Kostja on seisukohal, et tal on õigus esitada tasaarveldusavaldus, kuna hageja on rikkunud

teavitamiskohustust ja sellega on kostjale kui käendajale tekkinud kahju. Kostja leiab, et tema

oleks suutnud leida kinnisasjale kallima hinnaga ostja või ka ise selle kiirmüügihinnaga ära

ostnud ja siis kallima hinnaga müünud. Eksperthinnangust nr TLH-001/02/18 selgus, et

tagatiseks olnud korteriomandi hind ajavahemikul oktoober 2014. a – mai 2015. a oli 177 000

eurot, kuid kohtutäituri poolt pandi korteriomand müüki hinnaga 139 000 eurot. Kuna laenu

tagatiseks olnud korteriomand müüdi sedavõrd väikese hinnaga, et see ei katnud ära kogu

võlgnevust, siis on hageja laenuandjana rikkunud oma kohustust selgitada välja vara väärtus,

et see suudaks tagada kõiki tekkida võivaid kohustusi. Hageja on rikkunud

teavitamiskohustust ka sellega, et ei ole käendajat teavitanud tagatisvara väärtuse langemisest.

Seega on kostjal hageja vastu nõue, mis tekkib vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise ja teavitamiskohustuse rikkumisel, kus ta võib muuhulgas nõuda ka sellega tekitatud

kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse,

millega loeb oma kahju hüvitamise nõude tasaarvestatuks hageja nõudega summas 24 619.36

eurot.

Hageja poolt esitatud viivisenõue on ülemäära suur. Juhul, kui kohus leiab, et hagi kuulub

siiski rahuldamisele, siis palub kostja viivist vähendada.

Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud

tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.

Hageja palub kostjalt välja mõista käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 24 415.68 eurot,

millest põhivõlg on 11 970.68 eurot ja viivis 12 445.16 eurot, samuti palub hageja mõista

kostjalt välja täiendava viivise 2 296.80 eurot perioodi 24.11.2015 – 24.11.2016 eest.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud,

kuna hageja ei ole laenulepingut üles öelnud. Samuti pole hageja teavitanud kostjat hüpoteegi

realiseerimisest ega käenduslepingu alusel tekkivatest kohustustest.

2-15-110449

5. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja Lai 9 Residence OÜ on 24.03.2014

sõlminud laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr 1 (I köide, tl 21-22), mille alusel Lai 9

Residence OÜ on saanud hagejalt laenusummana 122 871.49 eurot ja kohustunud tagasi

maksma 156 818.05 eurot. Lepingu tagatiseks on nimetatud laenulepingu muudatuse kohaselt

korteriomand asukohaga Kaupmehe 14/Kentmanni 21/W.O 27, Tallinn, mille turuväärtuseks

on 170 000 eurot.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et pooled on 24.03.2014 sõlminud käenduslepingu (I köide,

tl 27-28), mille kohaselt on kostja käendanud Lai 9 Residence OÜ laenulepingu nr

1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevat kohustust hageja ees.

6. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud ja kas

hageja nõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud.

7. Hageja on kohtule esitanud 28.07.2014 inglisekeelse lepingu ülesütlemise teate (I köide, tl

54-55), millest nähtuvalt on hageja XXX´i ja kostjat teavitanud asjaolust, et kuna

laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevaid kohustusi ei ole nõuetekohaselt

täidetud, viimase 4 kuu osamakseid ei ole tasutud ning laenusaaja ja kostja ei ole täitnud

lubadusi osamaksete tasumiseks, siis ütleb hageja laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr

1 üles, kui 11.08.2014 ei tasuta hagejale võlgnevust.

Sama kirjaga on hageja XXX´i ja kostjat teavitanud, et juhul kui 11.08.2014 ei ole võlgnevust

hageja ees tasutud või kui pooled ei ole saavutanud muud kokkulepet, alustab hageja

12.08.2014

laenulepingu

tagatiseks

oleva

korteriomandi

asukohaga

Kaupmehe/Kentmanni/W.O 27, Tallinn, sundmüüki.

8. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole lepingut üles öelnud ja sellest

tulenevalt ei ole kostja kohustus sissenõutavaks muutnud. Vastavalt VÕS § 195 lg 1

lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja

väide, et 28.07.2014 ülesütlemise teates on üksnes märgitud, et kui nõuet ei tasuta või ei

saavutata teistsugust kokkulepet hiljemalt 11.08.2014, alustab hageja sundmüüki tagatise

suhtes, mis asub Kaupmehe/Kentmanni/W.O 27, XXX, on väär. Lepingu ülesütlemise teatest

nähtuvalt on hageja XXX´i ja kostjat teavitanud, et juhul, kui hageja nõue pole 11.08.2014

täies ulatuses tasutud, ütleb hageja lepingu üles tulenevalt lepingu punktist 12.1.2.

Laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr 1 üldtingimuste (I köide, tl 23 – 26) punti 12.1.2

kohaselt on hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda ja nõuda varalise kohustuse ja kõigi

teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui

laenusaaja ei täida koheselt lepingust tulenevaid mistahes kohustusi või mõnda neist ning

jätkab kohustuste mittetäitmist ka 7 pangapäeva möödumisel arvates vastavasisulise kirjaliku

teatise saamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Lai 9 Residence OÜ ei täitnud

laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevaid kohustusi korrektselt ega tasunud

osamakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajaks. Seega oli hagejal õigus leping üles öelda.

VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes

lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse

vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.

9. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejat ei saa lugeda lepingut ülesöelnuks seetõttu,

et hageja ei ole tõendanud, kuidas ja millisel viisil on kostjale ülesütlemisteade kätte

toimetatud. Kohus märgib, et sisuliselt ei eita kostja ülesütlemisteate kättesaamist, vaid

vaidleb vastu hageja poolt esitatud tõenditele, täpsemalt Eesti Posti kviitungitele, millest

2-15-110449

nähtub tähitud posti saatmine. Hageja on kohtule esitanud ka 28.07.2014 e-kirja (II köide, tl

41), millest nähtuvalt on hageja lepingu ülesütlemise teate edastanud kostjale e-posti

aadressile XXX. Kostja on kõigis oma kohtule esitatud vastuväidetes oma kontaktandmetes

märkinud muuhulgas e-posti aadressiks XXX. Sama e-posti aadress on kostja

kontaktandmetena märgitud ka kostja esindaja esindusõigust tõendavas volikirjas (I köide, tl

152). Seega on kostja sisuliselt kinnitanud, et e-posti aadress on tema e-posti aadress,

millisele saadetud e-kirjad ta kätte saab. Hageja on 30.04.2018 vastuses (II köide, t 33)

kinnitanud, et kostja ise on hagejale oma e-posti aadressi andnud ja nimetatud e-posti aadressi

kaudu on pooled varem suhelnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid e-posti teel

ülesütlemisteatise kättesaamisele. Seega tuleb lugeda, et kostja on lepingu ülesütlemise teatise

e-posti aadressilt XXX kätte saanud.

10. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et käenduskohustus ei ole sissenõutavaks muutunud.

Käenduslepingu (I köide, tl 85 – 86) punkti 3.1 kohaselt kohustub käendaja täitma

laenulepingust tulenevaid võlgniku kohustusi kreeditori ees juhul, kui võlgnik ei täida oma

kohustusi õigeaegselt ja/või nõuetekohaselt. Kuivõrd kostja oli ühtlasi laenusaaja, Lai 9

Residence OÜ juhatuse liikmeks ja seega seaduslikuks esindajaks, siis pidi ta teadlik olema

asjaolust, et laenusaaja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Vastavalt käenduslepingu punktile 2.1 on kreeditor kohustatud teavitama käendajat võlgniku

poolse kohustuse täitmise käigust üksnes vastava taotluse saamisel. Kostja ei ole väitnud, et ta

oleks kunagi hagejale vastava taotluse esitanud.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole teda käenduslepingu alusel lepingus ettenähtud korras

nõude olemasolust ja tekkimisest teavitanud, leides, et hageja 28.07.2014 lepingu

ülesütlemise teatist ei saa käsitleda tema teavitamisena käenduslepingust tulenevate

kohustuste täitmisest, vaid üksnes laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist nõudva

teavitusena.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on 28.07.2014 edastanud kostjale lepingu

ülesütlemise teatise, milles on kostjat teavitanud võlgniku täitmata kohustustest. VÕS § 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkti 1.2.2 (I

köide, tl 85) kohaselt juhul kui võlgnik ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja kandma kreeditori ees koos võlgnikuga

solidaarset vastutust. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd pooled on lepingus

kokku leppinud solidaarvastutuses, siis on kohus seisukohal, et 28.07.2014 teatist tuleb

käsitleda ka ühtlasi kostja teavitamisena käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

Käenduslepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja täitma võlgniku kohustused 14

kalendripäeva jooksul arvates kreeditori sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja on

28.07.2014 teatises andnud tähtaja 14 päeva võlgniku kohustuste täitmiseks. Seega on hageja

kostjat käenduslepingust tuleneva kohustuse olemasolust käenduslepingu p 3.2 kohaselt

teavitanud.

11. Kostja väide, et hageja ei ole teda enne hüpoteegi realiseerimist käenduskohustuse

täitmisest teavitanud, on samuti väär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja teavitas kostjat

28.07.2014 teatises muuhulgas asjaolust, et juhul, kui võlgnik või kostja ei täida

2-15-110449

laenulepingust tulenevat kohustust hiljemalt 11.08.2014, siis alustab hageja sundmüüki

laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi suhtes.

12. Kostja väide, et ta ei saanud 28.07.2014 teatisest aru, et hageja soovib võla maksmata

jätmisel asuda hüpoteeki realiseerima, kuna hageja kasutas nimetatud teatises sõna

„foreclosure“, mis inglise-eesti sõnaraamatu kohaselt tähendab (hüpoteegi)

väljalunastamisõiguse takistamist, on kohtu hinnangul otsitud ja paljasõnaline. Avalikult

kättesaadava Google Translate otsingumootori kohaselt on sõna „foreclosure“ defineeritav kui

protsess võtmaks üle hüpoteegiga koormatud kinnisvara, kui hüpoteegipidaja ei suuda

laenumakseid tasuda. Asjaolu, et kostja tugineb sõna „foreclosure“ alternatiivsele tõlkele, ei

tähenda, et hageja oleks 28.07.2014 teatise valesti sõnastanud.

13. Kostja on märkinud, et käenduslepingust ei tulene hageja õigus saata kostjale võõrkeelseid

dokumente, mistõttu tuleb lugeda, et kostjat ei ole käenduslepingu alusel tekkida võivatest

kohustustest teavitatud. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud kostja väide alust arvamiseks, et

kostja ei saanud hageja 28.07.2014 teatise sisust aru. Kostja ei ole kohtule väitnud, et ta

inglise keelt ei valda. Võttes arvesse asjaolu, et hageja ja Lai 9 Residence OÜ vahel sõlmitud

laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga Tallinn, Kentmanni 21/W.O

27/Kaupmehe 14-11 omanikuks oli Tšehhi Vabariigis elav XXX, samuti on kostja esindaja

28.03.2016 e-kirjas (I köide, tl 104) kohut teavitanud, et kostja viibib juba pikemat aega

Hispaania Kuningriigis, siis on kohtu hinnangul usutav, et kostja valdab võõrkeeli, sealhulgas

inglise keelt.

14. Kostja väide, et temal kui käendajal on tekkinud kahju, kuna hageja ei andnud kostjale

võimalust laenulepingu tagatiseks olevale korteriomandile ostja leidmiseks, kes oleks

nõustunud korteriomandi kallima hinna eest ostma, on paljasõnaline ja tõendamata.

12.12.2014 kinnisasja arestimise aktist (II köide, tl 35 – 37) nähtuvalt on kohtutäitur Elin

Vilippus eespool nimetatud korteriomandi väärtuseks hinnanud 170 000 eurot. Laenulepingu

nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 (I köide, tl 21) nähtuvalt on hageja ja Lai 9 Residence OÜ-t

esindanud W.O kokku leppinud lepingu tagatiseks olnud korteriomandi turuväärtuses seisuga

24.03.2014 170 000 eurot.

23.04.2015 kordusenampakkumise aktist (I köide, tl 31 – 36) nähtuvalt on Kentmanni 21/W.O

27/Kaupmehe 14-11 asuv korteriomand müüdud kordusenampakkumisel hinnaga 139 000

eurot. TMS § 100 lg 1 kohaselt enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda

kordusenampakkumise korraldamist. Vastavalt TMS § 100 lg 5 teisele lausele võib

kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise

alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja

seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast.

Eespool nimetatud korteriomand müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 139 000 eurot, mis

moodustab 81,8% alghinnast, s.o 170 000 eurost. Asjaolu, et eksperthinnangust nr TLH-

001/02/18 (II köide, tl 2 – 17) nähtuvalt on ekspert hinnanud Kentmanni 21/W.O

27/Kaupmehe 14-11 asuva korteriomandi turuväärtuseks ajavahemikul oktoober 2014. a –

mai 2015. a 177 000 eurot, ei tõenda, et kostja oleks suutnud korteriomandile sellise hinnaga

ostja leida.

Samuti leiab kohus, et asjaolu, et eelnimetatud kinnistu müüdi kordusenampakkumisel

hinnaga 139 000 eurot, näitab, et esialgse enampakkumise hinnaga summas 170 000 eurot

puudusid ostuhuvilised vaidlusaluse kinnistu ostmiseks, mis viitab asjaolule, et kinnistu

väärtus ei pruugi olla oluliselt kõrgem selle müügihinnast kohtutäituri korraldatud

enampakkumisel.

2-15-110449

Kohtule jääb arusaamatuks kostja seisukoht, et tal on tulenevalt VÕS § 14 ja § 115 lg 1

kahjunõue hageja vastu. VÕS § 14 käsitleb lepingueelseid läbirääkimisi. Vastavalt VÕS § 115

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega või selle

asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kostjat teavitanud, et

juhul, kui võlgnik ega käendaja kohustust hageja ees ei täida, asub hageja nõuet täitma

laenulepingu tagatiseks oleva vara arvel. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalus otsida

tagatiseks olnud varale ostjat. Asjaolu eest, et kostja jättis kõik võimalused käesoleva vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks kasutamata, ei vastuta hageja. Seega ei ole kostjale kahju

tekkinud hageja süül.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus.

16. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 11 771 eurot ja viivise

12 848.36 eurot ning lisanduva viivise perioodi 24.11.2015 – 24.11.2016 eest summas 2

296.80 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle

vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku

seisundit. Kostja on juhul, kui kohus peab hagi siiski põhjendatuks, palunud vähendada

väljamõistetava viivise suurust. Kuivõrd hageja palub kostjalt välja mõista viivise suuremas

ulatuses kui on hageja põhinõue, siis on kostja taotlus kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus

peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõude ulatuses, s.o

summas 11 771 eurot.

17. Eeltoodust tulenevalt peab kohuspõhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 11 771 eurot ja viivise 11 771 eurot.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poole endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS §

174 lg 2).

2-15-110449

TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

19. Hageja on kinnitanud, et tema poolt kantud menetluskulud koosnevad hagi esitamisel

tasutud riigilõivust summas 1 000 eurot. Muid menetluskulusid hageja kandnud ei ole.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud lepingulise esindaja kulusid

summas 2 596 eurot.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS §

163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta

tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik