4-17-3445/42 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-3445

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-3445 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Leili Merila Väärteoasi O.V väärteoasi nr 221017000003 KVS § 17 järgi Menetlusalune isik

O.V (isikukood: XXX ) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxxx E-post: xxx Karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata Kaitsja (kokkuleppel) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Advokaadibüroo CLARUS Aadress: Parda 12 Tallinn Harjumaa 10151 E-post: silver@clarusab.ee Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

(registrikood: 70008747) Ametnik

vanemuurija Urmas Solovjov ja eriasjade uurija Enely Kirss

Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalitus Aadress: Tööstuse 52 Tallinn Harjumaa 10416 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS -st 1 kohus otsustas: § 107 lg 1 p

1. Tunnistada O.V (isikukood: XXX

kvalifitseeritud

) KVS § 17 järgi

väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

karistuseks rahatrahv 200 (kakssada 800 (kaheksasada) eurot. ) trahviühikut, s.o

2. stumisest. Rahatrahv tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõu

3. Jätta rahuldamata O.V taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

Vastavalt VTMS § 107 lg le 3 sisalduvad rahatrahvi nõude täitmiseks vajalikud andmed - kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti või e - -postiaadressile või kinnipidamisasutusse.

4-17-3445

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOETTEHEIDE

O.V

’le heidetakse 31.05.2017 kohaselt . a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 221017000003 järgmist. ette

Väärteo toimepanemise aeg: ajavahemik 10-14.03.2017. a Väärteo toimepanemise koht: Mere pst 20 Tallinn. Väärteo kirjeldus: O.V’ (edaspidi KVS) § d kahtlustatakse korruptsioonivastase seaduse

17 järgi sätestatud väärteo toimepanemises, s.o ametiisiku poolt omakasu eesmärgil mõju korruptiivses kasutamises, alljärgnevatel asjaoludel: Ametiisiku mõiste si väärteokirjeldust sustamisega seonduv puudutav osa Tallinna Linnavalitsus, teostades aktsionäri õiguseid tulenevalt ÄS § 292 lg 1 p 2, § 298 lg 1, § 305 lg 1 ja § 319 ning KOKS § 35 lg 3 ja 4, määras 23.12.2015.a korraldusega nr 1977-k O.V Tallinna Linnahalli AS- (reg.kood 10393868) i nõukogu kui äriühingu juhtorgani (TsÜS § 31 lg 2) liikmeks. Ajavahemikul alates 01.01.2016.a kuni 11.02.2016.a oli O.V Tallinna

Linnahalli AS-i nõukogu liige ning ajavahemikul alates 11.02.2016.a kuni 20.03.2017.a äriühingu nõukogu esimees.

Tulenevalt Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra (edaspidi kord) § 8 lg 1 võib linna esindajaks äriühingu nõukogusse määrata linnavolikogu liikme, linnavalitsuse liikme, linnaametniku või asjatundja,

kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. O.V oli Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu liikmeks määramise hetkel Tallinna Linnavolikogu liige.

KVS § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu

eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse

või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt. Toiming on teisele

isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist

tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

Tallinna Linnahalli AS-i kõik aktsiad (270) kuuluvad Tallinna Linnakantseleile (reg.kood

75014920). Tallinna Linnakantselei on Tallinna linna ametiasutus ning vastavalt linnavara valitsemise korra § 2 p 2 ka linnavara valitsejaks.

O.V , omades Tallinna linna äriühingu nõukogu esimehena linnaga avalik õiguslikku - suhet, oli kohustatud kasutama talle äriseadustiku ja Tallinna Linnahalli AS-i põhikirjaga antud pädevust selleks, et tagada Tallinna linna kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Seega oli O.V

kohustatud järgima äriühingu nõukogu liikmena tegutsedes Tallinna linna huve ning

4-17-3445

3

käsutama Tallinna Linnahalli AS-i vara (sh eelarvelisi vahendeid) eesmärgipäraselt,

otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Samuti oli O.V kohustatud tegutsema

Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena temalt oodatava hoolsusega ning tema

ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada linna huvide kaitse. Kuivõrd O.V oli Tallinna Linnahalli AS i nõukogu - esimees, kes vastavalt ÄS § 316 teostab järelevalvet äriühingu juhatuse tegevuse üle, siis oli O.V kohustuseks jälgida, et ka äriühingu juhatus tegutseb Tallinna linna huve järgides

ning käsutab Tallinna Linnahalli AS i vara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja - heaperemehelikult. Kuivõrd linna osalus äriühigus on avalike vahendite (linnavara) arvel avalikes huvides tehtud investeering, saab linna osaluse valitsemine toimuda üksnes avalikes huvides. Kuna O.V määrati Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinna Linnahalli AS i nõukogu liikmeks ning tal oli - linna huvide järgimise kohustus, täitis O.V avalikke ülesandeid KVS § 2 lg 1 mõistes.

Nii ÄS § 316 kui ka Tallinna Linnahalli AS põhikirja kohaselt planeerib nõukogu p 5.3.1 aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

ÄS § 317 kohaselt annab nõukogu juhatusele (ÄS § 306) korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ning nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Lisaks nii ÄS § 317 kui ka Tallinna Linnahalli

AS-i põhikirja p 5.3.4 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega.

ÄS § 327 kohaselt peab aktsiaseltsi nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Olles Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimees, andis O.V 10.03.2017.a Tallinna

Linnahalli AS-is juhatuse j assistendile XX- a nõukogu le ülesande ette valmistada temaga

sõlmitav tööleping selt asub O.V alates 13.03.2017.a tööle äriühingu , mille koha

kunstilise juhi ametikohale. Samuti andis O.V 14.03.2017.a Tallinna Linnahalli AS

juhatuse liikmele YY-ile korralduse allkirjastada eelnevalt nimetatud ja ettevalmistatud tööleping. Kuna Tallinna Linnavalitsus määras O.V Tallinna linnale kuuluva äriühingu nõukogu liikmeks, siis kogu ametitegevus, mis vastab KVS § 2 lg s 2 nimetatud otsuse või toimingu -

tunnustele sh juhatuse liikmele korralduste andmine lesande – –, on käsitatav avaliku ü

täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes. Seega andis äriseadustikust ja Tallinna Linnahalli AS-i

põhikirjast tulenev õigus anda juhatusele korraldusi O.V-le KVS § 2 lg 2 nimetatud ametiseisundi avaliku ülesande täitmisel. Seega on O.V ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes.

O.V-le heidetakse väärteokirjelduses ette mõju korruptiivset kasutamist alljärgnevatel asjaoludel: KVS § 3 lg 1 p 4 kohaselt on ametiisikul keelatud mõju korruptiivne kasutamine. KVS § 5 lg 3 kohaselt seisneb mõju korruptiivne kasutamine ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. ÄS § 298 lg 1 p 9 ja Tallinna Linnahalli AS i põhikirja p 5.2.4.8 kohaselt on üldkoosoleku - pädevuses nõukogu liikmega tehingu (TsÜS § 67) tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine. 10.03.2017.a andis O.V Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena ning tulenevalt ÄS

4-17-3445

4

§ 316 äriühingu juhatuse ja nõukogu assisten le ülesande ette valmistada temaga dile XX sõlmitav tööleping, mille kohaselt asub O.V alates 13.03.2017.a tööle Tallinna Linnahalli AS-i kunstilise juhi ametikohale. Seejuures määras O.V temaga sõlmitava töölepingu tingimused, sh töötasu, hüvede ja hüvitistega seonduva. 11.03.2017.a koostas

XX O.V-ga sõlmitava töölepingu projekti ning saatis selle e-posti teel O.V-le ülevaatamiseks ning vajadusel muudatuste tegemiseks. 12.03.2017.a saatis XX e-posti teel O.V-le

parandatud töölepingu projekti. 13.03.2017.a saatis XX Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liikmele YYile e-kirja, mille kohaselt

tuleb O.V 13.03.2017.a kl 13 töölepingut allkirjastama ning võtab kaasa töölepingu

projekti. Kun i ei olnud 13.03.2017.a Tallinna Linnahalli AS-i kontoris, siis lepingu a YY allkirjastamist antud kuupäeval ei toimunud. 14.03.2017.a andis O.V Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena äriühingu juhatuse liikmele ile korralduse -i kunstilise juhi YY allkirjastada tema tööleping Tallinna Linnahalli AS

ametikohal töötamiseks, mida ka tegi (töölepingul on märgitud sõlmimise ajaks YY 10.03.2017.a). Nimetatud korralduse andmisel kasutas O.V enda kui Tallinna Linnahalli

AS YY -i nõukogu esimehe positsioonist tulenevat mõju juhatuse liikme i suhtes. O.V

suurendas oma korralduse mõju, kinnitades YYile, et tal on linnapea (abilinnapea linnapea

