1-18-4138/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-18-4138

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg koht ja

28. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4138 (18231700604) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

sekretär Eda Loor Tõlk Darja Filjajeva Kriminaalasi I.U süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav I.U

Ik: XXX, kodanik, emakeel: vene keel; EV keskharidus koht: xxxx; elukoht: xxxx. ; töö

Tõkend: elukohast lahkumise keeld 01.04.2018 kuni

31.03.2019. Kahtlustatavana kinnipeetud 31.03.2018 kuni 01.04.2018.

Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. RESOLUTSIOON

1. I.U tunnistada KarS 199

2 p 9 kuriteo

süüdi § lg ja § 25 lg 2 ettenähtud toimepanemises temale karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. ja mõista tähtajaline

2. KrMS

2 kohaselt I.U-le karistust

§ lg vähendada mõistetud ühe kolmandiku

kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 võrra, mõistes ärakandmisele tähtajalise

(kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg

31.03.2018 kuni 01.04.2018., s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõis üks kakskümmend ta vangistus 1 ( ) kuu ja 28 ( kaheksa)

päeva.

4.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata karistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui I.U ei pane 1 (üks) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. katseaja kulgemist KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada I.U-le määratud 1 aastase alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.06.2018.

6. I.U

suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

7. I.U-lt

KrMS 173 1 p 1 2; 175

1 p 9 180

- 1

välja mõista § lg ja lg § lg ja § lg te ja 3 alusel:

- teise astme kuriteos kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada süüdimõistva viis ) eurot, kümmend mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud , märkides Maksuja Tolliameti arveldusarvele

kohustusliku

viitenumbri ja selgituse: I.U , 1-18-4138, menetluskulud, ositi tasumine „ “. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

I.U-le kätteandmise võimatusel

tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude e tasumata tähtaegs jätmise maksetähtaeg nõue täitemenetluse korral loetakse saabunuks kogu ja suunatakse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse sätestatud

seadustikus korras.

8. 1 CD plaat turvakaamera salvestustega kriminaalasja

(toimiku tagakaanel ümbrikus), jätta juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele KrMS 318 1, 2, 3 p 2 319 alusel tema kaitsja võivad § lg ja § süüdistatav, ja kannatanu 15 jooksul esitada apellatsiooni, kasutamise soovist teatatakse otsuse päeva mille teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse võib üks kasutamise soovist teatada ka elektrooniliselt. Kui

kohtumenetluse pool on nimetatud jooksul teatanud kasutamise tähtaja apellatsiooniõiguse

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud apellatsiooniõigus kohtumenetluse pooltel

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 jooksul alates otsuse avalikult päeva

teatavakstegemisest. Vahistatud

tema kaitsja esitada apellatsiooni 15 süüdistatav või võib

päeva süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. jooksul alates kohtuotsuse koopia

Apellatsioon

vaatamata

tagastatakse

alusel, kui jäetakse läbi ja kohtumääruse apellatsioonitähtaeg mööda on lastud.

Menetluskulusid on vaidlustada vastavalt KrMS 189 - võimalik § lg le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o korras vastavalt KrMS 387 - määruskaebemenetluse § lg le 1, esitades määruskaebuse päeva päevast, kohtumäärusest või jooksul, alates

isik sai vaidlustatavast mil teada pidi teada saama, vaidlustatava teinud kohtule. kohtumääruse

1.

SÜÜDISTUSE SISU

I.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt Põhja prefektuuri poolt karistatud 25.02.2018 (tegu 30.01.2018) ja Harju Maakohtu poolt 12.04.2018 (tegu 28.12.2017) KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, uuesti, s.o süstemaatiliselt 31.03.2018 kella 16.32 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuvast xxxx kauplusest ühe pudeli alkohoolset jooki „Star dollar“ maksumusega 8.99 eurot ja ühe pudeli Coca Cola Zerot maksumusega 1.81 eurot, millised pani müügisaalis endale kotti ning möödus kassadest, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele.

Oma tahtliku tegevusega I.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtu alla antud

tunnistamise kontrollinud ära süüdistatava süü ja

kriminaalasjas kogutud kirjalikke asub seisukohale,

talle tõendeid, et süüdistatava süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud. Sellisele seisukohale asumist tõendamist põhjendab järgmiselt. kohus

Kohus leiab, et 31.03.2018 kella 16.32 ajal xxxx asuvast xxxx kauplusest ühe pudeli alkohoolse joo ,99 eur maksumusega 1,81 gi „Star dollar“ maksumusega 8 ot ja ühe pudeli Coca Cola Zero

eurot varguse katse toime panemine I.U poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja , videosalvestusega ning muude kirjalike Oma ütlustega tõenditega. seisukohta kohus

põhjendab alljärgnevalt.

Tunnistaja i te (tl 2-4) kohaselt kuidas mustades X1 ütlus nägi ta 31.03.2018 kella 16.32 ajal riietes mees võttis pudeli Colat ja pudeli alkoholi ja pani võetud kauba kotti. Kassadest möödus ilma maksmata. Kaup tagastati kauplusele.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 7-10) kohaselt osutus 31.03.2018 kell 17.40 Tallinnas Tammsaare tee 116 kinnipeetud isikuks I.U.

K te (tl 18-19) kohaselt tunnistab ta ahtlustatava I.U ütlus oma süüd varguse

toimepanemises. M dale kaasas olnud kotti, kassas nende eest ei üügisaalist pani pudelid en maksnud. Kahetseb tehtut.

Varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 22-28 31.03.2018 xxxx asuvast xxxx kaupluses ), millelt nähtub, kuidas

võtab alkoholiosakonnast pudeli ja kõnnib jookide osakonda, kus musta riietatud noormees paneb pudeli seljakotti. Siis võtab suure pudeli ja paneb selle oma seljakotti. Noormees möödub kassadest kauba eest maksmata ja ta peetakse t urvatöötaja poolt kinni.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS-i P. P poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 31.03.2018 kella 16.32 ajal xxxx asuvast xxxx kauplusest

- P. P pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati AS le kuuluvat kaupa maksumusega 10,80 eurot. Seega on sedastatav, et n d esemed olid ee süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme senise valdaja valduse, kehtestada te äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus eseme te äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle te omanik jätta eseme st ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, te

siis ei oleks ta pudeleid poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka videosalvestuselt nähtuv, mille kohaselt isik siseneb poodi, võtab erinevat kaupa ja paneb need müügisaalis kaasasolnud seljakotti,

kauba eest tasumata misjärel möödub kassadest . Selline süüdistatava käitumine on hinnatav eesmärgipärase ja teadliku tegevusena.

Riikliku poolt on gu kvalifitseeritud süüdistaja süüte KarS 199 § lg 2 p 9 järgi, s.o vargus,

mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS 199 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. § lg

Kohus juhib asjaolule,

on vargus siis, kui see on toime pandud tähelepanu et süstemaatiline

vähemalt Süstemaatilisus järjekindel, kolm korda. on pidevalt korduv tegevus ning ole ei

oluline, kas isik on varguste eest varem on see tuvastatud alles

süüdi mõistetud või ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik saa olla pikk. ei väga

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et I.U on toime pannud 1 varguse katse episoodi. Samuti nähtub väärteoasja otsusest (tl 13-14), et I.U on karistatud 25.02.2018 KarS § 218 lg 1 – § 25 lg 2 järgi (väärteo toimepanemise aeg 30.01.2018).

Harju Maakohtu 12.04.2018 otsusest ja ist (tl 15-17 I.U väärteoprotokoll ) nähtub, et

on karistatud KarS § 218 lg 1 – § 25 lg 2 järgi (väärteo toimepanemise aeg

28.12.2017). Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et on süstemaatilisuse kriteerium täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult ja kvalifitseeritud KarS 199

2 p 9

§ lg järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni ja varastatu tagastati omanikule, jäi süüdistatavale süüks arvatud vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud. ei

Seega on tuvastamist leidnud, I.U pani toime KarS 199 2 p 9 et § lg ja § 25 lg kvalifitseeritava kuriteo s.o vallasasja katse selle ebaseadusliku järgi võõra äravõtmise omastamise mis on toime pandud

eesmärgil, süstemaatiliselt.

3. KARISTUSE

MÕISTMINE

Vastavalt KarS 56 - 1 on karistamise aluseks isiku Karistuse kohtu poolt § lg le süü. mõistmisel arvestatakse kergendavaid raskendavaid asjaolusid,

edaspidi ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma toimepanemisest kaitsmise huvisid. süütegude ja õiguskorra

Seadusandja on KarS 199 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

§ lg järgi näinud karistusena rahalise karistuse vangistuse kuni 5 aastat. või

Kuivõrd sätestatud tegemist on alternatiivselt karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü süüdistatava võimalik

suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas suhtes on

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Ankeetandmete kohaselt I.U töötab, kuid süüdistatava enda sõnade kohaselt sõltub sissetulek tellimuste esitamisest ning tellimusi on vähe. Seetõttu on tema sissetulek vaid 200 euro ringis. Arvestades süüdistataval lasuvaid kohustusi maksmata trahvide näol ja sissetuleku suurust, on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse talle pandud mõistmisel võimalik

kohustusi Samuti lasuvad rahalised kohustused tema

täita. süüdistataval lt väljamõistetavate menetluskulude Peale selle, arvestades,

inkrimineeritakse varavastase tõttu. et süüdistatavale

kuriteo süstemaatilist üldjuhul toimepanemist, siis on varavastase

kasu süüteo eesmärgiks saamine vara arvelt. Taoline viitab aga piisavate legaalsete rahaliste võõra käitumine üheselt vahendite puudumisele, kohtu arvates ka rahali karistuse kohaldamise. Lisaks mis välistab se

eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud eriliigiliste (tl 11-12) väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega , mis on jäetud

tasumata, mis viitab sellele, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Viimasest asjaolust saab aga järeldada, et rahalise iseloomuga mõjutusvahendid oodatud mõju ei saavuta, kuivõrd rahaline karistus ei oleks täidetav põhjustel . Eeltoodud tuleb süüdistatava karistust vangistuse näol. suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat

Hinnates I.U suurust KarS 199

2 p 9

kvalifitseeritava süü § lg ja § 25 lg 2 järgi õigusvastase süüdistatavale teo toimepanemisel, osutab kohus, et inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud. Arvestades ka varastada proovitud eseme alla 11 euro, siis kohtu arvates I.U on hinnatav te väärtust, mis jäi süü suhteliselt

väikesena.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate raskendavate asjaolude olemasolu. ja Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna Muid karistust kergendavate raskendavate arvesse võtta. või asjaolude esinemist kohus tuvastanud. ei

S inkrimineeritud o puhul on tegemist olukorraga, kus

i katse üüdistatavale süüte süütegu jä staadiumisse ja varalist kahju tekitatud ei ole. Ka varastada püütud esemete väärtus jääb alla 11 euro. Selline olukord kohtu arvates isiku s

on kohtu arvates

vähendab üüd, mistõttu võimalik

süüdistatavale mõista ettenähtud määra

karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise , s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaal ). Seetõttu korras karistamata isikuga (tl 11-12 leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse tingimisi jätta kohaldamata. Süüdistatavale määratud katseaeg peaks olema piisavalt pikk, et süüdistatav ei paneks toime uut tahtlikku kuritegu. Vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele. Arvestades süüteo asjaolusid ja süüdistatava karistusandmeid ei pea kohus vajalikuks süüdistatavat käitumiskontrollile allutada ning peab võimalikuks kohaldada KarS § 73 sätteid.

4. MENETLUSKULUD

KrMS 180 § lg 1 kohaselt menetluskulud Menetletavas kriminaalasjas hüvitab süüdimõistetu. on menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises otsusega süüdistatava süüdimõistva kaasnev sundraha.

Kohtule ei ole esitatud selle kohta, kohtuotsusega summade tõendeid et väljamõistetud

tasumine

ilmselt

Lisaks sellele tule menetluskulude käiks süüdistatavale üle jõu. ei väljamõistmisel maksevõimet, süüdimõistetu silmas pidada ainult isiku faktilist mitte vaid ka

resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, menetluskulude et

vähendamise võimalikku korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud olla juhuslikku laadi ning süütegu võib n.ö

kui menetluskulude riigi kanda annab positiivse isiku jätmine täiendava tõuke seaduskuulekusele, on alust selle rakendamiseks. põhimõtte Käesoleval juhul tuleb seda aga

eitada, kuna I.U nii varavastaste kui ka on väärteokorras korduvalt karistatud teiseliigiliste väär . Peale selle on süüte toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja tegude eest o teadlik valik. tuleb menetluskulud

mahus

Seetõttu kõik süüdistatavalt täies välja mõista.

Samas leiab kohus, arvestades menetluskulude summa suurust et ja süüdistatava

tagasihoidlikku sissetulekut ning konkureerivaid rahalisi kohustusi varasemate trahvide tasumise näol, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS 180 3, KrMS 313 1 p-d jõustumisest

§ lg § lg

12). Kohus selgitab ka, kohtu 12-kuulise

loetakse ja et määratud tähtaja ületamisel maksetähtaeg nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile saabunuks kogu ja suunatakse

täitemenetluse sätestatud seadustikus korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/