2-17-130938/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Eero Ääremaalt TCM Estonia OÜ kasuks MCB Finance Estonia OÜ eurot ja viivisest perioodi 25.10.2014. a kuni 26.04.2018. a eest 383,70 eurot).
Legislator headnote
AI generated2-17-130938/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a kuni 26.04.2018. a eest 383,70 eurot).
Full text
Tsiviilasi nr 2-17-130938
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2018. a Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus
menetluses
Tsiviilasja number
2-17-130938
Tsiviilasi
TCM Estonia OÜ hagi Eero Ääremaa vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
884,77 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood: 12003417, asukoht:
Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);
Hageja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (isikukood: XXX,
e-post: anne-liis.veski@okincure.ee);
Kostja: Eero Ääremaa (isikukood: XXX, tegelik elu- ja
viibimiskoht
teadmata,
menetlusdokumendid
avalikult
kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded).
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista Eero Ääremaalt TCM Estonia OÜ kasuks MCB Finance Estonia OÜ
ja Eero Ääremaa vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud krediidilepingust nr XXX
tulenev võlgnevus 831,50 eurot, mis koosneb põhivõlast 447,38 eurot, intressist 0,42
eurot ja viivisest perioodi 25.10.2014. a kuni 26.04.2018. a eest 383,70 eurot).
3. Jätta hagi ülejäänud summa osas rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud 94 % ulatuses Eero Ääremaa kanda ja 6 % ulatuses TCM
Estonia OÜ kanda.
5. Välja mõista Eero Ääremaalt TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulude katteks
277,30 eurot.
6. Eero Ääremaal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt
menetlusosaliste arvule.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast
otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.
2. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast
nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on
kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku
vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 10.06.2018. a Ametlike Teadaannete kaudu.
Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuna hageja ei ole kohtule teatanud, et
tagaseljaotsuse tegemist ei soovi, eeldatakse TsMS § 407 lg 2 järgi hageja nõusolekut hagi
rahuldamiseks tagaseljaotsusega.
3. Kohus leiab, et TCM Estonia OÜ hagi Eero Ääremaa vastu on õiguslikult põhjendatud
osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi
ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4. Hageja nõuab kostjalt MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud
krediidilepingust nr XXX tulenevat põhivõlga 447,38 eurot, intressi 53,69 eurot ja viivist
383,70 eurot (perioodi 25.10.2014. a kuni 26.04.2018. a eest).
5. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui
pooled ise ei ole sellele tuginenud.
6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt laenulepingu sõlmimise ajal
kehtinud redaktsiooni kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui
pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt
erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja
kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele
tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse
tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on
heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv
krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm
korda.
7. Hagiavaldusest nähtuvalt oli intress 447,38 euro (7000 krooni) suuruselt laenult 34 päeva
(28.12.2009 – 30.01.2010) eest 53,69 eurot (840 krooni), aastane intressimäär 144% ning
aastane krediidikulukuse määr 558,01%. Krediidi andmise ajal XX.XX.XXXX oli Eesti
Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude
kulukuse määr 28,05%. Seega ületas ainuüksi krediidilepingu intressimäär krediidi andmise
ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam
kui 19 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu
vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda
tehingu heade kommete vastaseks ning krediidileping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 alusel
tühine.
8. TsÜS § 86 lg 4 (krediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on
heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud
selle sarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise
tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi
maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi
võlaõigusseaduse
§
lõikes
nimetatud
määras.
Euroopa
Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2010 oli 1
%. Seega on intress krediidi kasutamise ajal VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 34 päeva
eest 0,42 eurot (tagastamata laenusumma 447,38 eurot x 1% x 34 päeva), mis tuleb kostjalt
hageja kasuks välja mõista.
9. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks
väljamõistmisele 831,50 eurot (põhivõlg 447,38 eurot, intress 0,42 eurot ja viivis 383,70
eurot).
10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
11. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja
kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb
menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 94 % ulatuses kostja kanda ja 6 % ulatuses
hageja kanda.
12. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45
eurot + hagiavalduselt 130 eurot). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt
hinnaga 884,77 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Seega tuleb kostjal vastavalt
menetluskulude jaotusele hüvitada hagejale riigilõiv 164,50 eurot (175 eurost 94 %).
13. Lähtudes TsMS § 175 lõikest 1 ning arvestades nõude suurust ja asjaolu, et tsiviilasi ei
olnud keerukas ega mahukas, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 120 eurot. Seega
tuleb
kostjal
vastavalt
menetluskulude
jaotuse
proportsioonile
tasuda
hagejale
õigusabikulude katteks 112,80 eurot (120 eurost 94 %).
14. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku
summas 277,30 eurot (164,50 + 112,80).
15. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik