2-17-116658/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-116658

Tsiviilasi

Lääne-Nigula Vald, Nigula Küla, Nigula tee 5

korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Nigula

tee 5) hagi ET ja MT vastu kommunaalteenuste võla

ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 8. mai 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 5

korteriühistu apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

680,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Lääne-Nigula vald, Nigula küla,

Nigula tee 5 korteriühistu (registrikood 80419463),

lepinguline esindaja Katrin Kiisk

Kostjad (vastustajad): ET (isikukood xxxxxxxxxx) ja MT

(isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 5 korteriühistu (täiendav nimi

Korteriühistu

Nigula

tee 5)

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 8. mai 2018 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (6)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 5 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu

Nigula tee 5, hageja) esitas 9. augustil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ET (kostja I) ja MT (kostja II) vastu 680,58 euro väljamõistmiseks. Kostjad esitasid

makseettepanekule vastuväite ja maksekäsuosakond andis asja üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras.

2. Hageja esitas 6. oktoobril 2017 maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja

mõista põhivõla 491,88 eurot, kõrvalnõudena viivise 188,70 eurot ja viivise määraga 0,07%

päevas põhinõudelt alates 10. augustist 2017 kuni põhivõla lõpliku tasumiseni.

Hagi alusena tõi hageja esile, et:

− kostjad on korteriomandi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Nigula külas aadressil Nigula

tee 5 asuvas elamus (edaspidi „elamu“) korterile nr x vastava korteriomandi (edaspidi

„kostjate korter“) ühisomanikud;

− hageja on elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu;

− hageja asutamisel loovutas elamu senine valitseja AS Lääne-Nigula Varahaldus

(edaspidi „valitseja“) 30. juunil 2017 hagejale nõude kostjate vastu 680,58 eurot (sh

põhivõlg 491,88 eurot ja viivis 188,70 eurot), mis on võlg kommunaalteenuste eest

perioodil 31. märts – 30. september 2015;

− hageja põhikirja p 4.2.6 järgi on iga korteriühistu liige kohustatud tasuma kord kuus

elamu majandamise jooksvate kulude eest sihtotstarbelisi makseid ja maksete

mittetähtaegsel tasumisel maksma enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriühistuseaduse

(KÜS) § 7 lg-s 4 ette nähtud viivist, st 0,07% päevas;

− kuivõrd kostjad ei ole hagejale loovutatud võlga tasunud, siis enne 1. jaanuarit 2018

kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1

p 1 järgi on hagejal õigus nõuda perioodil 31. märts 2015 – 9. august 2017 tekkinud

kommunaalteenuste võlgnevuse eest kokku 680,58 eurot;

− kuigi nähtuvalt kommunaalteenuste arvetest perioodil 31. märts – 30. september 2015

on kostjad teinud pistelisi makseid, on arvetelt samuti nähtav, et kostjatel oli varasem

võlg üle 2 500 euro, mistõttu arvestati sel perioodil tasutu eelneva võla katteks;

− hageja täpsustas 28. novembri 2017 menetlusdokumendis, et hagi eseme periood

1. oktoober 2015 – 9. august 2017 käsitleb viivisenõuet.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiselt:

− kuni 30. juunini 2017 esitas kostjatele arveid kommunaalteenuste eest valitseja, kes on

varasemalt 3. septembril 2015 samuti pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse

avaldusega

kostjate

vastu

võla

1 668,98 euro

välja

mõistmiseks

perioodi

1. oktoober 2013 – 1. september 2015 eest (tsiviilasi nr 2-15-118729);

− kostja I esitas valitseja nõude osas makseettepanekule vastuväite, tunnistades osaliselt

nõuet 235,91 euro ulatuses. Maakohus kohustas 29. oktoobri 2015 määrusega kostjat I

solidaarvõlgnikuna tasuma valitsejale 235,91 eurot ning ülejäänud nõude osas kohustas

3 (6)

valitsejat esitama hagiavaldus selleks ettenähtud vormis. Valitseja ei esitanud

tähtaegselt oma nõuet kostja I vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis ja kohus keeldus

hagi menetlusse võtmast;

− kostja II tähtaegselt makseettepanekule vastuväidet ei esitanud, seega kohustati teda

28. oktoobri 2015 määrusega tasuma valitsejale põhinõudena 1 535,91 eurot ja kõrval-

nõudena 65,04 eurot. Kostja II esitas määruskaebuse, mis rahuldati ja valitseja nõue anti

üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Ka kostja II vastu valitseja hagi

ei esitanud, mistõttu ka selles osas keeldus kohus asja edasi menetlemast;

− praegune hagiavaldus langeb kuue kuu ulatuses (31. märts – 1. september 2015) kokku

juba vaieldud nõudega. Seega on hageja nõude kohta osaliselt tehtud jõustunud

kohtulahend ja selles osas tuleks menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada;

− ajavahemiku 2. september 2015 – 9. august 2017 eest ei saa olla kostjatel võlga, kuna

nad tasusid kommunaalkulud vastavalt esitatud arvetele;

− hageja nõue on paljasõnaline; hageja lisas hagiavaldusele arved ja viivise tabeli, aga ei

ole tõendanud võlgnevuse tekke põhjust ega olemust. Lisaks ei lange arvetel esitatud

summad kokku sellega nõudega, millega valitseja 3. septembril 2015 kohtusse pöördus.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis 8. mai 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjate taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel jättis maakohus

rahuldamata.

5. Maakohus tuvastas, et:

− kostjad on kostjate korteri omanikud;

− hageja põhikiri on kinnitatud 17. mail 2017 asutamiskoosoleku otsusega ja hageja kohta

on 20. juunil 2017 avatud Tartu Maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu

registrikaart;

− enne hageja moodustamist haldas elamut valitseja.

6. Kostjate kohustuse aluseks tasuda kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest arveid

perioodil 31. märts – 30. september 2015 saavad olla KOS § 13 lg 1, § 21 lg 1 p-d 1 ja 2.

7. Hagiavalduses esitatud võlgnevuse periood 31. märts – 1. september 2015 kattub valitseja

poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudega. Nähtuvalt kostjate esitatud kontoväljavõttest

on kostja I maksekäsuga nõutud summa 235,91 eurot tasunud, aga hageja ei ole seda summat

võlgnevuse kujunemises kajastanud.

Arveid nr 1504515 ja 1505515 ei esitanud hagiavalduses nimetatud valitseja, vaid AS Taebla

Kodu.

8. Hageja lisas hagiavaldusele võlgnevuse tekkimise tõenditena kommunaalteenuste arved

haginõude aluseks olevast perioodist 31. märts – 30. september 2015, kuid kohus tuvastas, et

esitatud arved hageja nõuet ei tõenda. Arvetest ei nähtu nõude aluseks oleval ajaperioodil

kommunaalteenuste arvete tasumata jätmist ja võlgnevuse tekkimist. Tõendamata on hageja

väide, et kostjate poolt vaidlusalusel perioodil tehtud makseid arvestati eelneva võlgnevuse

katteks.

Esitatud arvetest nähtub, et hageja nõude alusena toodud ajavahemikul esitas valitseja kostjatele

arveid summas 417 eurot ja kostjad tasusid 837 eurot, st 420 euro võrra rohkem.

4 (6)

Hageja esitatud 30. juuni 2017 akt nr 3, millega valitseja loovutas hagejale nõude kostjate vastu

summas 680,50 eurot, ei ole iseseisev tõend kostjate võla kohta. Selles puudub teave kohustuse

tekkimise aluse, võlgnevuse tekkimise aja või kujunemise kohta. Samuti ei tõenda kostjate

võlgnevuse tekkimist hageja 28. novembri 2017 seisukohale lisatud raamatupidamise

väljavõte, kuivõrd hageja väidetest nähtub, et ta soovib sellega tõendada kostjate võlgnevust

1. oktoobril 2013, mitte kostjate poolt arvete mittenõuetekohast tasumist perioodil 31. märts –

30. september 2015.

9. Kohtuotsuse tegemisel saab kohus tugineda hagi alusena esitatud asjaoludele. Kohus saab

nõude põhjendatuse üle otsustada üksnes poolte esitatud väidete või vastuväidete alusel. Hageja

peab selgelt välja tooma kõik faktilised asjaolud, mis on tema esitatud nõude aluseks. Hagis

esitatud rahalise nõude kujunemine peab olema esitatud üheselt arusaadavalt. Hagiavaldusele

lisatakse tõendid, mis näitavad hageja väidete õigsust ja võimaldavad neid kontrollida. Kohus

ei saa esitatud tõenditest iseseisvalt hagi aluseks olevaid asjaolusid tuletada.

10. Kuna hageja põhinõue oli tõendamata, ei analüüsinud kohus viivisenõuet.

11. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Toimikust nähtuvalt kostjad

menetluskulusid ei kandnud, mistõttu maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei

määranud.

APELLATSIOONKAEBUS

12. Hageja esitas 7. juunil 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada

ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks rikkus maakohus selgitamiskohustust. Alles otsuses sisaldub etteheide, et menetluses

esitatud tabelid nõude kujunemise kohta ei olnud piisavalt selged ja üheselt mõistetavad. Kohus

ei pööranud menetluse kestel hageja tähelepanu asjaolule, et nõue või selle aluseks olevad

asjaolud on ebaselged, vaid käsitles seda esmakordselt alles otsuses. Seega on otsus hageja

jaoks üllatuslik, sest kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel pooltele selgitama, milliseid

asjaolusid peavad pooled tõendama.

Hageja esitas 28. novembri 2017 seisukohaga tabeli võlgnevuse kujunemisest perioodil

1. oktoober 2013 – 1. september 2015, kus nähtub lisaks kostjate poolt igakuiselt laekunud

summale ka eelneva perioodi võlgnevus, viivise arvestus ja millises järjekorras toimunud

laekumisi arvestati juba eelneva võlgnevuse katteks. Sellega maakohus sisuliselt ei arvestanud.

Teiseks on maakohus ekslikult hagejale ette heitnud, et arved nr 1504515 ja 1505515 esitas AS

Taebla Kodu, mitte valitseja. Valitseja on AS Taebla Kodu õigusjärglane, ning elamu

korteriomanike jaoks ei toonud see kaasa muud kui üksnes valitseja ärinime muutumise.

Kolmandaks on väär maakohtu järeldus, et 30. juuni 2017 akt nr 3 ei ole iseseisev tõend kostjate

võlgnevuse kohta, sest selles puudub teave kostjate kohustuse tekkimise aluse, võlgnevuse

tekkimise aja või kujunemise kohta. KOS § 8 lg 11 kohaselt lähevad korteriühistu asutamisel

korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Samuti on korteriühistu

loomisel heaks tavaks praktika, et senine valitseja annab korteriühistule, kui uuele juriidilisele

isikule vastava aktiga nõudeõigused üle, mis konkretiseerib nende suurust. Akt pole

kohustuslik, kuivõrd vastavad kohustused ja õigused lähevad üle ka seaduse alusel. Seega akt

eraldi ei pea kajastama võlgnevuse täpset perioodi, alust ega arvestust, sest korteriühistule

antakse üle ka senine raamatupidamise dokumentatsioon, kust nähtub üksikasjalikult iga

kohustuse tasumise suurus, tähtaeg ja arvestus.

Neljandaks on maakohus tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-15-118729 tunnustatud nõude summas

235,91 eurot tasus kostja I alles novembris 2015, st pärast hagis esitatud nõudeperioodi,

5 (6)

mistõttu hageja seda nõude kujunemises ei kajastanud. Jääb arusaamatuks, mille alusel luges

kohus tõendatuks, et kostja I tunnustatud nõue perioodil 1. oktoober 2013 – 1. september 2015

kätkes just seda käesolevas asjas vaidlusalust ajavahemikku (31. märts – 30. september 2015).

Tsiviilasja nr 2-15-118729 nõue hõlmas 25 kuud ja kostjad ei väitnud ega tõendanud, et kostja I

poolt tunnustatud nõue tulenes just käesolevas asja nõudeperioodist. Seetõttu ületas maakohus

pädevuse piirem lugedes tõendatuks midagi, mida polnud kumbki pool soovinud tõendada.

Viiendaks tõi maakohus üksikasjalikult välja perioodil 31. märts – 30. september 2015 hageja

poolt kostjatele esitatud arved, leides, et igal kuul on kostjad tasunud hagejale enamgi, kui

jooksva kuu eest neile esitatud arve seda kajastas. On ilmne, et kostjad tasusid varasemat võlga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse

põhjal. Maakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral

rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbi-

vaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5, lg 2 teise lause ning § 657 lg 1

p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

14. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsuse

sellele tingimusele ei vasta.

Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 järgi poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku

hinnangu andmisel seotud hageja või kostja esitatud õigusliku hinnanguga, vaid kohaldab

õigust ise (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288, p 23,

5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-51-11, p 27). Maakohus käsitles hageja nõuet üksnes arvete põhjal, aga jättis tähelepanuta

nõude tegelikud faktilised asjaolud (kostjatele teenuste osutamine ja selle eest tasu nõudmine).

Norm, mille alusel kohus lahendi teeb, ei tohi olla menetlusosalistele üllatuseks, mistõttu peab

kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja

võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1

p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4). Samuti ei peaks alles otsusest selguma, kas hageja

esile toodud asjaolud on piisavad hagi menetlemiseks.

15. Vastavalt TsMS § 392 lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus.

Selle kohustuse on maakohus jätnud käesolevas asjas täitmata.

Menetluse juhtimist korraldas maakohus kohtujuristi 25. septembri 2017 määrusega (ettepanek

hagi esitamiseks ja tähtaja määramine), kohtujuristi 13. oktoobri 2017 määrusega (hagi

menetlusse võtmine) ja 23. märtsi 2017 määrusega (kirjaliku menetluse määramine). Vastavalt

TsMS § 351 lg-le 1 arutab kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus

ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Üheski menetlust juhtivas dokumendis pole

maakohus kuni asja lahendamise lõpuni poolte õigussuhet kvalifitseerinud ega seda pooltega

arutanud. See tõi käesoleval juhul kaasa üllatusliku ja võimalik, et ka ebaõige kohtulahendi.

TsMS § 393 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi on hagimenetluses kohtu selgitamiskohustuse lähtepunktiks

hageja esitatud nõuded ehk hagi ese. Seega on kohtu selgitamiskohustuse täitmisega seotud

esmane ülesanne teha kindlaks, mida hageja soovib hagiga saavutada. Kui hageja hagiga

taotletavad eesmärgid või nõuded on ebaselged, peab kohus sellele viitama ja selgitama nõuete

täpsustamise vajadust ning andma hagejale võimaluse puudused kõrvaldada.

Hageja väitel on kostjatel maksmata perioodi 31. märts 2015 kuni 9. august 2017 eest

491,66 eurot ja sellelt summalt viivised. Maakohus võttis aluseks 31. märtsist –

6 (6)

30. septembrini 2015 esitatud arved ja leidis, et võlga ei ole. Kuna arvetel oli märgitud eelmisel

perioodil tasutud summa, luges maakohus need arvete katteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole maakohus analüüsinud, mille eest arved esitati. Välja on selgitamata, milliste kulutuste

katteks valitseja tasu nõudis ja mis arve alusel milline summa on maksmata. Kostjate

tasumiskohustus ei saa tuleneda pelgalt arvetest, seetõttu ei saa ka hageja nõuet lahendada ainult

arvete põhjal.

Õige on küll maakohtu arusaam, et nõude hagejale loovutamise dokument üksi veel ei tõenda

nõuet, aga hagejale tuli anda võimalus esitada asjaolud ja tõendid võla kujunemise kohta ka

perioodist, kui arveid esitas veel valitseja.

Kokkuvõtvalt rikkus maakohus selgitamiskohustust kui ei selgitanud eelmenetluses välja

milliseid asjaolusid peab hageja hagi alusena tõendama ega juhtinud hageja tähelepanu

vajadusele esitada asjaolud täielikult. Kohus peab menetlust juhtides tagama menetlusosalise

asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise võimaluse.

16. Ringkonnakohus nõustub, et menetlusökonoomia ja tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse

põhimõttest tulenevalt lahendab kohus poolte nõusolekul TsMS § 403 alusel asja kirjalikus

menetluses, kuid ka kirjalikus menetluses täidab kohus eelmenetluses selgitamiskohustust,

edastades menetlusosalistele selgituse, millised faktilised asjaolud on asjas tähendust omavad,

vajadusel esitab konkreetsed küsimused ja määrab vastamiseks tähtaja.

17. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse

lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses

täitmata (vrd Riigikohtu 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik).

Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad need rikkumised tervikuna õigusliku ärakuulamise

põhimõtte rikkumise. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul asja

sisuliselt ise lahendada ning maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Ringkonnakohtu

hinnangul ei võimalda rikkumise ulatus asja sisulist lahendamist apellatsiooniastmes.

18. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus ühtlasi selgitama pooltele, millised asjaolud

vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja

õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama

pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada.

19. Apellatsioonkaebusega esitas hageja uued tõendid. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning

tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale maakohtule

kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse

normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

11-11, p 13 kolmas lõik). Kuna ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt ega tuvasta asjaolusid,

siis jätab ta hageja taotlused maakohtu lahendada (vt sarnaselt sellise võimaluse kohta

Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, p 37).

20. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm