2-17-16001/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3) Tsiviilasi nr: 2-17-16001

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16001 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.05.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta YY apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 07.05.2018 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule.

3. Rahuldada YY apellatsioonkaebus.

4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2(3) Tsiviilasi nr: 2-17-16001 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 16.10.2017 hagi YY (kostja) vastu elatise saamiseks miinimummääras kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja on täisealine ja õpib põhikoolis. Hageja ülalpidamiseks tehtavad kulutused ühes kuus on 580 eurot. Hageja elab koos emaga, ema on hetkel töötu.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja on täisealine ja tema abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Hageja oleks pidanud põhikooli lõpetama juba 2015. aastal, kuid õpib alles 9. klassis. Hageja ei tõendanud, et ta ei ole võimeline endale ise elatist teenima ega oma vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste suurust.

Esimese astme kohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimummääras kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui hageja 21- aastaseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

4. Maakohus leidis, et kuigi PKS § 101 lg 1 reguleerib alaealise lapse elatise miinimummäära, saab analoogia korras kohaldada sama seadusesätet ka täisealise õppiva lapse suhtes. Lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

5. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja abivajadus on tingitud tema enda ebamõistlikust käitumisest ja seetõttu tuleks kostja vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest või vähendada elatise suurust alla seadusega ette nähtud miinimumi. Kuigi tavapärane ei ole, et 18-aastane õpib alles põhikoolis, ei saa eeldada, et põhikooli õpilane peaks leidma kooli kõrvalt aja endale elatise teenimiseks. Selliseks juhuks ongi seaduses ettenähtud vanematele kohustus last ülalpidada kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

7. Maakohus rikkus menetlusõigusnorme ja kohaldas valesti materiaalõigust. Maakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, kohus ei analüüsinud tõendeid, millele ta oma otsuse rajas. Kohus tugines asjaoludele, mida hageja ei esitanud hagi aluseks olevate asjaoludena. PKS § 101 saab kohaldada vaid alaealise lapse elatise asjades. Hageja on täisealine ja täisealisele lapsele saab elatise välja mõista vastavalt lapse tõendatud vajadustele. Hageja enda vajadusi ei tõendanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 07.05.2018 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi olulise rikkumise tõttu kaebuse põhjendustest

3(3) Tsiviilasi nr: 2-17-16001 olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

9. Käesolevas asjas on tegemist täisealise õppiva lapse elatise nõudega vanema vastu. Maakohus on asja lahendamisel ebaõigesti lähtunud PKS § 101 lg-s sätestatud elatise miinimummäärast. Nimetatud säte kohaldub vaid alaealise lapse elatise nõudele. Riigikohus on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et perekonnaseadus kaitseb eriliselt alaealisi lapsi, tagades neile suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Maakohus ei ole vaidlustatud lahendis eeltoodut arvestanud. Maakohus ei ole tuvastanud hageja vajaduste katteks tehtavate kulutuste suurust (PKS § 99 lg 1) ega seda, kas hageja on ise võimeline sissetulekut teenima, kuigi kostja on sellekohased vastuväited esitanud. Kuna maakohtu otsus on eeltoodu tõttu olulises osas põhjendamata, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik esmakordselt ilma poolte kaebeõigust oluliselt riivamata vajalikke asjaolusid tuvastada.

10. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada hageja vajaduste katteks tehtavate kulutuste suurus ja see, millises ulatuses on hageja ise võimeline endale ülalpidamist teenima.

11. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Krista Kirspuu

Mati Maksing