2-18-5237/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-18-5237

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5237

Tsiviilasi

Capitalia Finance AS hagi StormTech OÜ ja Xxxvastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3889,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Capitalia Finance AS (registrikood 12822836, asukoht

Tartu mnt 84a, 10112, Tallinn);

Hageja

lepinguline

esindaja:

advokaat

Tõnis

Loorits

(Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post: menetlus@sirel.com);

Kostja I: StormTech OÜ (registrikood 11939861, asukoht Asula,

Sõmeru küla, 75115 Harjumaa; tegelik asukoht teadmata,

hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete

kaudu);

Kostja II: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx Harjumaa, tegelik

elukoht teadmata, hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult

Ametlike Teadaannete kaudu).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kuna kostjad ei ole kohtule vastanud kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul.

2. Välja mõista kostjatelt StormTech OÜ ja Xxxsolidaarselt hageja Capitalia Finance AS

kasuks võlgnevus 2232,41 eurot, millest 1818,13 eurot on põhivõlg, 75,46 eurot intress,

75 eurot haldustasu, 183,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivised ja 80 eurot võla

sissenõudmiskulud.

3. Välja mõista kostjatelt StormTech OÜ ja Xxxsolidaarselt hageja Capitalia Finance AS

kasuks viivised põhinõudelt (1818,13 eurot) viivisemääraga 0,25% päevas alates

hagiavalduse esitamisest 06.04.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate StormTech OÜ ja Xxxkanda.

5. Välja mõista kostjatelt StormTech OÜ ja Xxxsolidaarselt hageja Capitalia Finance AS

kasuks menetluskuluna 715 eurot, sh riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 390 eurot.

6. Välja mõista kostjatelt StormTech OÜ ja Xxxsolidaarselt hageja Capitalia Finance AS

kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

2-18-5237

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjatele StormTech OÜ ja Xxxavalikult kätte. Lahend

loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb

kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr

EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja

põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

2-18-5237

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 1575 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu summas 1575 eurot osaliselt põhjendamatu. Hinnates

hageja esindaja õigusabikulusid, on kohus seisukohal, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ja

vajalik ajakulu ei saa olla rohkem kui 3 tundi, võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kohtumäärustega tutvumise ja 19.06.2018 taotluse koostamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu on kohtu hinnangul kokku 15 minutit. Seega peab kohus põhjendatud

ja vajalikuks hageja õigusabikulusid 3 tunni ja 15 minuti ulatuses.

Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks

võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13).

Hageja esindaja tunnitasuks on märgitud 140 eurot (käibemaksuta). Kohus, võttes arvesse käesoleva

tsiviilasja sisu ja keerukust, määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasuks käesolevas asjas 120 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab

kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja palub menetluskulu hüvitada ilma käibemaksuta, sest saab

käibemaksu tagasi arvestada.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 390 eurot. Kohus leiab, et

nii riigilõivu, kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks, kokku summas 715 eurot (390+325), välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse

esitanud.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel

kohtunik