Legislator Case Law & Legislation
2-17-131637/7 AI generated

2-17-131637/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-131637/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2 Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostjalt P.V sissenõutavaks muutunud

Legislator headnote

AI generated

2-17-131637/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2 Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostjalt P.V sissenõutavaks muutunud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Merit Helm

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-131637

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi P.V vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 948,85 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), asukoht XXX,

10617 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski, e-post:

Kostja: P.V (isikukood XXX), registrijärgne elukoht XXX;

tegelik elu- või viibimiskoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2

939,18 eurot ja intressi võlgnevus summas 324,55 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostjalt P.V sissenõutavaks muutunud

viivise summas 685,12 eurot väljamõistmiseks.

4. Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

seadusjärgne viivis summas 139,15 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

2. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 86% ulatuses kostja P.V

kanda ja 14% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.

3. Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna 279,50 eurot.

4. Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskulude 279,50

euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis

või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Isik ei pea

kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel

tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

OK Incure OÜ nõuab 22.02.2018.a esitatud hagis P.V vastu 2 939,18 euro suuruse põhivõlgnevuse

ja 324,55 euro suuruse intressi ning 685,12 euro suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb

kostja ja portaali OÜ Omaraha vahel 21.02.2017.a sõlmitud laenulepingust nr S17708703 ja

04.01.2017.a sõlmitud laenulepingust nr S17559380. Kostja on jätnud lepingust tulenevad

kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 08.05.2018.a kostjale kätte

toimetatud TsMS § 314 lg 3 alusel väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (tl 44). Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 12.06.2018.a)

vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

2 / 4

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus

jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 0,110% laenulepingust nr S17708703

tuleneva nõude ja 0,080% laenulepingust nr S17559380 tuleneva nõude tasumata summadest iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tegemist on tüüptingimuse alusel nõutava viivisega (VÕS

§ 35). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kehtiva tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 järgi on

tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi

olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks

oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3.

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et

teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult

suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu lahend nr

3-2-1-139-14, p 11). Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest

lähtuvalt. Riigikohtu seisukoha järgi tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-16, p 13).

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob

kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel

(vt selle kohta Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse

nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus

muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise

nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-15, p 14).

Käesoleval juhul ületab tüüptingimustes sätestatud viivisemäär kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud seadusjärgse viivisenõude osas

järgmiselt:

-

Laenulepingu nr S17708703 osas.

Periood 20.07.2017 – 20.02.2018, võlgnevus summas 2 784,29 eurot, viivis summas 131,82

eurot.

-

Laenulepingu nr S17559380 osas

Periood 20.07.2017 – 20.02.2018, võlgnevus summas 154,89 eurot, viivis summas 7,33 eurot.

Kokku: 139,15 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

3 / 4

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 86% ulatuses kostja ja 14%

ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude

nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks

hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 325 eurot.

Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, vastavalt menetluskulude

jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 279,50 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

4 / 4