2-18-6823/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6823

Tsiviilasi

XX hagi YY ja AS Baltic International Bank vastu

vara arestist vabastamiseks. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 11. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepingulised

esindajad advokaadid Andreas Veeret ja Riin Rehepapp

Kostja I: YY

Kostja II: AS Baltic International Bank, lepingulised

esindajad advokaadid Martti Peetsalu ja Silvia Urgas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. mai 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

XX (hageja) esitas 2. mail 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja AS Baltic

International Bank (kostja II, koos kostjad) vastu vara (kinnistu) arestist vabastamiseks.

Hageja väitel:

 alustasid hageja ja kostja I aastal 1999 ühise perekonnana abieluvälist kooselu. Kooselu

alustamise järgselt tegutsesid hageja ja kostja I perekonnana, sh oli neil ühine

majapidamine ja nad kasutasid ühiselt perekonna rahalisi vahendeid. Samuti kandsid

hageja ja kostja I perekonna huvides ühiselt kulutusi ja soetasid vara;

 hageja ja kostja I soovisid ühiselt soetada kinnistu ja leidsid sobiva kinnistu 2005. aastal.

Vaatamata sellele, et laenulepingu pangaga ja kinnistu ostu-müügilepingu sõlmis

kostja I, kes on ka ainuomanikuna kantud kinnistusraamatusse, oli hageja ja kostja I tahe

omandada kinnistu ühisomandisse;

2 (3)

 hageja ja kostja I abiellusid 2013. aastal. Hageja ja kostja I elavad ühise perekonnana

kinnistul ja on ühiselt selle parendamisse panustanud;

 Läti Kommertspankade Liidu Vahekohtu 8. veebruari 2016 otsusega (edaspidi

„vahekohtu otsus“) mõistis kostjalt I ja Osaühingult Pecunia Invest (edaspidi Pecunia

Invest) kostja II kasuks solidaarselt välja 799 523,81 eurot. Harju Maakohtu

8. juuni 2017 määrusega tunnistati vahekohtu otsus Eestis täidetavaks;

 kohtutäitur algatas juunis 2017 kostja II avalduse alusel kostja I suhtes täiteasja

nr 022/2017/3093. Ühtlasi arestis kohtutäitur kinnistu ning kinnistusraamatusse kanti

kohtutäituri avalduse alusel kinnistu käsutamist keelav keelumärge;

 kohtutäituri arestitud kinnistu on hageja ning kostja I ühisomandis. Hageja suhtes

puudub täitedokument ning kinnistu tuleb aresti alt vabastada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus keeldus 11. mai 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuivõrd hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.

Hagi faktilistest asjaoludest tuleneb üheselt, et hageja pole märgitud kinnistusraamatusse

kinnistu omanikuna, lisaks on kinnistu omandatud enne hageja abiellumist kostjaga I ning ka

abiellumise järgselt pole kinnistu osas täiendavaid kokkuleppeid sõlmitud. Seega on puhtalt

hagis esitatud faktiliste asjaolude pinnalt, eeldades nende tõelevastavust, selge, et hagejal ei ole

õigustatud isikuks antud hagi esitamiseks, kuna pole vaidlusaluse vara omanik.

MÄÄRUSKAEBUS

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus on eelmenetlust läbi viimata asunud asja sisuliselt lahendama, hinnates seejuures

tõendeid ja tuvastades asjaolusid, mis ei ole hagi menetlusse võtmise otsustamisel lubatav.

Vaidlustatud määrusest ei selgu, kas maakohus kohaldas TsMS § 371 lg 2 p 2, millele viitas,

või hoopis sama sätte p 1, mis sisult haakub maakohtu põhjendustega.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja I

toetas kaebust, aga kostja II vaidles vastu.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle 22. juuni 2018 kirjaga lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

Õige on kaebuse väide, et vaidlustatud määrusest jääb ebaselgeks, kas maakohus keeldus

hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel. Nii viitab maakohus keeldumise

alusena küll p-le 2, kuid samas avaldab keeldumise põhjusena asjaolu, et hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. See

keeldumise alus sisaldub aga p-s 1. Kohus peab avalduse menetlemise keeldumise aluse

formuleerimisel olema ka normiviites täpne (vt nt Riigikohtu 10. jaanuari 2007 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-135-06, p 11 teine lõik)

3 (3)

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lõppjäreldusega, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

Kui täitemenetluse väline kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele

täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama,

kuulub talle (sh ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja

võlgnikult täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui

sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu

vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja

endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt Riigikohtu

üldkogu 27. novembri 2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Ühtlasi saab ta taotleda

hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist

vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist

takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt

vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel

müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes

enampakkumise tulemile (Riigikohtu 29. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15,

p 20 teine lõik). Seega on vara arestist vabastamise hagi vara väidetava (ühis)omaniku jaoks

oluline ja vara omandisuhte säilitamise seisukohast praktiliselt ainus tõhus õiguskaitsevahend.

Hageja tugineb asjaolule, et ühise kodu loomisega seoses (hõlmas ka kinnistu omandamist ja

elamu rajamist) on hageja ja kostja I vahel seltsingusuhe. Seega on hageja väite järgi kinnistu

kui seltsingu jaoks omandatud vara võlaõigusseaduse § 589 lg 1 järgi hageja ja kostja I

ühisomandis. Seda väidet ei saa tõendeid hindamata ümber lükata. Lisaks tuleb arvestada, et

perekonnaseaduse § 27 lg 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni,

kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes

kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult sama seaduse §-s 61 sätestatut

järgides. Ka nimetatud eelduse (sh kolmandate isikute suhtes) saab ümber lükata üksnes

tõendite põhjal.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel

hagiavalduse menetlusse võtmisest. Vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht, kas arestitud

kinnistu näol on tegemist ühisomandiga, aga selleks tuleb hinnata tõendeid. Seda aga ei saa teha

hagi menetlusse võtmise otsustamisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-151-14, p 14).

Lisaks märgib ringkonnakohus, et alati kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb

pigem eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat

analüüsimist (vt Riigikohtu 24. septembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14

esimene lõik, ja seal viidatud varasem praktika). Ka sellest aspektist tuleks käesolevas asjas

esitatud hagi lahendada sisuliselt.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm