2-17-131637/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2 Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostjalt P.V sissenõutavaks muutunud
Legislator headnote
AI generated2-17-131637/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2 Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostjalt P.V sissenõutavaks muutunud
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Kohtujurist
Merit Helm
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2018.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-131637
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi P.V vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 948,85 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), asukoht XXX,
10617 Tallinn
Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski, e-post:
Kostja: P.V (isikukood XXX), registrijärgne elukoht XXX;
tegelik elu- või viibimiskoht teadmata
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2
939,18 eurot ja intressi võlgnevus summas 324,55 eurot.
3. Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostjalt P.V sissenõutavaks muutunud
viivise summas 685,12 eurot väljamõistmiseks.
4. Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud
seadusjärgne viivis summas 139,15 eurot.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded
avaldamise kaudu.
Menetluskulude jaotus
1. Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
2. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 86% ulatuses kostja P.V
kanda ja 14% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.
3. Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna 279,50 eurot.
4. Välja mõista kostjalt P.V hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskulude 279,50
euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt
või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja
esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks
vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099
Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis
või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Isik ei pea
kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel
tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina
tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 1500 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi
taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
OK Incure OÜ nõuab 22.02.2018.a esitatud hagis P.V vastu 2 939,18 euro suuruse põhivõlgnevuse
ja 324,55 euro suuruse intressi ning 685,12 euro suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb
kostja ja portaali OÜ Omaraha vahel 21.02.2017.a sõlmitud laenulepingust nr S17708703 ja
04.01.2017.a sõlmitud laenulepingust nr S17559380. Kostja on jätnud lepingust tulenevad
kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 08.05.2018.a kostjale kätte
toimetatud TsMS § 314 lg 3 alusel väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (tl 44). Kostja,
kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 12.06.2018.a)
vastanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja
põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
2 / 4
õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus
jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 0,110% laenulepingust nr S17708703
tuleneva nõude ja 0,080% laenulepingust nr S17559380 tuleneva nõude tasumata summadest iga
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tegemist on tüüptingimuse alusel nõutava viivisega (VÕS
§ 35). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kehtiva tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 järgi on
tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi
olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui
tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks
oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale
seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest
tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3.
VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et
teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult
suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,
või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1
kohaselt on selline tüüptingimus tühine. tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku
suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa
„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu lahend nr
3-2-1-139-14, p 11). Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest
lähtuvalt. Riigikohtu seisukoha järgi tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi
tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab
kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-16, p 13).
Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob
kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel
(vt selle kohta Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse
nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus
muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise
nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-15, p 14).
Käesoleval juhul ületab tüüptingimustes sätestatud viivisemäär kolmekordset seadusjärgset
viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud seadusjärgse viivisenõude osas
järgmiselt:
-
Laenulepingu nr S17708703 osas.
Periood 20.07.2017 – 20.02.2018, võlgnevus summas 2 784,29 eurot, viivis summas 131,82
eurot.
-
Laenulepingu nr S17559380 osas
Periood 20.07.2017 – 20.02.2018, võlgnevus summas 154,89 eurot, viivis summas 7,33 eurot.
Kokku: 139,15 eurot.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral
pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3 / 4
Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 86% ulatuses kostja ja 14%
ulatuses hageja kanda.
TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude
nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks
hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 325 eurot.
Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, vastavalt menetluskulude
jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 279,50 eurot.
Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal
menetluskulud puuduvad.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merit Helm
kohtunik
4 / 4