2-17-11930/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11930

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 hagi õigeksvõtul

põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Mirjam-Mari Marastu

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest pooltele käesoleva

määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda, välja

arvatud kaebuselt tasutud riigilõiv, mille tagastamist hageja võib taotleda.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK MAAKOHTUS

1. XX (hageja) esitas 9. augustil 2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes. Hageja ja kostja on Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi (edaspidi

„korter“) kaasomanikud.

2 (2)

Hageja palus lõpetada poolte kaasomand korterile jagades korter kaheks eraldi korteriomandiks

selliselt, et korteri ruum 10-5 jääks hagejale jääva uue korteriomandi reaalosaks ning ruumid

10-1, 10-2, 10-3 ja 10-4 jääksid kostjale jääva uue korteriomandi reaalosaks või alternatiivselt

müüa korter avalikul enampakkumisel või jätta see kostjale mõistes hagejale välja hüvitise.

2. Kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega esimese alternatiivina märgitud viisil.

3. Maakohus rahuldas 11. aprilli 2018 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega (vaidlustatud otsus)

hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lg 3 alusel tegi maakohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Hageja esitas 14. mail 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ja uue otsusega panna menetluskulud kostja kanda. Ühtlasi palub

hageja tema menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista.

Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg 6. Hageja proovis kohtuväliselt korteri

kasutuskorras kokku leppida, kuid kostja ei soovinud kasutuskorra kokkulepet sõlmida. Seega

andis kostja oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks.

5. Kostja sai maakohtu otsuse kätte 21. mail 2018 ja ei ole apellatsioonkaebust esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6

kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust

eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

7. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas

maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Kostja apellatsioonkaebust tähtaegselt ei

esitanud. Seega hageja nõude rahuldamise osas (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 1–5) on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi edasi kaebamata jõustunud.

8. Kaebuse väited ei võimalda ka nende õigsuse korral vaidlustatud osas maakohtu otsuse

muutmist. Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude

jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Üldjuhul

on põhjendatud ja õiglane jätta kaasomandi lõpetamisel menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda (Riigikohtu 27. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Kui

kaasomandi lõpetamise nõude esitas ainult üks pool ja kohus lõpetas kaasomandi hagis esimese

alternatiivina märgitud viisil, siis tuleb kulude jaotamisel sarnaste põhjendustega kohaldada

TsMS § 162 lg 4. Seega jättis maakohus õigesti menetluskulud poolte endi kanda. Selleks ei

ole vaja kohaldada TsMS § 168 lg 6 ega tuvastada selles normis märgitud eelduseid.

9. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel võib hageja taotleda kaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamist käesoleva määruse jõustumisel. Kostjal ei apellatsiooniga seonduvaid

kulusid ei tekkinud, mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

10. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm