4-18-2438/17 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-18-2438

1 (6)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2438 (270018000304) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi

Menetlusaluse isiku N.A kaebus Politsei -ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna

menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aigi Baumeisteri

13.04.2018.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 270018000304 liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: N.A isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxx talu, xxxxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxx maakond. Kohtuväline menetleja: Politsei -ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister.

Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.2018.a

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 kohus otsustas:

1. Jätta N.A 7.05.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 13.04.2018.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 270018000304 rahuldamata.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 13.04.2018.a otsus väärteoasjas nr 270018000304 muutmata. 3. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 (viie) kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 (viie) kuulise tähtaja möödumisel.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on N.A kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4-18-2438

2 (6)

Kohtuotsuse ärakiri anda N.A-le ja saata kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 28. juunil 2018.a.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus

1. Kaevatava otsusega karistati N.A liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 alusel

põhikaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 (viieks) kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et N.A juhtis 24.03.2018 kella 13:05 ajal Tallinn-Rapla-Türi tee 31 kilomeetril suunaga

Tallinna poole mootorsõidukit Mitsubishi Carisma xxxxxx kiirusega 174km/h+-9km/h.

Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 75km/h.

2. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, koopiaga mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRS- 17/00206, tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütlustega.

3. 24.03.2018 kell 13:05 mõõdeti N.A juhitud mootorsõidukit Mitsubishi Carisma xxxxxx kiiruseks 174km/h+-9km/h. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva

politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemus jälgitav ja mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 alusel võib lisakaristusena võtta juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

4. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et LS § 227 on normitehniliselt ehitatud üles viisil, et raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla ja tegemist on sõidukiiruse

ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg 4 alla. Lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab

kaasliiklejate ja rikkuja enese elu, tervist ja vara. Ohu vältimine on võimalik kui liiklejad

järgivad liiklusreegleid. Riik annab selge signaali, et liiklusrikkumiste, sealhulgas

mootorsõidukite lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist rangelt karistatavete õigusrikkumistega.

4-18-2438

3 (6) 5. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust. Põhikaristuse valikul on kohtuväline menetleja arvestanud, et N.A rikkumise näol on

tegemist ohtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega. Tegemist on juhtimisõigust

omava isikuga, kes ei ole aru saanud, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Asulavälisel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik

toime enamohtliku väärteo seades ohtu iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Menetlusaluse isiku kaebus 6. 7.05.2018.a esitas N.A kaebuse Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna 13.04.2018.a otsusele väärteoasjas nr 270018000304 kohtuvälise menetleja

otsuse muutmiseks. 9.05.2018.a jättis Pärnu Maakohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja 10

päeva puuduste kõrvaldamiseks. N.A täitis VTMS § 115 sätestatud nõuded 30.05.2018.a ning teatas, et soovib kohtuistungil osaleda.

7. Kaebaja leiab, et karistusena juhtimisõiguse ära võtmine viieks kuuks on liiga pikk aeg, juhtimisõigus on vajalik talle seoses tööl käimisega. On tegu kahetsenud ja palub karistust vähendada või edasi viia. Tal on kaks ülalpeetavat ja ta vajab juhilubade olemasolu.

Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil 8. Menetlusalune isik N.A jäi esitatud kaebuse juurde ja palus jätta juhtimisõigus alles.

Ei pannud rikkumist toime tahtlikult, tal oli konflikt inimestega ja teda aeti taga. Soovis mõislikku kokkulepet, mis rahuldaks mõlemaid osapooli. Soovis otsust edasi lükata, et saaks suvel tööl käia.

9. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud kaebusega ning leidis, et puuduvad alused menetlusaluse isiku karistuse kergendamiseks, karistus on peaaegu miinimummääras. N.A

on jätkuvalt toime pannud rikkumisi, tagaajamise versioon on väljamõeldis ja kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT 10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. N.A tunnistas

kohtueelses menetluses ja hiljem kohtus, et ta ületas 24.03.2018 kella 13:05 ajal Tallinn- Rapla-Türi tee 31 kilomeetril kiirust.

12. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et N.A juhtis

24.03.2018 kella 13:05 ajal Tallinn-Rapla-Türi tee 31 kilomeetril suunaga Tallinna poole

mootorsõidukit Mitsubishi Carisma xxxxxxxxxx kiirusega 174km/h+-9km/h. Antud asjaolu

kinnitab väärteotoimikus olev kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt

24.03.2018.a teostas PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrulltalituse välijuht Janno Juurik riikliku järelevalve korras N.A poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmist 24.03.2018 kella 13:05 ajal Tallinn-Rapla-Türi tee 31 kilomeetril kiirusemõõturiga

4-18-2438

4 (6) Stalker II MDR nr AS005417. Kiirusmõõturi lugemi kohaselt oli Mitsubishi Carisma xxxxxx

kiirus 174km/h, laiendmääramatus+-9km/h ja lõplik lugem 165 km/h. Suurim lubatud

sõidukiirus 90km/h. Protokolli on allkirjastanud juht, tunnistaja ja protokollija/mõõtja.

Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRS-17/00206 koopia kohaselt oli Stalker II MDR nr AS005417 taadeldud 25.09.2017.a. Kiiruse mõõtmiseks kasutati kehtiva taatlustunnistusega mõõteseadet, järgiti mõõtemetoodikat ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Menetlusalune isik N.A tunnistas kohtuistungil kiiruse ületamist. Väärteoasjas uuritud tõendid (kiirusmõõturi kasutamise protokoll, taatlustunnistuse koopia ja menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused) kogumis kinnitavad, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo tunnused.

13. Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on lubatud suurim sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. N.A lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis vastab LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele.

