4-18-2814/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-18-2814

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2814 (2315,18,001926) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

U.B

kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitse liiklus kohtuesindusbüroo järelevalvekeskuse

grupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi

Palitsa 09.05.2018 otsusele nr 2315,18,001926 U.B

karistamises 224 lg 2 ja lg 2 LS § § 201 ettenähtud väärte KarS § 63 gude toimepanemise eest lg 1

ja LS § 224 lg 2 5 trahviühiku alusel rahatrahviga 22 ulatuses, s.o 900 eurot. Me isikud netlusest osa võtnud Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp.

Menetlusalune isik: U.B; : XXX; ik elukoht: xxxxx. RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras

1.

U.B

kaebus Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse nemväärteomenetleja politseileitnant kohtuesindusgrupi va

Kairi Palitsa 09.05.2018 otsusele nr 2315,18,001926 U.B karistamises LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärte KarS § 63 lg 1 ja LS gude toimepanemise eest § 224 lg 2 alusel ga 225 trahviühiku ul rahatrahvi atuses, s.o 900 eurot rahuldamata.

2. kohtuesindusgrupi Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 09.05.2018 otsus nr 2315,18,001926 U.B 01 lg 2 karistamises LS § 224 lg 2 ja § 2 ettenähtud väärte KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel gude toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 9 muutmata ja tühistamata. 00 eurot

3. 9 eurot tuleb kohtuotsuse avalikult Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 00 teatavakste , so hiljemalt 28.07.2018 tasuda vaidlustatud gemise päevast 30 päeva jooksul

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185052905

.

4. , VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt

saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 28.06.2018. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 30.07.2018. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 31.07.2018.

Kaebus

e läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 09.05.2018 otsusega nr 2315,18,001926 karistati U.B gude toimepanemise LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärte

eest rahatrahvi 00 KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel ga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 9

eurot selles, et menetlusalune isik 21.04.2018 kell 04:39 paiku Tallinnas, xxxx juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoh 9 olisisaldus mitte väiksem kui 0,6 mg, samuti omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik . LS ja LS § 69 lg 3 § nõudeid ning pani 90 1 p 1 ja 3 lg toime LS 2 ja 01 lg 2

§ 224 lg LS § 2 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalun isik kaebuse e

Mina U.B (XXX) olin kinnipeetud 21.04.2018 kell 04.39 autoga xxxx tänaval. Ma väga kahetsen oma te sain kõik

gu ja ma luban, et see enam ei kordu, aru. Palun

kohust mõista mulle minimaalne trahvi summa, kuna antud summa s.o 900.- ma pole võimeline ära maksama. Olen ise veel õpilane kus ma õ

xxxx (xxxx), pin 2 (teisel) kursusel! Ning eest ning peres on praegu ma olen praktikal ja ei tööta! Ema töötab mul minimaal palga

vähe raha. Ma palun veelkord läbi

vaadata minu otsust ning teha selle trahvisumma väiksemaks sellisena ise ära maksta. , et ma saaksin selle

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kaebuses Harju Maakohtule soovib U.B rahatrahvi vähendamist miinimumini.

Kohtuväline menetleja, tutvunud U.B kaebusega ja väärteoasja materjalidega,

asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik juhtis 21.04.2018 kell

04:39 Tallinnas xxxx juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,74 +- 0,05 mg/1.

Isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Riigikohtu üldkogu on lahendis

nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle

toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ni ja üldpreventiivsed vajadused. ng eri-

Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Siinkohal peab üldkogu vajalikuks rõhutada,

et õigusrikkumisele vastava karistuse määramisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus.

3

Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on seadusandjal võimalik kujundada

riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist

turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, m rikkumisi mitte toime panema. is mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd U.B on ühe teona toime pannud

kaks enamohtlikku liiklusalast väärtegu, on tema süü keskmisest suurem ning kohtuväline menetleja on põhjendatult määranud rahatrahvi üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja peab oluliseks siinjuures osundada ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-58-13 punktile 7, mille kohaselt

Määratud karistus täidab ka karistuse eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalune isik omab kehtivat karistust liiklusseaduse nõuete rikkumise eest.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus

rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui rahatrahv määratakse tasumisele osamaksetena pikema aja jooksul.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik kohtuistungist osa võtta ei soovi. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka

kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd

menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p ) ning kas lõpetada 8

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid -

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS - 2 ja 01 lg 2 gude toimepanemist. § 224 lg s § 2 ettenähtud süüte

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik, või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest .

4 nähtuvalt juhtimisõigus puudub. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 U.B lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata.

LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS § 1. Väärteoasjas leiduva sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse -le 9 kohaselt on menetlusalune isik kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 16.11.2013 alusel, st vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu.

Menetlusalune isik oli endiselt puudub ja teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus et teda on varem s kuid sellegi poolest asus ta õiduki juhtimiselt kõrvaldatud, mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

Eeltoodu menetlusalune isik ga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3

keeldusid ja pani sellega . toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki

juhtimise , keda on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisa – ldus 0,25 0,74 milligrammi.

Tõendusliku näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati alkomeetri

21.04.2018 kell 04:55 kuni 05:01 U.B

seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0032, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-17-00182). Tõendusliku alkomeetri näi alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning dud olid 74 mg ja 0,75

0, mg laiendmääramatust arvestades oli lõplikuks tulemiks +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks 0,69

mg alkoholi . Taolisest saab tulla ühe liitri väljahingatava õhu kohta mõõtetulemusest järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on

teostanud pädev mõõtja , kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse Taavi Pelt , kasutades taadeldud mõõtevahend järgides seejuures mõõtemetoodikat. it ning

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või roh ühes liitris väljahingatavas kem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku

õhus te vä , seega rikkus ta LS § 69 lg 3 alkoholisisaldus mit hem kui 0,69 milligrammi sätestatud keeldu.

Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni öösel kella 5 paiku ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,69 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja -

isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse

määra 0,69 mg/l, mis on enam kui viis korda rohkem, siis teadis menetlusalune isik kohtu

arvates täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Taoline asjaolu

viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § nõudeid ja pani

69 lg 3 toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu

olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on

menetlusaluse isiku

2 Seega käitumine kvalifitseeritud LS § 224 lg ettenähtud väärteona. puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset

5

leidnud (§ 133 p 2) ning on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd need

menetlusaluse isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,69 mg/l, 2 siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja isikuna, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega Kairi Palits

asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). statud otsusest nähtuvalt karistati Vaidlu menetlusalust isikut 2 ja 201 lg 2

LS § 224 lg LS § ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel 5 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 22 900 eurot. Vastavalt LS § 224 lg sätetele aristatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või 2 k sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

K ne menetleja gude kogumi eest nud ohtuväli on menetlusalusele isikule väärte määra

rahatrahvi . on sanktsiooni keskmist määra ületavas määras Nagu ülalpool juba märgitud

lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus . Selline määr on LS § 224 lg sätestatud rikkumise 0,69 /l mg

2 keskmist

määr tunduvalt ületav määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus a

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Lisaks sellele on menetlusalune isik toime pannud ka L 201 lg 2 . S § ettenähtud väärteo Seega ei saa väita, et

menetlusaluse isiku süü oleks väike kas siis iga üksikut väärtegu arvestades või siis

väärtegude kogumit arvestades. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku

isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu

puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse

määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

LS § 224 lg toime pandud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, 2 arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 201 lg 2 toime pandud väärteo eest karistatakse 00 trahviühikut või arestiga rahatrahviga kuni 3 .

Antud juhul on aks menetlusalune isik ühe teoga toime pannud k erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt

olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine KarS § 224 lg ettenähtud 2 sanktsiooni alusel.

Hinnates U.B süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo

toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul

6

tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse 0,69

isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmise, vaid seda võib hinnata väga suureks, kuivõrd on

ületatud LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra olulisel määral, lausa

maksimaalse määra lähedasena. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,05 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele

oleks järgnenud ka juba kriminaalkaristus. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on

toime pandud kavatsetult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära

olu -ohutusse, mis on liselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat

ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Lisaks puudus kaebuse esitajal ka juhtimisõigus ja s ega tuleb kaebuse esitaja süüd hinnata suureks. e

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, vastupidi, ta on väärteoprotokolli märkinud, et ta ei ole rikkumisega nõus. Kui isik ei ole rikkumisega nõus,

siis ei saa ta ka oma tegu kahetseda. Seega ei saanud kergendava kohtuväline menetleja

asjaoluga ka arvestada, kuna seda ei esinenud. Menetlusalune isik on kahetsust avaldanud

alles kohtule esitatud kaebuses, s.t alles peale seda, kui on tehtud karistusotsus. Seega on

kahetsuse ainuke eesmärk vähendada kohtuvälise menetleja määratud karistust ning kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitiliselt ning seda arvesse võtta ei saa.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõiduki täida korrektselt liiklusnõudeid juhid, kes ei . Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja

materjalidest, s.h , tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt saab järeldada, et

kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, olles seejuures teadlik ka

sellest, et tal puudub üldse õigus mootorsõidukit juhtida. Kohus leiab, et antud juhul

menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele

liiklejatele ning seega rikkus teadlikult . Seega, arvestades liiklusnõudeid süü suurust, s.o

menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiir a ning määra ületamise määr õiguskorra

kaitsmise huvisid, ja lisaks ka , e juhtimisõiguse puudumist siis on määratud karistus määr täielikult põhjendatud ning kohus ei pea võimalikuks seda vähendada.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menet või lusmateriaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Ainuüksi põhjusel, et määratud karistus menetlusaluse isikul arvates on liiga

range, ei ole uks aluseks kohtu

õiguslik välise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/