2-17-5703/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. juuni 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-5703

Tsiviilasi

CIEST METAL OÜ hagi EuroChem Terminal

Sillamäe Aktsiaseltsi vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

32 264 eurot 40 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. märtsi 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EuroChem

Terminal

Sillamäe

Aktsiaseltsi

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. juuni 2018. a

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

EuroChem

Terminal

Sillamäe

Aktsiaselts

(registrikood:

11014598),

esindaja

vandeadvokaat Daniil Savitski

Vastustaja (hageja): CIEST METAL OÜ (registrikood:

11643110), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

RESOLUTSIOON

1. Jätta EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaseltsi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 9. märtsi 2018 otsus

muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata

ning

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaseltsi kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. CIEST METAL OÜ (hageja) esitas 10. aprillil 2017 Viru Maakohtule hagiavalduse

EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaseltsi (kostja) vastu põhivõlgnevuse 29 604 euro ja viivise

2 960 euro 40 sendi väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. juulil 2015 töövõtulepingu terminali raudtee

estakaadi rekonstrueerimise töödeks (töövõtuleping). Töövõtulepingu lisas 1 lepiti kokku

torujuhtme tehnilises soojustamises; küttekaabli, isolatsioonimaterjali, äärikute, küttekaabli

paigalduses ja transpordis summas 16 200 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja tegi kokkulepitud

tööd ja andis kostjale üle, kostja pretensioone ei esitanud. Hageja koostas 9. veebruaril 2016

tehtud tööde eest arve nr 39 summas 16 200 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 19 440

eurot. Arvele oli lisatud hagejapoolne 9. veebruari 2016 tööde teostamise akt nr 39.

Töövõtulepingu lisas 4 lepiti poolte vahel kokku erinevate tööde tegemises seoses kostja

toruliinide isolatsioonitöödega summas 8470 eurot (ilma käibemaksuta). Kokkulepitud tööd

tehti ja anti hageja alltöövõtja AS Clik poolt kostjale üle 1. veebruaril 2016 teostatud tööde

üleandmise-vastuvõtu aktiga, kostja pretensioone ei esitanud. Hageja koostas 9. veebruaril 2016

arve nr 41 summas 8470 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku summas 10 164 eurot. Arvele

oli lisatud hagejapoolne 9. veebruari 2016 tööde teostamise akt nr 41.

Hageja edastas kostjale e-kirjaga arve nr 39 koos tööde teostamise aktiga ning arve nr 41 koos

tööde teostamise aktiga 12. veebruaril 2016. Kostja ei ole hagejale nimetatud tööde eest tasunud

ning võlgneb hagejale kokku 29 604 (19 440+10 164) eurot. Hageja edastas 21. juunil 2016 ja

9. detsembril 2016 kostjale meeldetuletuse arvete tasumise kohta. Töövõtulepingu p 9.5

kohaselt on viivisemäär 0,05 % maksmata summalt päevas. Töövõtulepingu punktis 9.5 on

piiratud viivise nõudmise õigus 10 %-ga arve summast, mistõttu nõuab hageja kostjalt arve nr

39 tasumisega viivitamise eest viivist 1944 eurot ja arve nr 41 tasumisega viivitamise eest

viivist 1016 eurot 40 senti, s.o kokku 2960 eurot 40 senti (1944+1016,40).

Ülejäänud arved on kostja tasunud ilma pretensioonideta. Kostja esitas 15. detsembril 2016

pretensiooni tööde kohta alles pärast hageja 9. detsembri 2016 nõuet rahaliste kohustuste

täitmiseks seoses arvete nr 39 ja 41 tasumata jätmisega. Kostja pretensioon on alusetu ja

põhjendamatu. Kostja tasus arvetega nr 39 ja nr 41 samaaegselt esitatud arve nr 53 summas

6900 eurot ilma pretensioonideta. Kostja juhatuse liige on töövõtulepingu lisad 1 ja 4

allkirjastanud ning nendes kokkulepitud täiendavad tööd tellinud. Kostja juhatuse liige ei oleks

töövõtulepingu lisasid allkirjastanud, kui tegemist oleks olnud juba tehtud töödega.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud

kostjale arved nr 39 ja nr 41. Kostja vaidleb vastu asjaolule, et nimetatud arved on esitatud

lepingute lisas kokkulepitud tööde eest, sest antud tööde eest on kostja juba tasunud. Kostja

vaidleb vastu ka sellele, et hageja on teostanud tööd nõuetekohaselt ja et kostja ei ole nimetatud

tööde osas pretensioone esitanud.

Töövõtuleping oli ajaliselt ja rahaliselt piiratud vastavalt hageja poolt esitatud eelarve-

pakkumisele. Tööde tegemise perioodiks oli 1. august 2015 kuni 30. september 2015 ning

eelarveks 136 592 eurot 40 senti. Töövõtulepingupunkti 9.8. kohaselt pidi tellija tegema viie

pangapäeva jooksul esimese makse summas 15 000 eurot (ilma käibemaksuta) materjalide

ettemaksuks. Hageja esitas 5. augustil 2015 kostjale arve nr 211, summas 18 000 eurot (koos

käibemaksuga). Koos arvega esitas hageja akti nr 211, mille kohaselt on tasutav summa

aurutoru paigaldamise ja katte eest. Järgmised tööd valmisid 3. septembril 2015, mille osas

esitas hageja arve nr 266 summas 48 000 eurot (koos käibemaksuga) ja tehtud tööde akti nr

266, kus teostatud töödeks oli aurutoru paigaldamine ja kate.

Kostja palus 3. septembril 2015 esitada täiendavate tööde (täiendava 22 m toru paigaldus, 7

äravoolu, 1 ülemineku, 6 vahelüli, 1 kraani ja 2 flanši paigaldus) teostamiseks hinnapakkumise.

Hageja vastuse kohaselt on töid võimalik teostada 4160 euro eest (lisandub käibemaks).

Hageja edastas 30. septembril 2015, s.o lepingujärgsete tööde teostamise tähtpäeval, kostjale

kirja, milles loetles projektis olevad väidetavalt täpsustamata või ebatäpsed tehnilised

tingimused ning teatas, et seoses sellega tuleb eelarvet suurendada 16 200 euro võrra (lisandub

käibemaks). Hageja palus pikendada tööde teostamise tähtaega 3-4 nädala võrra. Kirjale oli

lisatud lepingu lisa nr 1 lisatööde teostamiseks, mille aluseks on poolte 3. septembri 2015 ja

30. septembri 2015 kirjavahetus.

Kostja edastas 5. oktoobril 2015 hagejale pretensiooni selle kohta, et tööde valmimise tähtaja

pikenemisest teavitati teda tööde tegemise viimasel päeval ning kordas, et lisatööde

kalkulatsioonid peavad olema konkreetsemad. 7. oktoobril 2015 valmisid tööd, mille osas esitas

hageja arve nr 301 summas 30 000 eurot (koos käibemaksuga) ja tehtud tööde akti nr 301, kus

teostatud töödeks oli märgitud taas aurutoru ja selle katte paigaldamine.

Pooled kooskõlastasid 13. oktoobril 2015 kõikide täiendavate tööde mahud, need, mis olid

märgitud 30. septembri 2015 hageja kirjas tööde tähtaja pikendamiseks ja eelarve

suurenemiseks, kui ka need, mida kostja palus eraldi teostada oma 3. septembri 2015 kirjas.

Hageja saatis kostjale täiendatud töövõtulepingu lisa nr 1, mille kohaselt tuli teostada

kolm täiendavat tööd, summas kokku 27 560 eurot (lisandub käibemaks). Hageja saatis

14. oktoobril 2015 kostjale detailse lisatööde eelarve, mille kohaselt oli tööde mahuks jätkuvalt

27 560 eurot (lisandub käibemaks).

Alates oktoobri keskpaigast kuni detsembri lõpuni seiskus terminali töö seoses kauba

riknemisega terminalis. Lisaks sellele oli kostja juhatuse liikmel terviserike.

Hageja esitas 3. detsembril 2015 kostjale kokku 4 arvet. Arve nr 405 oli summas 40 592 eurot

40 senti (koos käibemaksuga). Arvele oli lisatud tööde teostamise akt nr 405, mille kohaselt

akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0

eurot. Selleks hetkeks oli hagejale kostja poolt tasutud 136 592 eurot 40 senti (koos

käibemaksuga) ehk lepingus kokkulepitud tasu. Tasumata võisid jääda ainult kokkulepitud

lisatööd.

Hageja esitas kostjale arve nr 406 summas 4992 eurot (koos käibemaksuga), millele oli lisatud

tööde teostamise akt nr 406. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd

ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0 eurot. Aktis on viide lepingu lisale nr 1.

Hageja esitas arve nr 407 summas 19 440 eurot (koos käibemaksuga), millele oli lisatud tööde

teostamise akt nr 407. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning

akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0 eurot. Aktis on viide lepingu lisale nr 1. Viimasena

esitas hageja kostjale arve nr 408 summas 10 200 eurot (koos käibemaksuga), millele oli lisatud

tööde teostamise akt nr 408. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd

ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0 eurot. Aktis on viide lepingu lisale nr 3. Koos

arvega esitati kooskõlastatud tööde tarbeks lepingu lisa 3.

Hageja helistas veebruaris 2016 kostjale ja palus luba naasta territooriumile ja teha lõpuni kõik

kokkulepitud tööd ning kõrvaldada puudused juba tehtud töödes. Hagejale anti vastav luba.

Tööde lõpetamisel esitas hageja 9. veebruari 2016 kuupäevaga arve nr 40 summas 8640 eurot

(koos käibemaksuga) ja akti nr 40, mille kohaselt oli teostatud töödeks „tuletõrje toru

demonteerimine ja monteerimine“. Nimetatud akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0

eurot, tegemist oli täiendavalt tellitud tööga (töö nr 2 lepingu lisas nr 1). Arve tasumisega olid

tehtud ja tasutud kõik tööd, mis olid kokkulepitud lepingu esialgses eelarves summas 136 592

eurot 40 senti ja lisas 1 kokku lepitud tööd (summas kokku 33 072 eurot), 3. septembri 2015 e-

kirjas kokkulepitud lisatööd summas 4992 eurot ning olid lepingu lisas 3 märgitud tööd

(summas 10 200 eurot). Tasutud arveid on kokku summas 184 856 eurot 40 senti (koos

käibemaksuga). Tööde maht ületas rahaliselt esialgset eelarvet 48 264 euro võrra.

Hageja esitas 12. veebruaril 2016 arve nr 53 summas 6900 eurot (koos käibemaksuga) nende

tööde eest, mida hageja töötajad tegid ajal, millal terminal oli seiskunud. Selle arve esitamiseks

puudus kokkulepe, kuid kostja tasus arve. Hageja esitas 9. veebruaril 2016 arve nr 39 summas

16 200 eurot (ilma käibemaksuta) ja akti nr 39 kohaselt oli tööd teostatud seoses lepingu lisas

1 kokkulepitud töödega ning nende sisuks oli torude isolatsiooni tööd. Nimetatud arve saamisel

helistas kostja esindaja hagejale ja nõudis selgitust, miks hageja esitab kostjale arve juba varem

teostatud ja tasutud tööde eest. Arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407. Identsed

on nii arves kajastatud tööd kui ka arve suurus. Kostja keeldus arve nr 39 tasumisest.

Hageja esitas 9. veebruaril 2016 kostjale arve nr 41 summas 8470 eurot (ilma käibemaksuta)

koos aktiga nr 41 ja lepingu lisaga 4, mis on poolte poolt allkirjastatud. Tööde sisuks oli torude

DN80, DN100 ja DN300 isolatsiooni tööd. Lepingu, arvete ja lisade uurimisel selgus, et hageja

on tõstnud osad lepingulised tööd eraldi lepingu lisasse 4, võtnud sellele kostja juhataja allkirja

ja esitas täiendava arve koos lepingu lisaga. Lepingu lisas 4 kajastatud tööd on samad, mis

esialgses töövõtulepingus. Kostja keeldus arve nr 41 tasumisest.

Põhinõude puudumisel puudub hagejal ka viivisenõue.

Hageja tööd ei olnud teostatud korrektselt ning kostja esitas pretensioonid hagejale 5. oktoobril

2015 ja 15. veebruaril 2016. Pretensioonid puudutasid tööde valmimistähtaja ületamist ja

paigaldatud kütteelementi. Hageja oli paigaldanud kütteelemendi kaablid lohakalt, tegemist oli

ohtliku veaga, mis oleks võinud põhjustada terminalis põlengu ja plahvatuse. Hageja ei teinud

lõpuni vajalikke jooniseid tööde teostamiseks, paigaldatud olid kraanid, mis ei olnud mõeldud

kuuma auru edasijuhtimiseks ja neid ei saanud vastavas seadmes kasutada, kondensaadi

ärajuhtimise toru oli paigaldatud valesti, mistõttu ei olnud võimalik seda kasutada ja

kondensaati tuli ära juhtida ajutiselt otse maasse, aurutoru oli paigaldatud valesti ning paigaldus

segas edaspidiseid töid seoses raudtee estakaadi parendustega, seadmed ei olnud kooskõlastatud

vastavate ametkondadega ja üle ei ole antud täitevdokumentatsiooni.

Kevadel 2016 teostas hageja esindaja koos Sergei Aleksandroviga terminalis tehtud tööde

ülevaatuse ja Sergei Aleksandrov viitas kõikidele puudustele. Kostja andis teada, et tööd tuleb

lõpetada, kuna nende eest on juba reaalselt tasutud. Kooskõlastamata dokumentatsioon ja

tegemata tööd on viinud olukorrani, kus terminali uuendused on faktiliselt olemas, kuid kostja

ei saa neid kasutada.

Kostja saatis 12. detsembril 2016 hagejale e-kirja, milles teatas, et kogu raha on vastavalt

lepingule hagejale tasutud ning edastati märkused tehnilise tööde nimekirja kohta märkides,

millised tööd on teostamata, kuigi raha on nende eest saadud. Kostja esitas 15. detsembril 2016

hagejale pretensiooni, kus kirjeldas teostamata tööde mahtu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 9. märtsi 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks

põhivõlgnevuse 29 604 eurot ja viivise 2960 eurot 40 senti. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda.

Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 30. juulil 2015

töövõtulepingu

terminali

raudtee

estakaadi

rekonstrueerimise

töödeks,

kostja

on

töövõtulepingus kokkulepitud tööde eest tasunud arved nr 211 (summas 18 000 eurot), nr 266

(summas 48 000 eurot), nr 301 (summas 30 000 eurot) ning nr 405 (summas 40 592 eurot 40

senti; I kd, tl 55-56, 67, 76), kokku 136 592 eurot 40 senti. Poolte vahel puudub vaidlus, et

pooled sõlmisid töövõtulepingu lisad, mille alusel tehti täiendavaid töid ning puudub vaidlus,

et poolte vahel on sõlmitud töövõtulepingu lisad 1 ja 4, kus on pooled kokku leppinud lisatöödes

summas 16 200 eurot (ilma käibemaksuta) ja 8470 eurot (ilma käibemaksuta; I kd, tl 17-18, 22-

24). Hageja on kokkulepitud tööd teostanud.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale töövõtulepingu lisadest 1 ja 4 tulenevalt

esitatud arved nr 39 ja nr 41 tasuma ning kas tööd teostati nõuetekohaselt. Koos

töövõtulepinguga allkirjastasid pooled tehnilise spetsifikatsiooni, milles on muu hulgas lahti

kirjutatud ka töövõtulepingus kokku lepitud tööde maht. Töövõtulepingu p-s 9.3 nähtub, et

teostatud tööde eest tasumine toimub etappidena vastavalt tööde ajakavale töövõtja esitatud

arvete ja teostatud tööde aktide alusel, mis on allkirjastatud tellija vastutatavate esindajate poolt.

Töövõtulepingust tulenev tasu on kostja poolt hagejale tasutud ning selles osas vaidlus puudub.

Töövõtulepingu lisad sõlmiti oktoobris-novembris 2015 (I kd, tl 157 pöördel).

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407 ning

töövõtulepingu lisas 4 kajastatud tööd, mille alusel esitati arve nr 41, on samad, mis esialgses

töövõtulepingus. Asja materjalidest nähtub, et töövõtulepingu lisas 1 on poolte vahel

kokkulepitud tööde (sh torujuhtme tehniline soojustamine ja küttekaabli paigaldus,

isolatsioonimaterjalid, äärikud, küttekaablid, transport) tegemine summas 16 200 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja väljastas 9. veebruaril 2016 tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu

lisas 1 kokkulepitule arve nr 39 summas 16 200 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku

summas 19 440 eurot. Arve lisaks on 9. veebruari 2016 tööde teostamise akt nr 39.

Töövõtulepingu lisana 1 poolte poolt kokkulepitud ja teostatud tööd on kostjale üle antud, mida

tõendavad esitatud tõendid ning tunnistaja Lauri Karlsoni ütlused, mille kohaselt on L. Karlson

töövõtulepingu lisas 1 kokkulepitud tööd isiklikult teinud. Kostja pretensioone teostatud

töödele ei esitanud. Lauri Karlson tegi tööd algusest lõpuni ise, sest objektil ei olnud enne

isolatsiooni- ja elektrikaabelduse töid tehtud. Kostja on seisukohal, et arve nr 39 on oma

olemuselt identne arvega nr 407. Asja materjalidest nähtub, et arve nr 407 on esitatud

töövõtulepingu lisa 2 alusel (I kd, tl 79). Töövõtulepingu lisas 2 on poolte vahel kokkulepitud

tööde (sh produktitoru DN 200 isoleerimine 50 mm kivivillamattidega ja katmine tsinkplekiga.

Toru pikkuseks on arvestatud 220 m, põlv 900 12 tk, sadul 2 tk, franši ja ventiilkate 3 tk; toru

DN 80 isoleerimine 50 mm kivivillakoorikutega ja katmine tsinkplekiga. Toru pikkuseks on

arvestatud 15 meetrit, põlv 900 3 tk jne) tegemine summas 16 200 eurot (ilma käibemaksuta).

Asja materjalidest nähtub, et töövõtulepingu lisades 1 ja 2 märgitud tööd ei ole identsed.

Identsed on vaid nimetatud lisade alusel kostjale esitatud arvete (s.o nr 39 ja nr 407) summad.

Töövõtulepingu lisas 4 kajastatud tööd, mille alusel esitati arve nr 41, ei ole samad, mis

esialgses töövõtulepingus. Tunnistaja Sergei Aleksandrovi poolt selle kohta antud ütlused on

ebausaldusväärsed, kuna asja materjalidest nähtub, et tehnilises spetsifikatsioonis ja lisas 4

kokku lepitud tööd on erinevad, erinevad on ka töö materjalid, kogused jne. Lisas 4 on hageja

ja kostja vahel kokkulepitud erinevate tööde tegemine seoses kostja toruliinide

isolatsioonitöödega summas 8470 eurot (ilma käibemaksuta), tööd anti hageja alltöövõtja AS-i

Clik poolt kostjale üle 1. veebruaril 2016 üleandmise-vastuvõtu aktiga. Hageja väljastas

9. veebruaril 2016 tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 4 kokkulepitule arve nr 41

summas 8470 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 10 164 eurot. Arve lisana edastas

hageja kostjale 9. veebruari 2016 tööde teostamise akti nr 41. Arve nr 41 koos hageja tööde

teostamise aktiga nr 41 edastati kostjale 12. veebruaril 2016 e-kirjaga. Tunnistaja Allan Perandi

ütluste kohaselt teostas tema isiklikult töövõtulepingu lisas 4 kokkulepitud tööd. Kostja ei

esitanud pretensioone teostatud töödele. Tunnistaja andis kõik tööd AS-i Clik 1. veebruari 2016

aktiga isiklikult kostjale üle. Tunnistaja selgitas, et akti eesmärk on enesekindlustamine, kuna

on olnud juhtumeid, et tellijad ei aktsepteeri töid, aga peatellija on tegelikult tööga rahul.

Asja materjalidest nähtub, et kõik teised kostja poolt tasutud arved on esitatud poolte poolt

allkirjastatud lisade alusel. Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale lisatööde

koondtabeli, mis koosneb omakorda kolmest tööst. Tabeli alapunkti 1 tööd on kokku summas

4160 eurot, alapunkti 2 tööd summas 7200 eurot ning alapunkti 3 tööd summas 16 200 eurot.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks arvete esitamisel tuginenud 14. oktoobri 2015

koondtabelile CM-14/10/15-115. Iga töö puhul sõlmisid pooled eraldi töövõtulepingu lisa, mis

on poolte poolt allkirjastatud ja mille alusel tegi hageja töid ning esitas hiljem kostjale arve.

Maakohtu hinnangul on hageja oma lepingulised kohustused täitnud. Asjaolu, et kostja

opereeritavas terminalis toimus töövõtulepingust tulenevate tööde teostamise ajal kauba

riknemine ning praktiliselt kogu terminali töö jäi seisma ning kostja juhatuse liikmel tekkis

terviserike, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on poolte poolt kokku lepitud ning hageja

poolt teostatud. Maakohtu hinnangul on kostja väited, et vaidlusalused arved on esitatud topelt

juba teostatud tööde eest, alusetud ning tõendamata.

Vastavalt töövõtulepingu p-le 13.5 oli tellijal õigus esitada töövõtjale põhjendatud protest juba

vastuvõetud töö või dokumentide osas 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud

andmetega vastuolude tuvastamist.

Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud hagejale töövõtulepingu tingimusetele ja seaduse

nõuetele vastavat pretensiooni. Esitatud pretensioonid on üldsõnalised ning ei kirjelda töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, mistõttu ei saa kostja VÕS § 644 lg 3

tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Lisaks töövõtulepingule sõlmisid

pooled oktoobris-novembris 2015 töövõtulepingu lisad, millega on kostja vähemalt kaudselt

nõustunud, et tööd lükkuvad edasi, mistõttu on kostja etteheited, et töö ei olnud teostatud

töövõtulepingus kokku lepitud ajal, alusetu.

Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja

jooksul pärast puuduse avastamist ning poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt 15

päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud andmetega vastuolude tuvastamist.

Maakohtu hinnangul tuleb tööd lugeda vastuvõetuks ja nõuetekohaselt tehtuks, kuivõrd kostja

on asunud teostatud töid kasutama ning kostja teavitas hagejat väidetavatest puudustest alles

15. detsembril 2016, s.o pärast 9. detsembril 2016 hagejalt nõudekirja saamist. Peaaegu aasta

pärast tööde vastuvõtmist ei ole mõistlik aeg tööde puudustest teatamisest, seda enam, et tööde

vastuvõtmise juures on olnud kostja mehhaanik Sergei Aleksandrov, kes on koostanud ka

15. detsembril 2016 pretensiooni. Maakohtu hinnangul on kostja minetanud õiguse tugineda

puudustele töös või dokumentatsioonis ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.

Maakohus rahuldas hageja viivisenõude. Töövõtulepingu p 9.5 kohaselt on viivisemääraks

0,05 % maksmata summalt päevas. Arvete maksetähtaeg vastavalt töövõtulepingu punktile 9.4

on 14 kalendripäeva alates arve esitamisest. Hageja esitas arved kostjale 12. veebruaril 2016,

seega saabus arvete tasumise tähtaeg 26. veebruaril 2016. Töövõtulepingu punktis 9.5 on

piiratud viivise nõudmise õigus 10 % arve summast, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt

arve nr 39 tasumisega viivitamise eest viivist 1944 eurot ja arve nr 41 tasumisega viivitamise

eest viivist 1016 eurot 40 senti, kokku 2960 eurot 40 senti (1944+1016,40).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta hageja hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja hinnangul on maakohus otsuses võtnud valesti kokku poolte vahelise õigusvaidluse

olemuse ning teinud tõenditele tuginedes ebaõigeid järeldusi ja sellest tulenevalt ebaõige

otsuse. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 637 lg 3.

Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid lepingu

lisad 1 ja 4 ning et need tööd on korrektselt teostatud ja vaidlus on üksnes selles, kas nende

tööde eest peab kostja tasuma või mitte.

Kostja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et lepingu lisades nr 1 ja nr 4 kajastatud töid ei

ole nende lisade alusel tellitud ega kokku lepitud. Lepingu lisades nr 1 ja nr 4 loetletud tööd on

teostatud, kas lepingus märgitud põhitellimuse või teiste lepingu lisade alusel. Vaidluse all ei

ole tööde teostamine ja nende kvaliteet konkreetses etapis, vaid see, et nende tööde eest on

varasemalt juba makstud. Hageja ei ole käesoleva ajani kooskõlastanud oma töid vastavate

ametiasutustega ega esitanud kostjale tööde lõppakti koos kõigi dokumentidega, mille alusel

saaks väljastada terminali osale kasutusloa.

Maakohus jättis analüüsimata kostja vastuväite seoses arvega nr 39. Kostja on arve nr 407

tasunud seega on arve nr 39 alusetu. Arve nr 407 on esitatud lepingu lisa 2 alusel, mis on oma

olemuselt koostatud samade tööde eest, mis on kajastatud lepingus põhitööde nimekirjas ja

lepingu lisas 3.

Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et lisas 4 mainitud tööd ei ole samad, mis lepingu põhitööd

ja teistes lisades märgitud tööd. Maakohus ei võrdle ega too välja, millises ulatuses need tööd

erinevad. Kostja väidab, et nende tööde eest on varasemalt juba makstud, olenemata, millisel

ajahetkel neid töid reaalselt teostati. Hageja poolt esitatud arved nr 39 ja nr 41 dubleerivad

varem kokkulepitud töid, milles eest on kostja juba tasunud.

Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, milline on maakohtu seisukoht selles osas, et

hageja on kostjale esitanud kolm erinevat lepingu lisa 1 (vt hagiavalduse lisa 2, vastus

hagiavaldusele lisa 5 ja lisa 13). Tegelikkuses on kõik kokkulepitud lisatööd koondatud eraldi

tabelisse (vt vastus hagiavaldusele lisa 11) ning selle alusel ka reaalselt tasutud.

Kostja ei ole käesoleva ajani asunud hageja poolt teostatud töid kasutama ja on olnud sunnitud

töid ümber tegema, sest need ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja nõudmistele. Hageja ei

ole töid siiamaani lõpetanud ega esitanud kostjale tööde üleandmise-vastuvõtuakti ja nõudnud

selle allkirjastamist. Maakohus ei saa antud juhul öelda, et VÕS § 637 lg 3 eeldus on täidetud

ning hageja on tööd teostanud ja arved kuuluvad kostja poolt tasumisele.

5. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on õigesti analüüsinud ja hinnanud esitatud tõendeid ning jõudnud õigele järeldusele

ning teinud põhjendatud ja õige otsuse. Hageja jääb enda poolt menetluses esitatud

seisukohtade, sh 10. aprilli 2017 hagis, 14. juuni 2017 vastuses ja 12. veebruari 2018 kohtukõne

teesides esitatu juurde.

Kostja väited, et arved on esitatud topelt juba teostatud tööde eest, on ebaõiged. Kostja üritab

alusetult viia hagi nõude aluseks olevad tööd teiste tööde ja arvete alla. Mõlema poole poolt

allkirjastamata ettepanekuid, millele kostja viitab, ei saa arvesse võtta. Kõik kokkulepped, kui

need saavutati, allkirjastati mõlema poole poolt ning tööd tehti allkirjastatud kokkulepete alusel.

Töövõtulepingu lisaks nr 2 olev pakkumine on erinev töövõtulepingu lisaks nr 1 (hagi lisa 2)

olevast pakkumisest ning selle alusel esitatud tööde teostamise aktist nr 39 (hagi lisa 4) ja

9. detsembri 2016 arvest nr 39 (hagi lisa 3). Üksnes summa on samasugune, kuid tööd (sh

torude läbimõõdud pikkused jms) on teised. Samamoodi on ka teiste tööde teostamise aktidega

ning arvetega.

Kostja ei ole tõendanud, et kostja ei kasuta hageja poolt paigaldatud töid, et need on takistuseks

kasutusloa saamisel ja et ta on pidanud töid ümber tegema jne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega

kaasnenud menetluskulud kostja kanda.

7. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu täitmisest tuleneva võlgnevuse tasumist.

Pooled sõlmisid 30. juulil 2015 töövõtulepingu terminali raudtee estakaadi rekonstrueerimise

töödeks. Lepingu kehtivuse ajal sõlmiti lepingu lisad, millega kostja tellis hagejalt täiendavaid

töid. Hageja nõue põhineb hageja väitel töövõtulepingu lisade alusel tehtud tööde eest saadetud

arvetel nr 39 (I kd, tl 21) ja 41 (I kd, tl 27). Kostja ei vaidle vastu sellele, et arvetel nimetatud

tööd on tehtud, kuid kostja on seisukohal, et tööd on tehtud lepingus märgitud põhitellimuse

või teiste lepingu lisade alusel ja kostja on nende eest juba tasunud. Kostja on lisaks seisukohal,

et hageja ei ole kooskõlastanud oma töid vastavate ametiasutustega ega esitanud kostjale tööde

lõppakti koos kõigi dokumentidega, mille alusel saaks väljastada terminali osale kasutusloa.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja arvete

nr 39 ja 41 alusel nõutud summa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei

korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

Esiteks tugineb kostja apellatsioonkaebuses sellele, et pooled ei sõlminud lepingu lisasid 1 ja 4

ning kostja ei ole selles nimetatud töid tellinud (apellatsioonkaebuse p 3.4). Nimetatu ei vasta

asja materjalidele. Kostja esindaja on lisadele 1 ja 4 alla kirjutanud (I kd, tl 17, 22). Kostja

väide, mille kohaselt ei saanud kostja esindaja nii keeleliselt kui ka tervisliku seisundi tõttu

sisuliselt aru sellest, millele ta täpselt alla kirjutab, on paljasõnaline. Asja materjalide juures on

lisa 1 venekeelne, poolte poolt alla kirjutatud, eksemplari koopia. Lisa 4 on küll eestikeelne,

kuid tööde teostamise akt töövõtulepingu lisa 4 alusel on venekeelne (I kd, tl 26). Kostja ei ole

allkirja ehtsust vaidlustanud. Äriühingu majandustegevuses kannab üldjuhul tema esindaja oma

tehingute tegemise arusaamisvõime riski.

9. Kostja tugineb järgnevalt sellele, et ta on lisades 1 ja 4 märgitud tööde eest hagejale juba

tasunud. Kostja väitel on ta tasunud arvetega 406, 407 ja 40 kõik lisatööd, mis on hageja poolt

saadetud lisatööde nimekirjas (I kd, tl 190). Hageja esitatud arvel 39 kattuvad summad ja tööd

lisatööde nimekirjas olevatega. Arve 41 on juba tasutud koos lepinguliste põhitöödega.

Lepingujärgsete tööde kogumaksumuse suhtes on hageja kostjale esitanud pakkumise (I kd, tl

16). Töövõtulepingu juurde on pooled 4. augustil 2015 allkirjastanud tehnilise spetsifikatsiooni,

mille p 6 kirjeldab üldistatult tehtavate tööde mahtu. Tegemist ei ole aga üksikute tööetappide

ning nende tegemiseks vajamineva materjali kirjeldusega. Töövõtulepingu alusel tehtud tööde

eest tasumine toimus hageja poolt kostjale saadetud arvete ja selle juurde kuuluvate tööde

teostamise akti alusel (I kd, tl 55 jj). Kostja tunnistaja ütluste kohaselt saatis hageja üks kord

kuus arve, millele oli lisatud tööde teostamise akt. Seda arvet kontrollis ja kinnitas kostja

direktor (I kd, tl 159 pöördel), kes esitas arve raamatupidajale tasumiseks.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus arveid tehtud tööde eest esitatakse üksnes kord kuus

koos detailsema tööde kirjeldusega ja neid kontrollitakse eelnevalt arve saaja poolt, ei ole

usutav kostja tunnistaja väide, mille kohaselt:“ kui inimesele esitatakse akt tööde kohta, mis on

varem teostatud, siis loomulikult ta kirjutab sellele alla.“(I kd, tl 157 pöördel).

10. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hagejal tuli teha lisatöid. Kostja on lisatöid ka hagejalt

tellinud (I kd, tl 58). Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht vastuses hagile, et pooled olid

kokku leppinud üksnes kindlas töövõtjale siduvas eelarves, mille õiguslikuks aluseks oleks

VÕS § 639 lg 1. Lisatööde tegemise võimalus on ka töövõtulepingu p-s 9.6, mille kohaselt

lisatööd, mida töövõtja teostab tellija kirjaliku taotluse alusel ja mille vajalikkuse tellija

eelnevalt vormistab kahepoolse allkirjastatud lisana, maksab tellija kinni. Lisatööde eest

tasutakse lepingu järgi koos viimase maksega (I kd, tl 13). Lisatööde osas esitas hageja kostjale

üldise kirjelduse (I kd, tl 75). Ringkonnakohus peab usutavaks hageja väidet, mille kohaselt ei

ole see nimekiri seotud põhilepingus märgituga. Lisatööde loetelu ei ole poolte poolt

allkirjastatud ega kooskõlastatud. Tehtud tööde eest tasumine ei toimunud selle loetelu alusel.

Täiendavate tööde suhtes on esitanud hageja erinevaid arvestusi (I kd, tl 57 jj). Ringkonnakohus

loeb usutavaks hageja väidet, et lisatöid tehti ja selle alusel esitati arved igal üksikjuhul eraldi,

nimetatu vastab ka põhitööde eest tasumise korrale. Kostja väitel on arve nr 39 oma olemuselt

identne arvega nr 407. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve nr 407 on esitatud mitte

töövõtulepingu lisa 1 vaid 2 alusel (I kd, tl 79 pöördel). Ka sellele hinnapakkumisele on kostja

esindaja alla kirjutanud. Lepingujärgsete tööde loetelu tööde teostamise aktis nr 39 loetletud (I

kd, tl 21) ja töövõtulepingu lisa 2 hinnapakkumise aluseks olevad tööd ei kattu. Lepingu lisa 1,

mis on akti nr 39 alus, nimetab lisaks soojustamisele ka küttekaabli paigaldamise.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve 41 aluseks olnud lisas 4 nimetatud tööd ei

ole samad, mis lepingu põhitööd ja teistes lisades märgitud tööd. Kostja ei ole menetluses

täpsustanud, millised olid need lepingujärgsed tööd, mida hageja on väidetavalt tõstnud eraldi

lepingu lisasse 4. Ringkonnakohus möönab, et töövõtulepingu tehnilises spetsifikatsioonis (I

kd, tlk 15) nimetatu üldistusaste on suur ning võib põhimõtteliselt hõlmata ka erinevaid lisatöid.

Maakohus on aga piisava põhjalikkusega võrrelnud ja toonud välja, millises ulatuses nimetatud

tööd lisas 4 toodust erinevad. Töövõtulepingu lisa 4 (I kd, tlk 22) pakkumises on loetletud

toruliinide isolatsioonitööd, mh toruliin DN80, isoleerimine sisselõike kohast alates DN150

torusse ja laadimisotsad estakaadil DN100, mida tehniline spetsifikatsioon ei nimeta. Lisas 4

on ka kokku lepitud materjalid ja kogused, mida tehniline spetsifikatsioon ei kajasta.

Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatut, et töövõtulepingu lisana 4 kokkulepitud tööd anti

hageja alltöövõtja AS-i Clik poolt kostjale üle 1. veebruaril 2016.a tööde üleandmis-vastuvõtu

aktiga (I kd, tlk 24). Arve nr 41 koos tööde teostamise aktiga nr 41 edastati hageja poolt kostjale

12.02.2016.a e-kirjaga (I kd, tlk 28). Maakohus kuulas ära tunnistaja A. Perandi, kes andis tööd

AS-i Clik 1. veebruari 2016.a aktiga isiklikult kostja esindajale üle (I kd, tlk 24). A. Perandi

ütluste kohaselt tekkisid lisatööd, mida hageja palus teha. Lisatööd tehti detsembris-jaanuaris.

Nimetatu on vastuolus kostja tunnistaja S. Aleksandrovi ütlustega, mille kohaselt oli 2015.

aastal kõik tööd tasutud ja 2016. aastal ei toimunud terminalis ühtegi torutööd.

12. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ka põhjendusel, et hageja poolt tehtud tööd ei ole

korrektsed (vastus hagile p 2.2). Kostja leiab vastuses hagile, et ta esitab õigusliku põhjenduse

seoses tööde mittevastavusega lepingutingimustele ja kahjuhüvitamise nõude hageja vastu,

kuivõrd see ei oma tähtsust praeguse hagi rahuldamata jätmisel. Iseenesest tuleneb nimetatust

selgelt, et kostja ei seo hageja tasunõuet praeguses menetluses töö vastavusega

lepingutingimustele. Apellatsioonkaebuses leiab kostja aga, et hagejal ei ole tasunõuet

tekkinud, kuna tööd ei ole kostjale üle antud (apellatsioonkaebuse p 3.20).

Apellatsioonkaebuses tehtud etteheited maakohtule, mille kohaselt on maakohus teinud kostja

vastuväidetest „hübriidi“ ja „ühe kompoti“, ei ole põhjendatud. Kostja on vastuses

apellatsioonkaebusele p-s 1.30jj kirjeldanud põhjalikult puudusi hageja töös. Kostja vastuse p-

s 2.2 märgitu kohaselt ei ole hageja kostjale töid korrektselt lõpetanud ja üle andnud.

Asja materjalide ei vasta kostja apellatsioonkaebuse tõlgendus, mille kohaselt ei ole kostja

kohtule praeguses menetluses esitanud vastuväiteid korrektse sooritamise kohta.

13. Töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et vastuvõtmiseks esitatud töö on

lepingukohane (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-93-15, p 11). Seega

on hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt.

Töövõtulepingu p-i 9.3 järgi toimub teostatud tööde eest tasumine etappidena vastavalt tööde

ajakavale töövõtja esitatud arvete ja teostatud tööde akti alusel, mis on allkirjastatud tellija

vastutavate esindajate poolt. Puudub alus asuda seisukohale, et nimetatu ei kehtinud ka

kokkulepitud lisatööde suhtes. Hageja esitatud tööde teostamise aktide nr 39 ja 40 aluseks olnud

lisad 1 ja 4 on kostja esindaja poolt allakirjutatud.

Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele,

kuid kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Seega peab puudusi töös tõendama kostja. Kostja ei tugine apellatsioonkaebuse kohaselt

vastuväitena hageja nõudele töö lepingutingimuste mittevastavusele, vaid sellele, et töö ei ole

nõuetekohaselt üle antud.

Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue

töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646

lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu

maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel,

hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1

alusel lepingust taganedes (vt nt Riigikohtu 2. märtsi ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 22).

Lisaks võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma

vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on

kinnitanud, et ta kohustuse täidab (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-80-08, p 32).

Kostja väitel ei ole hageja kooskõlastanud seadmeid vastavate ametkondadega ega andnud üle

tehtud

tööde

dokumentatsiooni,

mistõttu

ei

saa

seadmeid

ametlikult

kasutada

(apellatsioonkaebuse p 3.16). VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja on

seisukohal, et nimetatud põhjusel ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3

järgi.

Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid

arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma

kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Ringkonnakonnakohus leiab, et hageja

on oma lepingujärgsed kohustused suuremas osas täitnud.

Maakohus on ka põhjendatult asunud seisukohale, et hageja tehtud tööd saab lugeda kostja

poolt vastuvõetuks. Väidetavatest puudustest teatas kostja hagejale 15. detsembril 2016, s.o

pärast hageja 9. detsembri 2016.a nõudekirja saamist (I kd, tlk 96-97). Töövõtulepingu

tingimustele ja seaduse nõuetele vastavat pretensiooni kostja poolt hagejale asja materjalide

põhjal esitatud ei ole. 5. oktoobri 2015 ja 15. veebruari 2016.a e-kirjad on üldsõnalised ning ei

kirjelda täpselt töö lepingutingimustele mittevastavust.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja tuginemine tasu maksmisest keeldumisele VÕS § 111

lg 1 alusel ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kostja väitel tugineb ta praeguses menetluses

üksnes täitedokumentatsiooni üleandmata jätmisele. Kostja apellatsioonkaebuse väide, mille

kohaselt kostja ei kasuta siiani terminali uuendusi, ei vasta kostja enda poolt saadetud

pretensioonile (I kd, tl 97). Kostja esindaja väitel on terminal kulutanud „780 eurot + tööd“

rivist välja langenud aurujuhtme sulguri armatuuri vahetamiseks. Seadmete vahetamine rikke

tõttu viitab otseselt nende kasutamisele. Seega võib lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1

esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingu p-st 13.5 tulenevalt on tellijal õigus esitada põhjendatud protest juba

vastuvõetud töö või dokumentide osas 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud

andmetega vastuolude tuvastamist (I kd, tl 13 pöördel).

Kostja ei ole esitanud ühtegi ligikaudset kalkulatsiooni selle kohta, mis võiks kuluda puuduste

kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks

VÕS § 637 lg 3 järgi.

14. Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja viivisenõude, kostja ei ole maakohtu

viivisearvestuse suhtes apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.

15. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt lahendab

maakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale käesoleva otsuse jõustumist eraldi

määrusega. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS

§ 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava

määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke