1-17-11358/251-17-11358/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2018-06-27

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 Kriminaalasi nr 1-17-11358 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11358 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jaanus Keerti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JAANUS KEERT, isikukood 39902180856, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidu...

Kriminaalasi nr 1-17-11358

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11358 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jaanus Keerti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JAANUS KEERT, isikukood 39902180856, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 25.01.2018 ja lõpp 26.08.2018 Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Jätta JAANUS KEERT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 152,64 (ükssada viiskümmend kaks eurot ja 64 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 25,44 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Jaanus Keerti kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Jaanus Keertilt menetluskuluna kaitsjatasu 152,64 (ükssada viiskümmend kaks eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.

Jaanus Keertil tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700082956 ning selgitus: „Jaanus Keert, 1-17-11358, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Keerti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Jaanus Keert kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 25.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11358 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Jaanus Keert tunnistati süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Jaanus Keertile mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 4 kuuni. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus 4 kuud kaetuks Harju Maakohtu 09.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11091 mõistetud raskema karistusega 1 aasta ja 4 kuud ning loeti Jaanus Keerti poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millest arvati maha Harju Maakohtu 09.01.2017 otsusega mõistetud ja ärakantud karistus - 2 kuud 9 päeva vangistust ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva vangistust. Jaanus Keert tunnistati süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 2 kuu 20 päevani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Jaanus Keertile mõistetud karistust 2 kuud ja 20 päeva ärakandmata karistuse võrra (24.01.2018 seisuga 4 kuud ja 14 päeva) ning temale mõisteti liitkaristuseks 7 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Jaanus Keerti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (17.02.2017-19.02.2017) ning tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päev, s.o 25.01.2018.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Esimesel korral karistati teda võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis pandi toime avalikult, vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, samuti võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis pandi toime vägivallaga. Teisel korral karistati teda võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis pandi toime grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, samuti võõra või oma asja süütamise eest, millega põhjustati oht inimese elule või tervisele ning teise inimese tervise kahjustamise eest, valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest (peksmine). Sooritatud kuritegude läbivaks jooneks on olnud vargused kauplustest ja vägivalla kasutamine, mille raskusaste on teisel korral suurenenud. Lisandunud on süütamine, millega seati ohtu teiste inimeste elu ja tervis. Seega on kinnipeetava kuriteod muutunud raskemaks. Isik osaleb alates 25.07.2017 vangla tööhõives majandustöödel. Alates 01.09.2017 alustas Jaanus Keert kutseharidusõpet puidupingitöölise erialal, mille katkestas, sest tema sõnul kiusati teda koolis. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele, samuti on temaga toimunud vestlus "mina pildi" korrigeerimiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Isikul toimub suhtlus tema tugiisik A F-V. Ajavahemikul 25.10.2017- 20.04.2018 viibis isik Viru Vangla noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus ta osales sealsetes tegevustes (joogatreening, tagasilanguse ennetamise töövihiku täitmine). Lisaks on kinnipeetavaga toimunud vestlus vägivaldse käitumise, läbimõtlematu käitumise ja probleemide lahendamise oskuste teemadel.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust.

Enne vangistust elas kinnipeetav koos oma perega aadressil xxxx. Tegemist on üürikorteriga, mida pere üürib tähtajatult. Seal elavad tema ema ja kasuisa. Kinnipeetaval on võimalus vabanemisjärgselt seal elada. Alaealisena keeldus isik kodus ööbimast, kuna olid pereprobleemid, kuid pärast MDFT (mitmedimensiooniline pereteraapia) programmi läbimist need mured lahenesid. Enne vangistust eelistas isik hulkuda ja ööbida sõprade pool. Sõle põhikoolis õppis isik 1.-4. klassini. Pärast seda asus ta õppima Pelgulinna gümnaasiumi, kus õppis 5.-9. klassini, kuid 9. klassi ei lõpetanud. Seejärel läks kinnipeetav õppima Vana- Vigalasse, kus kordas 9. klassi. Vana-Vigalas õppis isik ehituspuussepa eriala. Mitmeid kordi käis kinnipeetav kooli ajal alaealiste komisjonis seoses käitumisprobleemidega. Isik on viibinud ka Tallinna laste turvakeskuses, Lilleküla turvakodus ning Käo päevakeskuses, sest kodus esines perevägivalda. Tulevikus soovib isik arendada ehituspuussepa oskusi, tegeleda terrasside ja aedade ehitusega. 2016. aasta lõpus enne vahistamist töötas isik lühiajaliselt mitteametlikult ehitusel, kuid töösuhe katkes seoses sellega, et isikul tekkis sõpradega konflikt, kelle kaudu ta sai tööle. Kinnipeetava vanemad tulevad enda sõnul majanduslikult toime, kuid on selge, et täiskasvanud poega ülalpeetavana toetada on neil majanduslikult raske. Vanemad on kiitnud isiku töösse suhtumist. Isik võttis end 2017. aastal kriminaalhooldusel olles töötukassas arvele, kuid lõpetas seal käimise juba esimesel kuul, kuna ei olnud motiveeritud. Kuriteod on osaliselt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on Kohtutäiturite infosüsteemi 24.04.2018 andmetel võlgnevusi 5987 eurot, vabanemisfondis on 165 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud vabaduses töötama ning oma võlgu tasuma. Kasuisa E K sõnul on kinnipeetaval võimalus tööle asuda samas ettevõttes, kus ta ise töötab, milleks on xxxx. Teiseks näeb kinnipeetav võimalust tööle asuda xxxx, kus töötab tema ema.

Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema I K, kasuisa E K ning vennad K P ja I P. Kinnipeetava bioloogiline isa H K on surnud. Isiku suhted emaga on olnud väga keerulised. Ema tarvitas varem igapäevaselt alkoholi ning on purjus peaga kasutanud kinnipeetava suhtes vägivalda. Olukorda on pidanud sekkuma ka politsei. Kasuisa on kinnipeetavat kasvatanud väiksest peale ning temaga on suhted head. Nooremal vennal, kes on kandnud vanglakaristust, on oma pere ning ta elab hetkel xxxx. Kinnipeetava sõnul tulevad nad lähiajal Eestisse elama. Vanem vend, kes on samuti kandnud vanglakaristust, kinnipeetavale eeskujuks ei ole, sest tal puudub kindel elukoht ning ta käib kodus siis, kui on vaja emalt raha küsida. Halbu peresuhteid on aidanud parandada MDFT (mitmedimensiooniline) pereteraapia, mida viis läbi terapeut E L. Taastunud on suhtlus emaga ning kinnipeetava sõnul on suhted head. Omavahel suheldakse telefoni teel umbes 3 korda nädalas. Lisaks suhtleb isik noorema venna ja tugiisikuga. Varasemalt vangistuse ajal suhtles isik xxxx K L, kuid suhtlus lõppes 19.02.2018, sest isik ei taha suhelda probleemsete alaealistega. Varasemalt oli kinnipeetava suhtlusringkonnas palju kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos on ta sooritatud kuritegusid (vargused ja röövimine). Ta oli tugevalt mõjutatav endast tugevamate sõprade poolt. Tema käitumine oli viinud teda võlgadesse, mille katteks sõbrad mõjutasid teda kuritegusid sooritama, et ta saaks võlad tasutud. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad toimepandud kuriteod ning hulgaliselt väärtegusid. Isikul on alkoholiprobleem. Ta proovis alkoholi 9-aastaselt ning hakkas regulaarselt tarvitama 10-aastaselt. Ta tarvitas alkoholi igal nädalavahetusel ning enne vangistust 3 kuu jooksul iga päev, viimati 12.04.2017. Alkoholi tõttu on ta viibinud ka

Tallinna Laste Turvakeskuses sõltuvusainete vastast abi vajavate noorte osakonnas. Kriminaalhooldusel olles on tal olnud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, mida on korduvalt rikkunud. Alkoholi tarvitamisest rääkides on ta olnud avameelne, tunnistanud, et tal on raskusi selle kohustuse täitmisega, kuna kui pakutakse, ei suuda ta öelda ei ning ka ise otsib olukordi, et saaks alkoholi tarvitada. Joobes olles on sooritanud 2 kuritegu. Viimati osales kakluses, kus peksid läbi oma ühise joomakaaslase. Joomaperioodidel on ta vältinud ka oma tugiisikuga kohtumist. Väidab, et soovib alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid on otsinud oma alkoholitarvitamisele vabandusi. Väärteokorras on isikut karistatud 15 korral AS alusel. Ajavahemikul 19.10.2017 - 31.01.2018 on isik 7 korral 14-st osalenud OÜ Corrigo sõltuvusteemalises nõustamises. Ta ei saanud selles programmis terviklikult osaleda, sest viibis kohtutoimingute tõttu Tallinna Vanglas. Kinnipeetav mõistab, et ta ei suuda enda käitumist alkoholijoobes olles hästi kontrollida ning teadvustab endale, et sellega võivad temale kaasneda halvad tagajärjed. Isik tarvitas vabaduses kanepit igapäevaselt, alustades tarvitamist 13-aastaselt. Ecstasyt on ta umbes 15 korral proovinud, alustas tarvitamist 17- aastaselt. Lisaks on ta proovinud nuusutada ka liimi ja gaasi. Samuti on ta ühe korra proovinud kokaiini. Süstimist ei ole tuvastatud. Puuduvad andmed selle kohta, et isik on seoses narkootikumide tarvitamisega käitunud vägivaldselt. Isik on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest vabanema. Ta mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda või muid endast sõltumatuid asjaolusid, miks ta on narkootikume tarvitanud, eelkõige toob välja mõjutatavust. Igapäevane käitumine ei ole küll seotud narkootikumide hankimisega ning isik ei ole enda sõnul kunagi ise narkootikume ostnud, vaid sõpradelt saanud. Kinnipeetav on kannatanud vaimse ja füüsilise stressi all lapseeas ja noorukina, mis on olnud tingitud raviasutustes viibimistest ning ringi hulkumistest, on saanud ravi ja saab ravi ka Viru Vanglas viibides. Isik väidab, et tal on olnud enesetapu mõtteid. Isiku mina-pilt on negatiivne, isikul on madal enesehinnang. Tulevikus võib madal enesehinnang kaasa tuua sõltuvusainete kuritarvitamise ning korduva kuritegeliku käitumise. Kinnipeetav on suhtlemisel kohati natukene häbelik ning alati ei suuda end selgelt väljendada. Isik on pannud kuritegusid toime, et avaldada muljet naissugupoolele ning endast tugevamatele eakaaslastele, et teda aktsepteeritaks ning sellest tulenevalt tegutsenud mõtlematult. Samuti oskab kinnipeetav manipuleerida ning jätta endast kannatanu ja abivajaja muljet. Samas on ta ise toime pannud kuritegusid (röövimine), millega on teadlikult valinud ohvriks nõrgema isiku. Varasemalt on ta tunnistanud, et on tarvitanud vägivalda ka oma vanemate peal. Kinnipeetav tunnistab, et tal hakkab sageli igav ning igavuse peletamiseks otsib ta ekstreemseid sündmusi. Eesmärgiks on vanglast vabanedes hakata elama seadusekuulekat elu, soetada elamispind ja minna tööle. Kuritegelikke hoiakuid vestlusel ei ole täheldatud, kuigi on varasemalt kriminaalhooldajale kiitnud, et ta on hea varas. Suhtumine ametiisikutesse on viisakas ning ta on valmis tegema koostööd. Ei ole soovinud osaleda STEP programmis, mis on mõeldud noortele õigusrikkujatele, kellel aidatakse pärast vanglast vabanemist töökohta leida. Praegu on isik arvamusel, et vanglast vabanedes võtab ta end Töötukassas arvele ning võtab vastu kõik teenused, mis talle pakutakse. Varasemalt vabaduses lubas pöörduda psühholoogi poole, kuid seda ei teinud. Tänasel päeval suhtleb ta aktiivselt ka vanglavälise psühholoogiga. Kinnipeetav oskab teha erinevate ametnikega koostööd, saab aru nende vajalikkusest. Varasemalt on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Arvab, et vangla on teda muutnud ning ta ei pane enam kuritegusid toime. Selgitas, et kuritegelikust teest hoidumiseks tuleb tal mitte suhelda vanade tuttavatega, leida töökoht, mis hoiaks teda piisavalt tegevuses, et saaks elada normaalset elu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ema I K kasvatas kinnipeetavat koos E K alates sellest ajast, kui kinnipeetav oli 1-aastane. Kinnipeetav ja kasuisa kõnelevad teineteisest kui isa ja poeg. Kinnipeetava sõnul on psühholoog ja tugiisik A F-V pakkumas talle vabanedes võimalust osaleda alkoholisõltuvuse ravis, kuid ta kahtleb enda motivatsioonis seda läbida. Enne vangistust oli kinnipeetava vaba aeg mõistlikult sisustamata. Ta veetis aega koos oma eakaaslastest sõpradega, kellega tarvitasid alkoholi ja narkootikume ning kellega koos sooritas ka kuritegusid (vargused, röövimine). Isikule on sõpradega koos olemine oluline, kuid samas on ta kriminaalhooldajale tunnistanud, et näeb nende negatiivset mõju oma käitumisele. Osad tema sõbrad viibivad ka koos temaga kinnipidamisasutuses ning nende omavahelised suhted on muutuvad. Vestluse ajal tunnistas kinnipeetav kriminaalhooldajale, et teda survestatakse teiste kinnipeetavate poolt korda saatma korrarikkumisi ning kuna ta on kergesti mõjutatav, kardab ta, et paneb neid ka toime. Samas on ta kinnitanud kriminaalhooldajale, et soovib tulevikus probleemidest hoiduda. Ideaalis soovib ta koos emaga elama asuda xxxx, et alustada algusest. Perekond kinnitas, et info vastab tõele, kuid nad ei ole teinud veel konkreetseid plaane xxxx mineku osas. Kinnipeetaval on olemas varasem töökogemus juhutööde näol, ta on töötanud koolivaheaegadel (ehitus, haljastus, abitöötaja). Hetkel on pere sissetulekud töövõimetuspension ja palk. Kasuisa sõnul tuleb pere majanduslikult toime. Vabanemisjärgselt on pere nõus pakkuma kinnipeetavale elamispinda ning vajadusel pidama ka üleval. Kinnipeetav tunnistab, et tal on alkoholisõltuvus ning ka seda, et tal on sõpru, kes kasutavad sageli narkootikume ning ta ise tarvitas aegajalt kanepit. Varasemalt on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning ametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata karistus täitmisele, mille kohus rahuldas 20.04.2017. Kuigi kinnipeetav rikkus temale pandud käitumiskontrolli nõudeid korduvalt, käitus ta alati kriminaalhooldusosakonnas ametnikega viisakalt ning tunnistas oma tegusid. Ta mõistab, et tal on probleem alkoholi kuritarvitamisega, kuid ei ole veendunud, kas soovib või vajab selle osas ravile minekut. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada kinnipeetavat katseajal mitte tarvitama alkoholi ning asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Jaanus Keerti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jaanus Keerti ennetähtaegset vabastamist.

Jaanus Keert kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholist plaanib ta hoiduda, samuti kavatseb eemale hoida nendest seltskondadest, kus tarvitatakse alkoholi. Ta tahab muuta oma elu. Vanematega on suhted nüüd normaalsed. Ta on nõus vabanemisel kohustusi täitma. Alguses läheb ta töötukassasse ja siis hakkab ise ka tööd otsima. Võimalus on minna ema juurde tööle. Tugiisikuga on ta suhelnud aastast 2014 kuni siiamaani. Omavahelised suhted on usalduslikud. Kui tal alkoholiga probleeme tekib, siis on ta nõus sotsiaalprogrammi minema, aga praegu saab ta ise hakkama. Enam ei tarvita ta alkoholi ega muid aineid. Lähedastest on ta suhelnud vanematega ja tugiisikuga. Ta on 4 korda käinud kodukülastusel.

Kaitsja märkis, et kinnipeetava näol on tegemist noore inimesega, kelle elu on kuni vangistuseni mõjutanud alkohol. Ta on vangistuse ajal näidanud positiivset käitumist. Individuaalne täitmisplaan on täidetud nõuetekohaselt ja maksimaalselt. Samuti on ta MDFT

programmi läbinud, mille tõttu on paranenud suhtlus lähedastega. Ta on oma järeldused teinud. Tal on olemas tugiisik, kes on noort inimest suunanud ja suunab ka edaspidi. Kui oleks tegemist ohtliku inimesega, siis ta ei oleks vanglast välja kodukülastustele saanud, aga tal on olnud 4 kodukülastust. Tal on üks distsiplinaarkaristus, aga kaitsja seda oluliseks ei pea. Kinnipeetaval on vabaduses võimalik asuda tööle, tal on olemas elukoht. Kaitsja palub kohtul kaaluda Jaanus Keerti tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jaanus Keert ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, seega ei ole varasem karistus talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Esimesel korral karistati teda röövimise eest, käesoleva kuriteo puhul on lisandunud süütamine ja kehaline väärkohtlemine. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist iseloomustab vägivalla kasutamine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvaks toimetulemiseks. Enne vangistust oli ta vanemate ülalpidamisel ning vanemad on ka käesoleval ajal vangistusest vabanemisel valmis poeg materiaalselt toetama, kuigi on öelnud, et poja toetamine materiaalselt on neile raske. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut vabanemisel mõjutavad negatiivselt ka tasumata rahalised kohustused, mida on üle 5000 euro. Kuriteod on osaliselt toime pandud samuti materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid ning ta on ise tunnistanud, et on nende poolt kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval on ka alkoholisõltuvus, mida ta ise tunnistab. Osaliselt on kuriteod samuti toime pandud alkoholijoobes olles. Eeltoodust tulenevalt esineb kohtu hinnangul endiste kriminaalse minevikuga tuttavate mõjutusel, alkoholi tarvitama asumisel, sissetuleku või materiaalse toetuse puudumisel kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Jaanus Keerti vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav osaleb vangla tööhõives, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning ta viibis noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Samuti on temaga viidud läbi vestlusi erinevatel teemadel. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht koos vanematega üürikorteris. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 152,64 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 152,64 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik