4-18-3092/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-3092

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2018.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-3092 (2317,18,003009) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi F.H 08.06.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 15.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003009. Kaebuse esitaja F.H, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri F.H 08.06.2018.a kaebus Politsei-

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja

politseileitnant Kairi Palits’i 15.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 231 kohtuvälise 7,18,003009

menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse määramise osas rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 15.05.2018.a otsus väärteoasjas nr 2317,18,003009 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud VTMS § 204 lg 3 sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 15.05.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2317,18,003009 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198

Luminor 10220185055436. pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

4-18-3092

LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena võtta F.H-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus

6 (kuueks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on F.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri saata F.H-le ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Tagastada .H poolt tasutud riigilõiv summas 50 (viiskümmend) F eurot. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati .H Liiklusseaduse (

227 lg 4 alusel F edaspidi LS) §

rahatrahviga

227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusega

150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning LS § juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et .H 28.04.2018.a kell F

21:20 Kadaka pst 147 juures BMW 328 r/n suunaga Tähetorni tänava poole juhtis mootorsõidukit

XXXXXX kiirusega 106 +/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h mitte vähem kui 62 km/h.

Oma sellise tegevusega rikkus .H

50 lg 5 p 3 / F LS § Juht ei tohi sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest/ mis on kvalifitseeritav nõudeid, pannes toime väärteo, LS § 227 lg 4 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni/ järgi.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeti kahetsus, raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtuväline menetleja leidis, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kuivõrd isikul on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat liiklusalast karistus, s.h ka lubatud sõidukiiruse ületamine ning isiku süü on väga suur

.

4-18-3092

Kohtuväline menetleja määras F.H-le KarS § 56 lg 1 alusel karistuseks LS § 227 lg 4 järgi

rahatrahvi 1

227 lg 5 p 3 lisakaristuse

50 trahviühiku ulatuses, s.o eurot ning LS § järgi juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. KAEBUSE SISU

08.06.2018.a esitas .H kaebuse Politsei- F ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja

politseileitnant Kairi Palits’i 15.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003009 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek määratud lisakaristuse s osas. Alternatiivselt lisakaristuse tühistamiseks ning nt täiendava rahatrahvi määramiseks.

Kaebuse kohaselt on juhtimisõigus vajalik igapäevaste töökohustuste täitmiseks, kuna üheks töökohustuseks on muuhulgas sõidukite transporti töökotta. Samuti takistab juhtimisõiguse mine kaotamine tegeleda oma hobiga, s.o sõiduautode driftiga. Lubade kaotus võib lõpetada tema koostöö tiimiga XX ning võistluslitsentsi kehtetuks muutumist. Kaebaja on mõistnud rikkumise tõsidust, mõistab et oma teoga pani suurde ohtu enda töökoha, karjääri ning teised isikud ja nende vara, kahetseb. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 22.06.2018

menetleja nõustub kae õistetud karistus buse lahendamisega kirjalikus menetluses. M on vastavuses

isiku süü suurusega ning arvestab õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuväline menetle ja asus

seisukohale nud, , et .H le eelnevalt mõistetud karistused, ei ole isiku käitumist mõjuta F -

tema käitumismuster viitab üheselt isiku ükskõiksele suhtumisele õiguskorda ning üksnes põhikaristuse mõistmine ei taga tema õiguskuulekust. Väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karis Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata tuse kohaldamise alustega. ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et .H kaebus Politsei- F ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja

politseileitnant Kairi Palits’i 15.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003009 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek lisakaristuse määramise jätta rahuldamata s osas, tuleb ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetam § isele VTMS

30 sätestatud alustel (p 8 kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 ),

sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid kuidas lahendada taotlus hüvitada (p 9) ning süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

4-18-3092

Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et F.H 28.04.2018.a kell 21:20

Kadaka pst 147 juures suunaga Tähetorni tänava poole juhtis mootorsõidukit BMW 328 r/n XXXXXX kiirusega 106 +/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

62 km/h. F.H tunnistas oma süüd nii kohtueelses menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses.

uuhulgas Samuti on .H poolt toimepandud väärtegu leidnud kinnitamist m F

väärteotoimikus olev kiiruseks mõõdeti 106 a , mille kohaselt BMW r/n

salvestusega XXXXXX

km/h ning r/n tunnistaja Andrei Aleksandrovi ütlustega, mille kohaselt mõõdeti musta BMW

XXXXXX oli 40 km/h. kiiruseks 106 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et F.H juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal kohas ning ületades suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 62 km/h.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus on seisukohal, et .H on tuvastamist leidnud ning F poolt toimepandud väärtegu

tema te vastab / gu LS § 227 lg 4 Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõid uki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni/.