ülesannetes) ga kõik tingimused kokku lepitud. Kuna äriühingu kõrgeimaks CC juhtimisorganiks on üldkoosolek (ÄS § 290, põhikirja p 5.2.1), kelle ainupädevuses on nõukogu liikmetega tehingute tegemise otsustamine (ÄS § 289, põhikirja p 5.2.4.8), siis ei saanud CC ainuisikuliselt sellist otsust vastu võtta ning vastavat kokkulepet O.V-ga sõlmida. Samuti ei tuvastatud menetluse käigus sellise kokkuleppe olemasolu. Seega oli O.V kui nõukogu esimehe tegevus suunatud juhatuse liikme i eksimusse viimisele, millega O.V rikkus YY oma ametikohustusi tegutseda heaperemehelikult äriühingu huvides. Seega lähtuvalt eeltoodust O.V, kasutades oma tegelikku ja eeldatavat mõju ning andes Tallinna Linnahalli AS- ile korralduse i nõukogu esimehena aktisaseltsi juhatuse liikmele YY

eelpool nimetatud lepingu sõlmimiseks, rikkus ametiisikuna oma ametikohustusi Tallinna Linnahalli AS-is, kuna vastavalt äriseadustikule ja Tallinna Linnahalli AS i põhikirjale otsustab - nõukogu liikmega tehingute tegemise ja selle tingimused äriühingu üldkoosolek ehk antud juhul

Tallinna Linnavalitsus. Nimetatud korralduse andmine ning töölepingu sõlmimine toimus

omakasu saamise eesmärgil ja O.V huvides, kuna nimetatud töölepingu alusel sai ta

õiguse teostada Tallinna Linnahalli AS is töölepingus märgitud ülesandeid ning vastu võtta - töölepingus märgitud töötasu, hüved ja hüvitised kokku vähemalt 3800 eurot kuus (brutopalk 3500 eurot + mobiiltelefoni kulud 300 eurot). Seejuures määras O.V ise talle nimetatud töölepinguga pandavad kohustused, saadavad tasud ja hüved Tallinna Linnahalli AS-i kunstilise juhi ametikohal kasutanud O.V töötamisel. Seega ei läbipaistvalt ja heaperemehelikult oma pädevust linna osaluse valitsemisel ning samuti tõi eelnevalt kirjeldatud tegevus O.V-le avaliku huvi se

isukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise. Seega O.V, olles Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimees ning mõjutades omakasu eesmärgil aktsiaseltsi juhatuse liiget i sõlmima tema kui nõukogu esimehega töölepingut, YY

rikkus KVS § 3 lg 1 p 4, millega pani toime KVS § 17 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o ametiisiku poolt omakasu eesmärgil mõju korruptiivse kasutamise.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus O.V eeltoodud käitumisega KVS § 3 lg 1 p-s 4 sätestatut ja pani toime KVS § 17 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4-17-3445

5 KOHTU PÕHJENDUSED

I Objektiivne koosseis

1.1. Sissejuhatus

Vastavalt väärteoprotokollile on O.V tegu k eritud KVS § 17 rikkumisena, mida valifitse

omakorda sisustatakse KVS § 3 lg 1 p 4 keelu rikkumisega tiisiku poolt mõju , s.o ame korruptiivse kasutamisega. KVS § 3 lg 1 p 4 sätestatud keeld kasutada mõju korruptiivselt on avatud KVS § 5 lg -s -s 3. KVS § 5 lg 3 järgi on mõju korruptiivne kasutamine

ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes

tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Seega tuleb kohtul tuvastada, kas O.V oli ametiisik, kas ta kasutas ametikohustust rikkudes oma tegelikku või eeldatavat mõju ja kas mõju kasutamine oli korruptiivne, s.t kas selle kasutamise eesmärgiks oli saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

1.2. O.V oli ametiisik

KVS § 2 lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

KVS § 2 lg 2 järgi seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda

selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku

ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele

suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti

asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises.

Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või

vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11. detsembri 2015. a otsuse nr punktis 61 3-1-1-98-15 leidnud: Vastamaks küsimusele, kuidas sisustada avalikku ülesannet KVS § 1 mõttes, tuleb 2 lg lähtepunktiks võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk. KVS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt.

Märgitut kinnitab ka KVS § 1 sätestatud keeldude kataloog. Seejuures reguleerib 3 lg-s korruptsioonivastane seadus eeskätt selliseid kohustusi, mis ametiisikul on talle ametiseisundi andnud

avaliku võimu kandja ees.

Sama lahendi punktis 62 leidis kriminaalkolleegium, et KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik

ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav.

Selleks, et O.V-le saak - s omistada avaliku ülesande täitmist Tallinna Linnahalli AS i nõukogu esimehena, tuleb tuvastada kõigepealt, kas Tallinna Linnahalli AS oli avalik ettevõtja.

4-17-3445

6 Konkurentsiseaduse (edaspidi: KonkS) -st 3 § 31 lg 1 tulenevalt: Avalik ettevõtja on ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt -

või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.

Nähtuvalt äriregistri väljavõttest (I kd tl 108), on Tallinna Linnahalli AS-i ainuaktsionär

Tallinna Linnakantselei. Seega on Tallinna Linnahalli AS-i omanikuks Tallinna linn kui kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on Tallinna Linnahalli AS avalik ettevõtja KonkS § 31 lg 31

tähenduses. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest (I kd tl 108) oli O.V Tallinna Linnahalli AS i nõukogu -

esimees 11.02.2016. a - 20.03.2017. a. O.V-le etteheidetav 10.03.2017. a kuupäeva

kandva 14 töölepingu sõlmimine toimus .03.2017. a ehk ajal, mil O.V oli nõukogu esimees. Linnavara valitsemise korra (edaspidi: : 1) avalikuks Kord) § 10 järgi võib linnavara kasutada otstarbeks, 2) linna ülesannete täitmiseks või 3) tulu saamiseks. Korra § 4 lg 2 järgi on linnavara valitsemine muuhulgas linna osalemine muuhulgas aktsionärina aktsiaseltsis. Sama paragrahvi

lõikest 3 tuleneb kohustus linnavara valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Seega oli O.V avaliku ettevõtja nõukogu esimees ja talle kohaldusid KVS § 3 lg-tes 1 ja

2 sät KVS § 3 lg 1 p 4 sätestatud keeld kasutada mõju estatud keelud ja piirangud, sh -s korruptiivselt.

1.3.

O.V kasutas oma mõju Kaitsja leidis (II kd tl 98): Mõju korruptiivne kasutamine eeldab ametikohustuste rikkumist.

O.V-le nõukogu liikme staatusest ei tulenenud talle mõjuvõimu anda korraldusi nt juhatuse liikmetele mõne lepingu sõlmimiseks. YY andis 20.04.2018. a kohtuistu -i juhatu liige ngil ütlusi, et ta oli Tallinna Linnahalli AS se koos DDiga. Tema tööülesanded olid kirja töölepingus, mille järgi andis talle tööülesandeid nõukogu esimees, nimeliselt O.V. Tunnistaja selgitas, et tema ja O.V alluvussuhe

igapäevaselt ei väljendanud kuidagi, see oli lihtsalt ametiredelil, O.V oli nõukogu esimees ja tunnistaja juhatuse liige, ta allus O.V-le vahetult (II kd tl 60).

10. . a li hr O.V koos märtsil 2017 töölepingu sõlmimine nägi välja selline, et kabinetti tu

töölepinguga ja ütles, et põhimõtteliselt oleks vaja see leping sõlmida, et temal on kõik linnapeaga kokku lepitud, palga tingimused ja tööle asumine ja kõik. Tunnistaja oli varasemalt O.V asumisest kunstilise juhi ametikohale rääkinud ainult O.V endaga. O.V

ütles , et ta on sellest näost näkku linnapeaga rääkinud. Tunnistajale tundus see tunnistajale tõepärane (II kd tl 60 – 60 pöördel).

Tunnistaja arvas, et nõukogu liikmega tehingu tegemine kuulub linna pädevusse. Tunnistaja ei kontrollinud, kas lepingu sõlmimiseks on linn nõusoleku andnud, sest O.V ütles, et tal on CCga kokku lepitud (II kd tl 62). Tunnistaja ei määranud O.V lepingutingimusi ja ei tea, kes need otsustas, ta luges need lihtsalt läbi ja kirjutas alla (II kd tl 60 pöördel – 61). Kui O.V lepitud, sellisel juhul oleks ta ei oleks sellist asja öelnud, et CCga on kõik kokku

mõelnud, kas lepingut allkirjastada või mitte (II kd tl 62 pöördel). Tunnistaja küsimusi ei esitanud, ta sai O.V-st aru, et leping tuleb kohe alla kirjutada. O.V istus niikaua tunnistaja juures kuni sai allkirjastatud lepingu kätte. Seetõttu polnud tunnistajal ka võimalik kellegagi nõu pidada (II kd tl 65 pöördel).

Kohus peab YYi ütlusi usaldusväärseteks. Kaitsja vaidlustas

YYi ütlused osaliselt –

struktuurimuudatuste osas, muus osas kaitsja YY ütluste usaldusväärsust küsimärgi alla ei

seadnud. Kuivõrd kohus i ütluseid stru õendamiseseme ei pea YY ktuurimuudatuste osas t

4-17-3445

7

asjaolude seisukohalt oluliseks, siis ei mõjuta see kohtu hinnangut tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kohta. Tõendamiseseme asjaolusid puudutavas osas

ei ole kaitsja tunnistaja

YYi ütluste usaldusväär hus peab neid ütlusi sust kahtluse alla seadnud. Ka ko usaldusväärseteks. Tunnistaja andis 22.11.2017. a kohtuistungil , (II kd tl 15 ja 16), et -olla ta saatis XX ütlusi võib YYile O.V töölepingu teksti. YYil oli võimalik töölepingu teksti järgmisel päeval muuta, vastupidist korraldust tunnistaja ei andnud. Lepingutingimused ütles talle O.V. XX -kirjast -le ja ile (I kd tl 8) 13. märtsi e FF YY nähtub järgmist: Tänasest peaks O.V asuma kunstilise juhi kohale. F, palun registreeri ta TÖRis ära. Lepingu projekt on O.V käes, printige kohapeal välja, kui ta täna kl 13. paiku tuleb ja ta paneb oma allkirja, Y kirjutab, kui tuleb. / / … Kohtu hinnangul nähtu kirjast, et töölepingu projekti pidi tooma O.V ja et seda ei b eolnud varem ile saadetud. Nimetatud asjaolu kinnitab -kirja YY YYi vastavasisulisi ütlusi. E toonist nähtub, et YYilt eeldati selle allakirjutamist ilma arutamiseta. Eelpool refereeritud tunnistajate ja XX ile YYi ütlustest nähtub, et töölepingu teksti esitas YY

O.V vahetult enne selle alla kirjutamist. Kuigi põhimõtteliselt oli YYil võimalik

allakirjutamisest loobuda või leping kirjutas alla seetõttu, et ta usse muudatusi teha, siis

YY

pidas O.V eks, kes annab talle korraldusi. S oma otseseks ülemus amuti seetõttu, et

O.V kinnitas, et lepingutingimused on Tallinna linnapea CCga kooskõlastatud ja ei lahkunud enne dokumendi allkirjastamist. Kohus leiab et eeltoodust võib järeldada, et sisuliselt andis O.V ile

YY korralduse sõlmida temaga tööleping. Kohtu hinnangul on ainuüksi mõju korruptiivne kasutamine ametikohustuste rikkumine. Lisaks oli ametikohustuste rikkumiseks ka see, et tulenevalt äriseadustiku (edaspidi

: ÄS) § 306 lg-st 2

on juhatusele täitmiseks kohustuslikud nõukogu kui kollegiaalse organi korraldused.

Äriseadustikust ei nähtu nõukogu esimehe õigust anda juhatusele või juhatuse liikmele

korraldusi. Seega juba korralduse andmisega juhatuse esimehele sõlmida tööleping O.V-ga ehk korralduse andja endaga, toimis O.V ametikohustusi formaalselt rikkudes. Lisaks oli O.V antud korraldus töölepingu sõlmimiseks ka sisuliselt vastuolus nii ÄS §

298 lg 1 p-ga 9, mille järgi on nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses

aktsiaseltsi esindaja määramine üldkoosoleku otsustada. Seega omamata niisuguseks

tehinguks üldkoosoleku nõusolekut, toimis O.V , andes juhatuse liikmele korralduse leping alla kirjutada, ametikohustusi rikkudes. Selline rikkumine oli vastuolus ka Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra ning Tallinna Linnahalli AS- § 6 lg 1 punktiga 7 i põhikirja punktiga 5.2.4.8. Seejuures selgitab kohus, et , s.h ka üldkoosoleku otsus tuleb vormistada alati kirjalikult üheisikuaktsiaseltsi puhul (ÄS § 305 lg 1) nagu on äriregistri väljavõttest (I kd tl 108) nähtuvalt

Tallinna Linnahalli AS. Niisugust kirjalikult vormistatud otsust O.V ei olnud. Tunnistaja CC ütluste põhjal ei olnud niisugust otsust ka suuliselt tehtud (II kd tl 7) – vastupidiselt O.V enda poolt väidetule.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mõju korruptiivse kasutamise karistusõigusliku sekkumise eesmärgiks on vältida avaliku halduse kandjate tahte allutamist kolmandate isikute

erahuvidele ja et mõjuna käsitletakse isiku võimet avaldada teisele olulist toimet tema

arusaamade, otsuste või tegevuste kujundamisel ja muutmisel. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga ka selles, et süüteokoosseisu mõttes ei ole oluline, kas O.V oli i suhtes YY tegelik mõju või mitte, kuivõrd vastutus on ette nähtud ka eeldatava mõju kasutamisel.

Kaitsja leidis (II kd tl 98): Äriseadustikust tulenevalt ei ole üksikul nõukogu liikmel mingit

mõjuvõimu juhatuse liikmete üle. O.V ametiseisundist ei tulenenud ühtegi kohustust,

4-17-3445

8

mida ta oleks saanud rikkuda teisiti kui nõukogu koosolekul, sest nõukogu töövormiks on koosolek. Järelikult ei saanud O.V sellist kohustust ka kuritarvitada ning tema vastutus KVS § 17 järgi on välistatud.

Kohus sellega ei nõustu KVS § 5 lg 3 järgi on korruptiivne tegeliku või eeldatava mõju .

kasutamine (ametikohustust rikkudes). Seega pole oluline, kas mõju tuleneb formaalsetest suhetest, , s.t s.t tuleneb mõjutava ametniku volitustest või positsioonist, või on mitteformaalne mõjutaval isikul on võimalik teist ametnikku mõjutada muul volitustevälisel viisil. Käesoleval juhul kohus tuvastas, et YY leidis, et tulenevalt O.V ametipositsioonist peab ta tegutsema O.V-le sobival viisil. Seega on ilmne, et O.V oli

YYi üle mõju. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

YY kirjutas O.V töölepingule alla O.V mõjul

ja O.V kasu i suhtes selleks, et viimane allkirjastaks O.V tas oma mõju YY töölepingu.

1.4. Töölepingu sõlmimine oli O.V huvides ja oli sõlmitud omakasu eesmärgil

Mõju korruptiivse kasutamise koosseisuliseks tunnuseks on omakasu eesmärk. Omakasu motiivi all mõeldakse soovi saada mistahes ainelist kasu raha, asja, vara, varalisest kohustusest vabanemise vms näol. Nähtuvalt 10. märtsi 2017. a Tallinna Linnahalli AS ahelisest töölepingust (I -i ja O.V v kd tl 11-14) pidi O.V asuma 13. märtsist 2017. a Tallinna Linnahalli AS-i tööle kunstilise juhina. Vastavalt lepingu ptasu 3500 eurot kuus. Vastavalt lepingu ple 4.1 oli O.V töö le 4.1.1 pidi töötasu ümber arvestata aastaselt, tõstes ma igaseda iga kalendriaasta alguses 5%

võrra. Punkti 4.2 järgi võis töötajale lisaks maksta boonust majandusaasta heade tulemuste põhjal. Punkti töötajal õigus kasutada tööandja sõiduautot. Punkti 4.3 alusel oli 4.4 alusel oli töötajal õigus kasutada tööandja mobiiltelefoni koos kõnepaketiga, mille kulud kuni 300 eurot kuus katab tööandja.

Kuivõrd töölepingu järgi tekkis O.V õigus saada töötasu 3500 eurot, koos selle igaaastase kasvuga 5%, lisaks veel boonust, ametiautot ning kasutamisega õigus mobiiltelefoni limiidiga kuni 300 eurot kuus, oli tööleping sõlmitud O.V huvides ja omakasu eesmärgil. Sealjuures ei ole tegelik kasu saamine KVS § 17 koosseisuliseks tunnuseks, s.t praegusel juhul ei ole oluline, kas O.V-le

maksti lepingu alusel ka midagi välja või kas ta jõudis lepingu alusel ka mingeid hüvesid kasutada.

1.5. Töölepingu sõlmimine tõi kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise O.V-le

Vastavalt töölepingule oli selle sisuks tähtajatu töösuhe. Kohus leiab, et lepingus märgitud

töötingimused olid ebatavalised. On avalikult teadaolev, et 2017. aasta esimese kvartali

keskmine töötasu oli 1153 eurot kuus (vt https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Seega oli O.V töölepingus kokkulepitud töötasu 3500 euro suurune enam kui 3-kordne

keskmine töötasu. See on samas suurusjärgus kui ühtede kõrgemalt tasustatud avalike teenistujate - liikme - esimese astme kohtuniku või riigikogu töötasu. Seega ei saa rääkida, et

selline tasu oleks olnud tavapärane. Garanteeritud iga line palgatõus on samuti -aastane 5%- kohtu hinnangul ebatavaline. Eeltoodut ilmestab ka see, et vastavalt YYi ütlustele sai tema kui

juhatuse esimees palka 1800 eurot kuus (II kd tl 61). Kohtu hinnangul on ka see pigem

ebatavaline, kui isik, kes vastutab kogu äriühingu tegevuse eest (juhatuse liige) saab vähem palka,

kui tema alluvuses olev töötaja (kunstiline juht). Kohtul pole võimalik hinnata, kas töö vastas töömahule ja vastutusele. S tasu amuti seda, kas O.V oli sellele ametikohale sobivaim kandidaat. Samas andis avaliku huvi seisukohalt põhjendamatu eelise juba ainuüksi see asjaolu, et sellisel viisil lepingu sõlmimine ei andnud

4-17-3445

9 teistele võimalikele kandidaatidele isegi võimalust ametikohale kandideerida ega äriühingule võimalust osaleda valiku tegemisel.

1.6.

Kokkuvõte

Eeltoodust on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et O.V pani toime KVS § 17

objektiivsele koosseisule vastava teo, s.t kasutas ametiisikuna omakasu eesmärgil ametiseisundit ja . mõju korruptiivselt

II

Subjektiivne külg O.V on 22.12.2015. a allkirjastanud nõukogu liikme nõusoleku (I kd tl 51-54). Nimetatud nõusolekust nähtus muuhulgas, et ametnikuna oli tal oli kohustus esitada KVS § 12 lg 2 alusel

huvide deklaratsioon.

Nõukogu liikme nõusolekust nähtub ka, et O.V kinnitas, et ta tutvus järgmiste

õigusaktidega: a) äriseadustik, b) äriühingu põhikiri, c) Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise kord, d) Tallinna

linna äriühingu ja sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikme tasu suuruse määramise alused, e) Tallinna linna äriühingute ja sihtasutuste oluliste tehingute heakskiitmise kord. Nõusolekust nähtub ka, et O.V-le olid üle antud nimetatud õigusaktide koopiad. Seega oli O.V teadlik tema kui ametiisiku suhtes kehtivatest piirangutest. Kohus leiab, et O.V pani toime KVS § 17 rikkumise kavatsetult. Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Andes YYile korralduse allkirjastada tema tööleping Tallinna Linnahalli AS-i kunstilise juhi ametikohal töötamiseks, seadis ta eesmärgiks iseenda huvides ja omakasu eesmärgil töölepingu sõlmimise endale põhjendamatu eelise. , andes sellega

III Õigusvastasus ja süü O.V

teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kaitsja leidis, et O.V tegutses keelueksimuses (II kd tl 100): O.V ei ole olnud lepingute koostamise kogemust ning tal ei ole ka õigusalast haridust. XX e-kirjast ilmneb, et ka tema õigusalase kõrgharidusega inimesena soovitas O.V küsida advokaadibüroost XX üle, kas leping on korrektne. Seejuures selgus, et Advokaadibüroo vandeadvokaat XX ZZ oli teadlik ka sellest, et O.V on TLH AS-i nõukogu liige, kuivõrd oli juba ka varasemalt

nõukogu liikmeid erinevates õigusalastes küsimustes nõustanud. Vaatamata sellele pidas kogenud vandeadvokaat le

pingu sõlmimist korrektseks. Kõigepealt nagu kohus juba eelnevalt märkis . a nõukogu liikmeks , on O.V 22.12.2015 olemise nõusolekut andes (I kd tl 51-54) kinnitanud, et ta on tutvunud muuhulgas äriseadustiku, Tallinna Linnahalli - AS i põhikirja ja Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja

mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korraga. Samuti sai ta nõusolekut allkirjastades aru, et ta on ametiisik.

Selleks pole vaja eriteadmisi, et aru saada, et ametnik peab tegutsema avalikest huvidest lähtuvalt. Samuti pole vaja eriteadmisi, et aru saada, et korralduse andmine juhatuse liikmele

sõlmida nõukogu liikmega tööleping ilma üldkoosoleku nõusolekuta

, on ebaseaduslik. Eelnevast aga. arusaamiseks polnud vaja nõu pidada õiguse asjatundj

4-17-3445

10

Advokaat i vastusest (I kd tl t, et menetlusalune isik ZZ 88) ei nähtu sellist ülesandepüstitus soovis hinnangut lisaks tekstile

töölepingu ka lepingu sõlmimise lubatavusele. Kohtu hinnangul on isik keelueksimuses ainult juhul, kui tal ei ole võimalik teo keelatusest ilma asjatundja abita aru saada ehk ilma asjatundja abita oleks eksimus isikule vältimatu (KarS § 39

lg 1). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 8. juuli 2014. a otsuse nr punktis 25 3-1-1-31-14 leidnud: Keelueksimus on KarS § 39 lg 1 kohaselt süüd välistav vaid juhul, kui see on eksimuses

olija jaoks vältimatu. Kui A. Oppar tõepoolest uskus, et ta tohib T.

Nielsenilt soodustusi G.

vastu võtta ja viimase huvides tegutseda, ei välista selline eksimus A. Oppari süüd.

Ametiisikuna oleks ta pidanud ise või mõne kolleegi või õigusteadmistega isiku abil aru saama,

et ametnik ei tohi kolmandalt isikult võtta vastu vara selle eest, et ta oma ametikohustusi täidaks.

Käesoleval juhul oli O.V-le nõukogu liikme nõusolekule allkirja võtmisel tutvustatud tema kohustusi ja piiranguid. O.V on kinnitanud, et ta on nendega tutvunud, vastavalt

nõusolekus esitatud andmetele on ta lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli ja saanud

Baccalaurus Artium kraadi, mis on võrdsustatud magistrikraadiga. Seega ei olnud tal hariduslikust tasemest tulenevalt ka raskusi õigusakti tekstist aru saamisega. Eeltoodust tulenevalt ei olnud O.V keelueksimuses ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

O.V 14-aastane, sest asja oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt väärteo

materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud asjaolusid ning O.V on sündinud 1968. - aastal (I kd tl 122).

Seega on O.V tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on

kohus seisukohal, et O.V on pannud toime talle etteheidetava ja KVS § 17 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

IV Karistus KVS § 17 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kuivõrd KVS §-s 17 ei ole

sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab O.V-le mõistetav rahatrahv jääma 300 trahviühikut vahemikku 3-

(s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks

ca 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuväline menetleja taotles O.V karistamist üle sanktsiooni keskmises määras oleva rahatrahviga, täpsemalt 800 euro suuruse rahatrahviga (II kd tl 89, 96). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.V süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise asjaolud. Ühest küljest ei ole tegemist kõrge riigiametnikuga eega ei ole tema õigusvastase . S l teol laiemat ja suuremat mõju. Teisest küljest tuleb arvestada seda, et õigusvastane tegu oli suunatud omakasule, mis väljendus tähtajatu töölepingu alusel tasu saamises summas 3500 eurot kuus ja seega 42 000 eurot aastas ehk siis rohkem kui KarS § 121 p-s 2 s aastas. See viitab sätestatud suurt kahju ületavas summa isiku . suurele süüle Kohus leiab, et O.V puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § de 57 ja 58 mõttes. Siinkohal märgib kohus lisaks, et praegusel juhul ei esine muuhulgas - ka karistust kergendava asjaoluna toimepandu puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 teine alternatiiv). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik ei tunnista, et ta

oleks üldse midagi rikkunud või valesti teinud, siis ei saa esineda toimepandu osas ka puhtsüdamlikku ehk siirast kahetsust. Samuti leiab kohus et kuigi teos ilmneb omakasu motiiv,

mis on KarS § 58 p 1 järgi karistust raskendav asjaolu, siis see asjaolu on juba hõlmatud

4-17-3445

11 menetlusalusele isiku teole vastavast väärteokvalifikatsioonist ja seetõttu ei saa seda täiendavalt karistuse mõistmisel raskendava asjaoluna arvesse võtta (KarS § 59)

. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas

on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepane O.V misest. Karistusregistri kohaselt ei ole O.V karistusregistrisse varem kantud (I kd tl 122). Seega võib eripreventsiooni tõttu mõistetavat karistuse määra vähendada. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja

eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud

peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla

isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud

õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Antud juhul ei pea kohus

üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista O.V-le rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul omab piisavat üldpreventiivset mõju juba ainuüksi asjaolu, et kirjeldatud tegu tõi kaasa menetluse ja karistuse ning juhtumit on avalikkuses käsitletud ja taunitud. Eeltoodud

leiab, et O.V tuleb põhjusel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning

karistada 2/3 määras maksimaalsest karistusmäärast s.o 200 trahviühikuga , ehk 800 euro suuruse rahatrahviga.

V etluskulud

Men

O.V kaitsja esitas kohtule taotluse menetlusaluse isiku kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 5022 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 101). VTMS § 23 sätestab:

Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– – sätestatud alustel 3 ja 5 6

hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. - Kuivõrd kohus leidis, et O.V on pannud toime temale etteheidetava ja

KVS § 17 järgi kvalifitseeritava väärteo ega lõpetanud väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 3 või 5 6 sätestatud mõnel -des 1- - alusel, siis tuleb O.V taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta täielikult rahuldamata. Seega jäävad õigusabikulud menetlusaluse isiku enda kanda.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)