4-18-2461/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-18-2461

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, llinn Ta Väärteoasja number 4-18-2461 (2315,18,001928) Kohtunik Märt Toming Tõlk Darja Filjajeva Väärteoasi L 224 lg iiklusseaduse § 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

H.D ; : XXX; ik määratlemata kodakondsus; elukoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja

Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo l liiklusmenetlustalitus iiklusjärelevalvekeskuse RESOLUTSIOON

1. H.D 24 2 e o toimepanemises

süüdi tunnistada LS § 2 lg ttenähtud väärte ning mõista päeva. temale karistuseks arest 15 (viisteist)

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi. Järjest kantava

aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva.

3. ja ositi kandmisele kuuluv arest 15

Mõistetud päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 03.09.2018. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud

aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist

arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

4. LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada H.D suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. Kohaldatud lisakaristuse 5 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel. Kui

kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata jõustub kohtuotsus 13.07.2018, millisest kuupäevast algab lisakaristuse kandmise tähtaeg.

5. LS § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

2 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 27.06.2018. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

22.04.2018 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll AB1395239 selles, et 22.04.2018 kell 01:24 peeti xxxx juures kinni uk, mida juhtis H.D sõid , kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Sellise käitumisega rikkus § 69 lg 3 sätestatud § menetlusalune isik LS keeldu ning pani toime LS 224 lg 2

ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. See ei ole õigustus, isa hiljuti suri ja istus koos sõbraga, kelle ema helistas, et kukkus ja ei saa kiirabi kutsuda, sest ei saa ust lahti. Kutsusid takso, kuid öeldi, et tuleb oodata kas pool tundi, teisest kohast, et hetkel vaba taksot ei ole. Saab aru, et käitus seadusevastaselt, et sõitma asus. Kiirust ei ületanud, nägi politseiautot. Nende kiirus oli 40, sõitis neist mööda. On varem kriminaalkorras sarnase asja eest karistatud. Varem on juhtimisõigus ära võetud. Ekspertiis ei näidanud, et rattas oli viga, sõitis peegliga vastu märki ja lahkus sündmuskohalt. 22.04.2018 tarvitas alkoholi kella

10 paiku 0,5 liitrit viina. Kuskil tund-poolteist hiljem asus autot juhtima. Põhimõtteliselt oli

maganud vahepeal, siis aeti üles. Politseinik ütles ka, et kui ei oleks väljahingatavas õhus alkoholi, ei saaks öelda, et on alkoholi tarvitanud. Saab aru, et kui oleks rohkem alkoholi olnud organismis, siis oleks olnud uus kuritegu. Saab aru, miks asi kohtus on. Aresti ei tahaks, elab

üksinda, on laenud, korter. Vaja võtta ravimeid, . Töökoht on , käib tööl autoga. On xxxx xxx töötanud seal pool aastat. Tööle viib tööandja transport, kuid selle transpordi peatumise kohani

on vaja minna 40 minutit. Otse sinna ei saa, siis tuleks sõita kesklinna ja sealt ümber istuda, otseliini ei ole. Saab aru, et juhtimisõigust on raske talle jätta, ehk saaks üldkasulikku tööd teha,

kuid auto on tema jaoks jalgade asemel. Taotletud karistuse kohta arvab, et võiks olla arest ja juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Aresti võiks määrata kandmisele ositi.

Kohtuvälise menetleja esindaja rahatrahv karistusliigina ei ole põhjendatud. 2017 aastal leidis, et

on teda korduvalt liiklusreeglite eest karistatud, sh kriminaalkorras joobes juhtimise eest.

22.04.2018 rikkumise asjaoludest nähtub, et teda on kriminaalvastutusest vabastanud vaid

mõõteseadne laiendmääramatus, organismis on tuvastatud kerge joobe ülemmäär. Tegemist

äärmiselt ohtliku liiklusalase rikkumisega, ei panda ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka autos

olnud sõber ja teised kaasliiklejad. Ei ole au saanud millised võivad olla tema tagajärjed. Oli

võimalik rikkumine ära hoida, kuid ei teinud seda, tegemist on teadlikult ja tahtlikult toime

pandud väärteoga. Tõenäosus, et isik võib jätkata ohtlike süütegude toimepanemist joobes

juhtimise näol on väga suur. Seetõttu tuleb mõneks ajaks ühiskonnast iseoleerida. Taotleb

karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära võtta juhtimisõigus 6 kuuks. Ehkki toimikus on dokumendid, mis näitavad, et menetlusalusel isikul on liikumispuue, on tal võimalik oma igapäevaseid kohustusi täita ka siis kui tal juhtimisõigust ei ole. Isikliku sõiduki olemasolu ei ole vältimatult vajalik.

Kohus, kontrollinud väärteoasja kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused materjale, samuti ,

asub seisukohale, et menetlusalusele isikule o LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud.

Väärteoprotokolli ko süüdistatakse menetlusalust isikut ka LS § 224 lg 2 ettenähtud haselt

väärteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris s

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– . Väärteotoimikus leiduva 0,74 milligrammi tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 22.04.2018.a kell 01.40 kuni 01.44

menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST

nr AR -0032 (taatlemistunnistuse nr TTRC-17-00182 d olid BK ). Tõendusliku alkomeetri näidu

3

0,78 ja 0,80

mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus

t -0,05 +/ mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades o mg/l. li lõpptulemus 0,73

Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes

jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Taavi Pelt, kasutades taadeldud

mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et v LS § 69 lg 3 säte mootorsõiduki astavalt tele ei tohi juhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes

liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu mitte vähem kui i ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 s s 0,73 mg alkohol lg 3 sätestatud keeldu.

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult Tegemist ei ole alkoholi , kus alkoholisisaldus . lubatud piirmäära vähese ületamisega väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist -

aru saada. Arvestades tuvastatud al 0,73 mg/l, mis on kriminaalsele koholisisalduse määra

joobele lähedane, es täiesti kindlalt teadma oma juhile siis pidi menetlusalune isik kohtu arvat

keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid

sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seejuures on menetlusalune isik väärteo toimepanemist ka tunnistanud. Seega gu toime pandud kavatsetult. on süüte

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja rikkus sellega pani o. toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärte

Karistuse mõistmine

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks

ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone,

mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või juhtimisõiguse

äravõtmist. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on 06.12.2017 karistatud

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise ning karistuseks on mõistetud eest 6 kuud vangistust, millest on

si vabastatud. Antud juhul on isik KarS § 73 lg 1 alusel täielikult tingimi

menetlusalune isik toime pannud samalaadse liiklusalase teo ning nagu eelnevad väär

karistusandmed näitavad, siis eelnev karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab

samalaadse o toimepanemist. Seejuures on menetlusalust isikut 2017. aasta liiklusalase süüte jooksul karistatud ka liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis on tasutud. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü

suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt

kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,73 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,0 mg/l suurema näidu korral 2 oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on maksimaalne.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

4

Maksimaalne süü suurus tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Samas leiab kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust

isikut varem arestiga karistatud, siis võib esimesel korral mõista karistuse ettenähtud

sanktsioonimäära keskmises määras. Süü suurust arvestades ei pea kohus aga võimalikuks

karistust mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuivõrd menetlusalune isik

töötab, peab kohus võimalikuks rahuldada menetlusaluse isiku taotluse karistuse kandmiseks ositi, kuivõrd sellisel juhul oleks tal võimalik säilitada töökoht.

Lisakaristusse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule on esitatud otsused püsiva

töövõimetuse tuvastamise kohta ( me kohta. Samas ei nähtu esitatud xxxx) ja puude raskusast

dokumentidest, et mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu oleks menetlusaluse isiku jaoks

liikumispuudest tingitult hädavajalik. Seetõttu ei kohaldu kohtu arvates menetlusaluse isiku suhtes KarS § 50 lg 2 sätestatud keeldu. Kuivõrd menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad

sellele, et on võimalik eeldada samalaadse väärteo toimepanemist ning menetlusalune isik on

toime pannud väärteo, mille puhul seaduses sätestatud piirmäära on oluliselt ületatud, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamise alused on olemas. Kuivõrd ka lisakaristust tuleb kohaldada KarS § 56 lg 1 nõuete kohaselt, leiab kohus, et süü suurust arvestades tuleks menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd menetlusaluse

isiku suhtes ei ole paari viimase aasta jooksul lisakaristust kohaldatud, leiab kohus, et lisakaristust võib kohaldada mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/