Kohus leiab, et .H rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas F ületada suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h, enda ütluste kohaselt tee oli vaba ning ta veendus ohutuses. Samuti on isik selgitanud kahetsuskirjas, et enne Tähetorni ristmiku tekkis põhjendamatu mõte jõuda rohelise tulega üle Tähetorni ristmiku ning seetõttu kiirendas.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü - suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liig

i ning määra valiku aluseks.

Samas peab kohus selgitama mõnda kaebuses esitatud väidet. palunud tühistada Kaebaja on

lisakaristus ning alternatiivselt suurendada rahatrahvi. VTMS § 132 p 2 tuleneb, et kaebuse lahendamisel võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega ei ole kohtule antud õigust raskendada isiku olukorda ning suurendada määratud rahatrahvi. Sellest tulenevalt ei ole v

õimalik alternatiivset karistust isikule mõista.

4-18-3092

Kaebaja on esitatud kaebuses selgitanud, et juhtimisõiguse kaotamisel, võib ta kaota a oma töökoha d

ning võistluslitsents võidakse tunnistada kehtetuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juhtimisõiguse vajalikus ei tekkinud kaebajal pärast väärteo toimepanemist, see oli olemas nii enne kui ka teo toimepanemise ajal. Väärteoprotokollist nähtuvalt on isiku töökoht

Veoautokeskuse OÜ, antud kohas tööd juba 01.06.2016 kaebuse kohaselt alustas isik .a. Seega pidi kaebaja mõistma, et tema poolt toime pandud teole võib järgneda selline karistusõiguslik kohtlemine, mis võib mõjutada tema senist elukorraldust. Kaebaja seda ei teinud ning otsustas ületada suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. Lisaks on vajalik arvestada, et .H pani väärteo F

toime Tallinnas õhtusel ajal ning nädalavahetusel. Kohus leiab, et F.H pidi endale teadvustama, et tema teole peab järgnema hukkamõist ning vastav karistus. LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest võidakse isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-6-17 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 227 lg 4 sanktsiooni maksimaalseks karistuseks on põhikaristusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneks kuuni. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse mõistmisel, et isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust asulasisesel teel, kus liiklevad samal ajal ka teised liiklejad (s.h ülekäigurajad) ning sõiduki peatumisteekonda, seadis isik enda tegevusega reaalsesse ohtu teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et isiku süü on suur. Kohus nõustub sellise seisukohaga ning märgib lisaks, et teadlikult võttis vastu otsuse ületada kaebaja suurimat lubatud sõidukiirust, kuna soovis jõuda üle ristmiku rohelise tulega, kaebaja ei hoolinud et tema tegevu

se tagajärjel võivad ohtu sattuda süütud kõrvalseisjad.

Riigikohus on oma 17.06.2013.a kohtuotsuses nr 3-1-1-58-13 sedastanud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul 3 kehtivat liiklusalast karistust. 13.12.2017.a karistati .H F LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 88 eurot ning 03.03.2017.a LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 240 eurot. Viimati karistati teda 05.04.2018.a LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 40 eurot. Antud asjaolust nähtub, et .H le mõistetud eelnevad karistused ei ole oma eesmärki kandnud ega F -

mõjutanud teda käituma seaduskuulekalt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et F.H sihikindel tegevus ilmestab tema üldist ükskõikset suhtumist õiguskorda. Isik ei ole teinud eelnevatest karistustest endale püsivaid järeldusi ning on jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Kusjuures eelmise ja käesoleva rikkumise vahel on kõigest 22 päeva. Sellest tulenevalt leiab kohus, et lisakaristuse mõistmine isikule on põhjendatud. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristust LS § 227 lg 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kuivõrd F.H kahetses oma teguviisi, siis on kohtu hinnangul põhjendatud lisakaristuse määramine minimaalses määras, st 6 kuuks.

Arvestades .H poolt toimepandud tegu, tema süü F suurust, leiab kohus et alused lisakaristuse tühistamiseks puuduvad.

Kohus on seisukohal, et .H-le F mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

4-18-3092

tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, LS § 127.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/