3-17-903/203-17-903/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-17-903 Otsuse kuupäev 27. juuni 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi N.S. kaebus Narva-Jõesuu linnapea 04.04.2017.a käskkirja nr 21.1-1/35 tühisuse tuvastamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja N.S., esindaja Jüri Sakkart Vastustaja Narva-Jõesuu linn, esindaja advokaat Kalju Hanni RESOLUTSIOON 1. Jätta vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. 2. Jätta kaebus rahuldamata. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2018. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

Vaidlustatud käskkirja andmise ajal puudus koondamissituatsioon. Ametikohtade koguarv linnavalitsuses ei vähenenud. Linnaarhitekti tööülesanded ja loodava ametikoha, ehitusjärelevalve spetsialisti tööülesanded kattuvad olulisel määral, ametikohtade võrdlust ei ole teostatud.

Vaidlustatud käskkiri on motiveerimata, selle põhjendused töömahu olulise vähenemise kohta on paljasõnalised. Kaebajat ei kuulatud enne koosseisu muutmise korralduse tegemist ära. Koosseisu muutmise korraldus oli põhjendamata. Õiguspärane ei ole koosseisu muutmise põhjenduste esitamine vaidlustatud käskkirjas.

Kaebajale oleks tulnud pakkuda ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta. Kaebajal on kõrgharidus ehituse alal, selle tõendamiseks esitas kaebaja diplomi, millega talle omistati arhitekti kvalifikatsioon ja hinnangu, et tegemist on magistrikraadile vastava kvalifikatsiooniga (tl 76-77). Kaebajal on kutsetunnistus volitatud arhitektina, tase 7 (tl 78). Kaebaja valdab eesti keelt tasemel B2 (tl 79). Ehitusjärelevalve spetsialisti tööpakkumise (tl 9) alusel oli kandidaat sobiv ka juhul, kui tema keeleoskuse tase on B2 ja ta on valmis sooritama C1 taseme eksami tööle asumisel.

Kaebaja hinnangul on koosseisu muutmise korraldus tühine, kuna selle pidanuks andma linnavolikogu. Narva-Jõesuu linnavolikogu on küll 28.01.2015.a määrusega nr 42 (tl 24) andnud linnavalitsusele loa teha muudatusi linnavalitsuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus, kuid Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 13 lg 3 kohaselt võis linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ning 29.03.2017 linnavalitsusel sellist volitust enam ei olnud. Koondamist tuleb hinnata tervikuna. Kui lugeda koosseisu muutmise korraldus vaidlustatud käskkirja osaks, siis võib korralduse tühisus kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühisuse.

Kaebaja esitatud tuvastamisnõue ei ole lubatav, kuna kaebajal on lubatud esitada ainult avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1 nimetatud nõudeid. Seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

Koosseisu muutmise korraldus ei ole tühine. Linnavolikogu delegeeris linnavalitsusele õiguse teha teenistuskohtade koosseisus muudatusi 28.01.2015.a määruse nr 42 § 2 lõikes 2. Muudatus on tehtud delegeerimise otsuses kehtestatud palgafondi piires, kuna ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoha palgafond moodustub linnaarhitekti ametikoha ja ehitusspetsialisti töökoha vabaneva palgafondi arvelt. Delegeerimisel kasutatud fraas „aasta jooksul“ ei tähenda mitte linnavalitsusele antud õiguse tähtaegsust, vaid viitab sellele, et linna eelarve võetakse vastu aastaks, linnavalitsusel on õigus aasta palgafondi piires teha muudatusi ja nii igal aastal uue eelarve raames. Sarnasel seisukohal on Justiitsministeerium (tl 65).

Vastustaja kaotas lisaks linnaarhitekti ametikohale ka ehitusspetsialisti töökoha. Koondamine

Koondatud linnaarhitekti ametikoht ja loodud ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoht erinevad teineteisest oluliselt sisu ja esitatavate nõuete poolest. Linnaarhitekti ametikoha põhiülesandeks oli arhitektuuri- ja linnakujunduse põhiprintsiipide väljatöötamine. Ehitusjärelevalve spetsialisti eesmärgiks oli eeskätt ehitusalase tegevuse järelevalve tagamine, sh ehitiste kasutuse ja kasutusotstarbe kontroll, ebaseaduslike ehitiste likvideerimismenetluste läbiviimine ja kodanike sellealane nõustamine. Linnaarhitekti ametikohustusi üle ei antud, kuna nende ülesannete täitmiseks puudus vajadus. Ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohale uut ametijuhendit ei kinnitatud. Ametnikule kohaldati varasemat ehitusjärelevalve inspektori ametijuhendit (tl 85), arvestades konkursitingimustes toodud erisusi. Ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoht oli täidetud 12.06.2017 kuni 01.01.2018, kui see kaotati seoses Narva- Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemisega (tl 84).

Kaebajal puudus ehitusjärelevalve spetsialistilt nõutav erialane haridus ja eesti keele oskus kõrgtasemel.

Kohtu seisukoht

Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus

On küll õige, et ATS § 105 sätestab nõuded, mida ametnik saab esitada õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral. See säte ei ütle aga selge sõnaga, et muude nõuete esitamine on välistatud. Kohtupraktikas on sättele antud tõlgendus, et avaliku teenistuse seaduses on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud, milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-74-10 p 13, samuti otsuse punktis 7 viidatud lahendid). Samas ei ole kohtupraktika kujunemisel käsitletud seda küsimust spetsiifiliselt haldusakti tühisuse tuvastamise nõude lubatavuse aspektist.

Viidatud kohtupraktika käsitleb aga tühistamisnõude lubatavust teenistusest vabastamise üle peetavates vaidlustes. S.t olukorda, kus ametniku teenistusest vabastamise kohta antud haldusakt on õigusvastane, kuid kuni selle tühistamiseni kohtu poolt on see kehtiv. See, et kehtiv võib olla ka õigusvastane haldusakt, on haldusõiguses üldiselt tunnustatud arusaam. Tühisuse tuvastamise nõude keelamise puhul tekiks aga olukord, kus õiguslik tähendus ja tagajärjed omistatakse haldusaktile, mis õiguslikus tähenduses ei ole kunagi kehtinud, kusjuures haldusakti kehtetus on automaatne ehk ei sõltu sellest, kas haldusorgan või kohus on seda mingi otsustusega tõdenud. Tegemist oleks erandiga haldusakti tühisuse üldises regulatsioonis. Kohus ei pea seda õigeks - ei saa olla nii, et tühine haldusakt on siiski kehtiv, kui see lõpetab teenistussuhte.

Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõue on lubatav. Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus selles nõudes läbi vaatamata.

Kuna kohus tõlgendas ATS § 105 nii, et see ei välista ametniku vabastamise kohta antud haldusakti tühisuse tuvastamise nõude esitamist ja kohus ei jäta kohaldamata ühtegi õigusnormi, siis ei ole eeltoodud otsustuse tegemiseks vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust.

Vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõue

Põhimääruse § 13 lg 3 sõnastus on raskesti mõistetav, kuid kohus nõustub pigem vastustaja tõlgendusega. Samasugune luba sisaldus 28.01.2015.a määrusega nr 42 kehtetuks tunnistatud 27.02.2013.a määruses nr 92 (tl 98). Koosseisu muutmise korralduses sisalduvate andmete põhjal on linnavalitsus muutnud koosseisu ka varem, seejuures 23.11.2016 ja 22.02.2017 ehk rohkem kui aasta pärast volikogu 28.01.2015.a määruse nr 42 andmist. Kuskilt ei nähtu, et linnavolikogu või linnavalitsus oleks mõistnud linnavalitsusele antud koosseisu muutmise õigust tähtaegsena. See, et põhimääruse fraasi „aasta jooksul“ all on mõeldud eelarveaastat, on loogiline seletus. Raske on aga seletada, miks oleks volikogu pidanud andma linnavalitsusele koosseisu muutmise õiguse kahel pealtnäha suvalisel ajahetkel, mõlemal korral üheks aastaks. Kokkuvõttes leiab kohus, et põhimäärus ei piiranud linnavalitsusele antavat koosseisu muutmise õigust tähtajaga ja linnavalitsusel oli koosseisu muutmise korralduse andmise ajal õigus seda teha.

Vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue

Pooled ei vaidle selle üle, et koosseisu muutmise korraldusega kaotati kaebaja ametikoht. Kaebaja tugineb sellele, et ametikoha kaotamine ei olnud põhjendatud.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et koondamissituatsiooni tegelikult ei esinenud. Vastustaja kaotas kaks ametikohta ja ühe töökoha ning lõi selle asemel kaks ametikohta. Seega ametnike ja töötajate koguarv vähenes. Lisaks saab koondamissituatsioon esineda ka olukorras, kus ametnike arv jääb samaks, näiteks kui kaotatakse ametikoht ja samal ajal luuakse uus, teistsuguste ülesannete ja nõuetega ametikoht. Määrava tähtsusega on see, et kaebaja ametikoht kaotati.

Õigusaktidest ei tulene ametiasutusele kohustust kuulata koondamise läbiviimise käigus ära isik, kelle koondamist kaalutakse. Sellist nõuet ei tulene ka kohtupraktikast.

Kaebaja tugines sellele, et talle oleks tulnud pakkuda ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta. Vastustaja nõudis sellel ametikohal kõrgharidust ehituse alal (tl 9, 85). Kaebajal on kõrgharidus, kuid arhitektuuri erialal. Kaebajale omistatud kvalifikatsoon on arhitekt, ka tema kutse on arhitekt. Kohtu hinnangul ei saa arhitektuuri erialal omandatud kõrgharidust võrdsustada kõrgharidusega ehituse alal. Eesti Hariduse Infosüsteemi (kättesaadav interneti-aadressil enda.ehis.ee/avalik) õppekavade registris on kõrghariduse õppekavade valdkonnana olemas „Tehnika, tootmine ja ehitus“, selle kooseisus grupp „Arhitektuur ja ehitus“, mis omakorda jaguneb rühmadeks „Arhitektuur ja linnaplaneerimine“, „Ehitus ja tsiviilrajatised“, „Tehnika, tootmine ja ehitus, mujal liigitamata“ ning „Tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm“. Seega on arhitektuur ja ehitus erinevad kõrghariduse valdkonnad. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja haridus ei vasta ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoha nõuetele.

Kuna vastustaja ei pidanud pakkuma kaebajale ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta eeltoodud põhjusel, siis ei käsitle kohus kaebaja keeleoskuse küsimust.

7

Menetluskulud

Vastustaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 88-94) ning taotles esindaja kulude väljamõistmist kogusummas 1920 eurot. Kaebaja leidis, et menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks ei ole põhjendatud, kuna teenistusvaidluses peab kohaliku omavalitsuse üksus olema võimeline ennast ise esindama.

Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks praeguses kohtuasjas põhjendatud. Avaliku teenistuse seadus kohaldub kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele (ATS § 2 lg 1) ning avaliku teenistuse regulatsiooni kohaldamine, sh sellest tekkivate vaidluste lahendamine on kõigi kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise eelduseks. Tegemist on valdkonnaga, mis on tihedalt seotud vastustaja igapäevase tegevusega. Seda arvestades jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks Kohtunik