4-17-1395/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

29. juuni 2018 Kohtuasja number 4-17-1395 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi

Viru Vangla kriminaahooldusosakonna Jõhvi esinduse taotlus

J.J-ile (isikukood ) üldkasuliku töö XXX kohaldamise tühistamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. mai 2018. a määrus Määruskaebuste esitajad J.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 29. detsembri 2014. a otsusega väärteoasjas nr 2330,14,007312 karistati J.J-i liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut summas 1200 eurot. Otsus jõustus 14. jaanuaril 2015.

2. Kohtutäitur alustas 28. aprillil 2015 J.J-i suhtes täitemenetlust, kuna J.J ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult. 2. märtsil 2017 teatas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. 9. märtsil 2017 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur kohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Viru Maakohtu 30. augusti 2017. a määrusega asendati rahatrahv üldkasuliku tööga mahus 30 tundi tähtajaga 8 kuud alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 15. septembril 2017.

4. 27. aprillil 2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus Viru Maakohtule taotluse J.J-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna J.J hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

2(4)

5. Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus ja J.J-i kandmata karistus 6 päeva aresti pöörati täitmisele. Kohus märkis, et arest tuleb J.J kanda pärast vanglast vabanemist. Maakohus leidis, et asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt on V. J.J tegemata

6 tundi üldkasulikku tööd. Kohtu hinnangul on 8 kuu pikkune tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks piisav. J.J ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde ei 12. ega 26. veebruaril, samuti mitte 12. ega 19. märtsil 2018. Seega hoidis J.J üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Praegu viibib J.J vahi all Viru Vanglas. Kohus märkis, et väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et karistuse mõju hajub. Karistuse asendamine ei ole täitnud oma eesmärki ning seega tuleb arest pöörata täitmisele. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse J.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. J.J i määruskaebus -

7. J.J palub maakohtu määruse tühistada. Ta märgib, et tal oli üldkasuliku töö tunde aega sooritada 15. maini 2018, kuid ta võeti 4. aprillil 2018 vahi alla ning talle esitati kahtlustus

KarS § 199 järgi. J.J ei tunnista end kahtlustuses süüdi ja leiab, et tema süü ei ole tõendatud, mistõttu palub ta võimalust üldkasuliku töö tegemiseks pärast vahi alt vabanemist. Kaitsja määruskaebus

8. Kaitsja palub samuti maakohtu määruse tühistada ja anda J.J-ile võimalus teha üldkasulikku tööd pärast vahistamistähtaja lõppu kahe nädala jooksul. Kaitsja märgib, et J.J-i arvates ei ole tema pikemaajaline vahi all pidamine ja rahatrahvi asendamine arestiga kuidagi põhjendatud. Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvestanud mitme asjaoluga. J.J on karistuse kandmise ajal tegelikult õppinud, käinud koolitustel, leidnud tööd välismaal, kandnud pikemaajalist aresti (24 päeva) ja hoolitsenud lapse eest. Lapse hoidmise ajal ei saanud ta ilmuda kriminaalhooldaja juurde. Samuti polnud J.J sõiduraha. Üldkasulikku tööd tegi

J.J Sillamäe lasteaias, kus töötamine laabus. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpus J.J vahistati, seega oli tal veel ilmselt aeg ära teha 6 tundi üldkasulikku tööd. Täiendava tööplaani koostamine või tähtaja pikendamine ei õnnestunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. KarS § 69 lg 6 esimene lause näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

10. Maakohus tuvastas, et J.J jättis selle aasta veebruaris ja märtsis kokku neljal korral kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata, hoides üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et ka eelneval perioodil on kriminaalhooldusametnikul olnud raske J.J-iga kontakti saada. 6. novembril 2017 ei ilmunud J.J kohtumisele, kuna selgitas, et ta istub lapsega kodus, ja lubas tulla õhtul vastuvõtule. Vastuvõtule ta aga ei ilmunud ega võtnud ka ametnikuga ühendust. 16. novembril

3(4) 2017 selgitas J.J vestluses ametnikuga, et ta ei saa tulla vastuvõtule, kuna tal pole raha bussisõiduks. Seetõttu lepiti kokku, et J.J võtab ametnikuga ühendust 20. novembril 2017.

20. novembril 2017 võttis ametnik J.J-iga ise ühendust ja selgus, et J.J viibib arestimajas. 9. jaanuaril 2018 teavitas J.J ametnikku, et ta ei käinud 2. jaanuaril 2018 üldkasulikku tööd tegemas, kuna unustas selle ära. 17. jaanuaril 2018 teavitas J.J ametnikku 10. ja 11. jaanuaril 2018 tegemata jäänud töötundidest ja selgitas, et ta ei teavitanud ametnikku, kuna kaotas SIM-kaardi. Ta ei osanud öelda, millal saab kohtumisele tulla. J.J-i telefon oli hiljem välja lülitatud ning ametnik J.J-iga kontakti ei saanud. 22. ja 29. jaanuaril ning 1. veebruaril 2018 jättis J.J kohtumisele ilmumata.

11. Seega on J.J suhtunud kriminaalhooldusametnikuga suhtlemisse ja üldkasuliku töö tegemisse äärmiselt ükskõikselt. J.J on määruskaebuses tuginenud sellele, et ta vahistati

4. aprillil 2018, s.o enne üldkasuliku töö tegemise perioodi lõppu (15. mai 2018) ja seetõttu võiks anda talle võimaluse teha üldkasulik töö ära pärast vahi alt vabanemist. Ringkonnakohus märgib, et J.J hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale juba enne vahistamist ja erakorralise ettekande esitamist ei tinginud mitte vahistamisest tulenev võimatus jätkata üldkasuliku töö tegemist, vaid J.J-i süstemaatiline kõrvalehoidumine üldkasulikust tööst. Arvestades

J.J-i käitumisest ilmnevat kohusetundetut suhtumist üldkasuliku töö tegemisse, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks võimaldada tal üldkasuliku töö tegemisega jätkata ja leiab maakohtuga nõustuvalt, et kandmata arest tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata.

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

13. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist 2002. 27. jaanuaril 2011 vastu võetud ja 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga VTMS § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui

Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka

„määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu VTMS § 198 sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu VTMS § 196 lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab). Seega on VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus. Tulenevalt põhimõttest on VTMS § 196 lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet VTMS § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav. VTMS § 192 lg 11

kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule. Tulenevalt VTMS §-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja.

4(4)

14. VTMS § 190 ja § 193 lg 1 järgi on määruskaebuse esitamise õigus eeskätt kohtumenetluse poolel, kelleks Riigikohtu menetluses on üldjuhul menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja (VTMS § 17 lg 2). Käesoleval juhul tuleb aga silmas pidada, et käimasoleva kohtumenetluse käivitanud taotluse – pöörata üldkasuliku tööga asendatud arest KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele – esitab alates 1. jaanuarist 2017 kehtiva VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg 1 redaktsiooni kohaselt kohtule üldkasuliku töö täitmist korraldava vangla kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldusametnik. Kohtuväline menetleja üldkasuliku töö katkestamise ja sellega asendatud aresti täitmisele pööramise menetluses ei osale.

Seetõttu – ja arvestades analoogia korras asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu 16. veebruari 2017. a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdlase advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Viru Vangla kriminaalhooldusosakond (mitte aga kohtuväline menetleja).

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)