N.A on kohtus märkinud, et ta ei pannud tegu toime tahtlikult. Erinevalt

menetlusalusest isikust on kohtu hinnangul N.A tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust. Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 75 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ta sõitis kellegi eest ära, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime tahtlikult.

Sellisel määral lubatud sõidukiiruse ületamine saab olla ainult tahtlik ja eesmärgipärane käitumine.

Kohus ei tuvastanud ühtegi N.A teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu.

Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et suurim lubatud piirkiirus kehtib ühetaoliselt iga juhi jaoks, liiklusseadus ei tee erandeid sõidukiiruse valiku osas. Seega ei ole kaebuse esitaja

ennast õigustavad väited ei õigusvastasust välistavad ega süüd vähendavad, vastupidi, näitavad, et menetlusalune isik ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest, keelatusest ega süü suurusest.

14. N.A on süüdi talle süüks arvatava väärteo toimepanemises ning kohtu hinnangul on

temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56

sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See

karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

15. Karistusregistri andmetel on N.A 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 17 kehtivat väärteokaristust, millest enamus ehk 13 karistust on määratud seoses erinevate liiklusalaste

rikkumistega. Ainuüksi kiiruse ületamiste eest on N.A varem karistatud 4-l korral rahatrahvidega. Seega tegemist on süstemaatilise liiklusreeglite eirajaga, käesolev rikkumine

4-18-2438

5 (6) ei ole üksikjuhtum, liiklusrikkumised on menetlusaluse isiku jaoks kujunenud harjumuseks. Eelnevatest karistustest nähtub ilmselgelt, et menetlusalusele isikule määratud karistused (sh

rahatrahvid) ei ole karistuse eesmärke täitnud, s.o ei mõjutanud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ei taganud õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik ületas tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust ja seda 75 km/h võrra, seega väga suures ulatuses. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, seda enam nii olulises määras, kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele. Juhil on

kohustus sõidukiiruse valikul veenduda, et see ei ületaks lubatud piirnorme ning arvestada lisaks isiklikele juhtimisvõimetele ka muude muutlike oludega (mh kaasliiklejate poolt tema

sõiduki kiiruse ebaõige tajumine, sõiduki võimalikud rikked, loomade poolt sõidutee

ületamine jms). Kohus märgib, et antud asjas tuleb arvestada, et menetlusalune isik pani

väga olulises määras kiiruse ületamise toime keset päeva asulavälisel ja suure

liiklustihedusega teel. Nimetatud asjaolud suurendavad rikkumise ohtlikkust ning

menetlusaluse isiku süüd. N.A pani ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist

ükskõiksust üles näidates toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning kaasliiklejate elu-, terviseja vara.

16. Kaebaja on selgitanud, et temale on vaja juhtimisõigust seoses tööülesannetega ja laste toetamisega. Kohus selgitab, et N.A oli väärtegu toime pannes teadlik, et ta peab käima tööl ja lapsi toetama ning selleks on talle vajalik omada juhtimisõigust, ometi ei takistanud sellise asjaolu teadmine teda väärtegu toime panemast. Seega ei ole antud põhjendused kohtu

hinnangul asjakohased ning ei anna alust karistuse kergendamiseks.

Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi kaebuse esitaja seda teadma, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhivõi lisakaristusena.

17. Kuna menetlusalune isik ületas asulavälisel tiheda liiklusega teel suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 75 km/h võrra hindab kohus tema süü suureks ning leiab, et kohtuvälise

menetleja poolt juhtimisõiguse äravõtmise määramine põhikaristusena on põhjendatud. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu ja varasemat karistatust on

kohtuväline menetleja põhjendatult asunud seisukohale, et pelgalt rahaline mõjutamine menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekalt ja teisi ohustamata käituma ei sunni ning tema suhtes tuleb kohaldada karistust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest vähemalt ajutiselt kõrvaldatakse.

Riigikohus on rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja

tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest

kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19).

LS § 227 lg 4 kohaselt on võimalik isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24

kuuni. Väärteootsuse kohaselt on karistust kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust ning menetlusalusele isikule on määratud karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, mis on

kohtupraktikat arvestades pigem leebe, kuid loodetavasti mõjutab isikut edaspidi hoiduma uute liiklusväärtegude toimepanemisest, tagades seeläbi ka õiguskorra kaitsmise huvid.

18. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist

ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise

4-18-2438

6 (6)

menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, millega N.A tunnistati süüdi LS § 227 lg 4

järgi ettenähtud väärteos ja määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks.

19. Kohus jätab N.A kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata,

tehes selles täpsustuse karistuse tähtaja osas. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses

ekslikult märkinud, et juhtimisõiguse tähtaeg lõpeb 08.10.2018.a. Kohus täpsustab, et juhtimisõiguse äravõtmise viie kuuline tähtaeg algab otsuse jõustumisest ja lõpeb viie kuulise tähtaja möödumisel.

20. Seonduvalt menetlusaluse isiku taotlusega juhtimisõiguse äravõtmise edasilükkamiseks

selgitab kohus, et sellist võimalust seadus ette ei näe. VTMS § 209 näeb ette võimaluse

karistusena mõistetud aresti või rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks, kuid eriõiguse äravõtmise edasilükkamist seadus ette ei näe. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et ka eelmärgitud karistuse liikide puhul, so arest või rahatrahv, on edasilükkamine

võimalik vaid juhul, kui otsus on jõustunud. Kui otsusele esitatakse kaebus, ei jõustu

karistamisotsus enne kui on jõustunud kaebemenetluses tehtud otsus. Sellest tulenevalt ei oleks ka aresti või rahatrahvi täitmise edasilükkamine kaebuse esitamise tõttu võimalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste