4-18-2818/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2818

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2018.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-2818 (2302,18,002316) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

P. -i 28.05.2018.a kaebus Politsei- F ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,002316. Kaebuse esitaja

P.F , isikukood: XXX; elukoht: xxxx ; email: xxxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

P. -i 28.05.2018.a kaebus Politsei-

F korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,002316 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks LS § 236 lg 1 alusel määratud karistuse osas rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse Politsei-

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsus väärteoasjas nr 2302,18,002316 muutmata.

Rahatrahv peab olema tasutud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruse kohaselt hiljemalt 26.11.2018.a.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2302,18,002316 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE

891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE

403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185051663.

4-18-2818

Kohtuotsuse ärakiri saata Põhja prefektuuri

P. -ile ning Politseija Piirivalveameti F korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati P. -i Liiklusseaduse (

223 lg 1 F edaspidi LS) § , § 230 lg 1 alusel

rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et P. 15.03.2018.a kell 19:00 F

Tallinna ringtee 38 kilomeetril j , uhtis mootorsõidukit, sooritas möödasõitu eespool liikuvast sõidukist ei veendunud, et möödasõit on ohutu ega takista teisi liiklejaid ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, et suudaks möödasõidu katkestada takistuse ilmnedes ning hoidmata ohutut külgvahet õitis otsa pärisuunas liikunud sõiduautole Opel ning vastassuunast otseliikunud sõidukile , s VW Transporter. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju XX’ile, RA OÜ’le ja

Swedbank Liising AS’ile. Peale liiklusõnnetuse toimumist juht ei jäänud seisma sündmuskohal ega teavitanud juhtunust häirekeskust ja kirjalikult oli vormistamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma sellise tegevusega rikkus P. F LS § 50 lg 3 p 2 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki aastikusõiduki või -, m - trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti P. rikkus LS § 51 lg 4 / F

Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada/ ja § 51 lg 3 p 3 /Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 230 lg 1 /Mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga k – uni 100 trahviühikut/ järgi. P. rikkus ka LS § 169 lg 4 p 4, F

5 /Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2 4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla –

kirjutanud/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi.

4-18-2818

Kuivõrd LS § 223 lg 1 ja § 230 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod pandi toime ühe teoga, määratati nende eest KarS § 63 l

1 kohaselt karistus LS § 223 lg 1 järgi. LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritav g väärtegu on käsitletav eraldi teona ning seega määrati selle eest eraldi karistus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime temale väärteoprotokollis inkrimineeritud LS nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemi . s ne on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega Kohtuväline menetleja asu seisukohale, et väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad LS alusel.

K

P. -ile karistuseks F ohtuväline menetleja määras KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel

LS § 223 lg 1 järgi vi 50 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrah

236 lg 1 rahatrahvi eurot ning LS § järgi

100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. KAEBUSE SISU

28.05.2018.a esitas P. kaebuse Politsei- F ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,002316 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks LS §

236 lg 1 alusel m karistuse osas. ääratud Kaebuse kohaselt ei peatanud ta autot koheselt, kuna oli toimunud avariist šokis. Kiirabi kutsumisel viidi ta haiglasse. Kaebaja palub tühistada trahv LS § 236 lg 1 alusel määratud karistuse osas.

31.05.2018.a saabunud ekaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. kirjast nähtuvalt soovib

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 21.06.2018

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja selgitab, et

P. -ile

F on määratud proportsionaalne karistus ning kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ega muutmine. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et P. -i kaebus Politseija Piir F ivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,002316 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks LS § 236 lg 1 alusel m karistuse osas, tuleb

ääratud jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p

6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätesta tud alustel (p 8), kas

lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

4-18-2818

Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et P. juhtis 15.03.2018.a kell F 19:00 Tallinna ringtee 38 kilomeetril mootorsõidukit, sooritas möödasõitu, ei veendunud selle ohutuses ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Peale liiklusõnnetuse toimumist ei jäänud seisma sündmuskohal. P. ei ole eitanud oma süüd möödasõidu ja varalise kahju põhjustamises, n.o F LS § 223 lg 1 ja 230 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises. Need teod on tõendatud ka tunnistaja YY’e ütlustega, mille kohaselt juhtis ta saateautot (et anda märku ülekabariidse koorma tulekust), põlesid kollased vilkurid ning hoidis sellega tee kesktelje lähedusse. Üks vastu tulev auto võttis võimalikult teeserva, et ülekabariidne auto möödalasta. Nägi kuidas antud auto tagant alustas möödasõitu suure hooga sõiduk, mis sõitis kesktelje peale. Keeras oma auto paremale, et laupkokkupõrget vältida, aga kokkupõrge toimus auto vasakuküljega Õnnetuse põhjustas Citroen r/n

XXXXXX. Kokkupõrke toimumist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevad fototabelid, mille kohaselt on sõiduki Citroen r/n XXXXXX ja Transporter Kastenil vigastatud vasakpool

Seega antud osas puuduv sed küljed. Täpselt nagu tunnistaja oma ütlustes selgitas. YY vaidlus. Samuti kohtu hinnangul puuduv vaidlus selles osas, et P. ei jäänud koheselt peale F liiklusõnnetust seisma, vaid sõitis edasi peatumata, mida tõendab tunnistaja X2 ütlused, mille kohaselt ei peatunud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk, vaid sõitis edasi. Peatus alles siis, kui ta sundis liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi Circle K bensiinijaamas peatuma. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et juhtis mootorsõidukit P. F kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal kohas ning sooritas möödasõidu, ei veendunud selle ohutuses,

põhjustas liiklusõnnetuse ning peale seda ei jäänud sündmuskohal seisma. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-

10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus on seisukohal, et P. -i od on tuvastamist leidnud ning tema

F poolt toimepandud väärte

teod vastav

- - ad LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/, LS § 230 lg 1 /Mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ ning LS § 236 lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et P.F rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas alustada möödasõitu veendumata selle tegevuse ohutuses. Tunnistaja YYe ütluste kohaselt põlesid tema sõidukil kollased vilkurid, millega ta andis märku lähenevast ülekabariidse koorma tulekust. P. pidi F tulesid

nägema, kuna väljas oli pime, tee oli kuiv ning liiklusõnnetus juhtus sirgel teel. Samuti on kohus seisukohal, et P. teadlikult ja tahtlikult ei peatunud peale liiklusõnne F tust, vaid otsustas edasi sõita, kuna ta peatati alles tunnistaja poolt Circle K tanklas.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4-18-2818

Karistusseadustiku § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest - lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus selgitama mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et ta sõitis edasi, kuna oli šokis, peatas auto mõnesaja meetri pärast. Kohtu hinnangul on selline väide ennastõigustav.

Tunnistaja

X2 ütlustest nähtuvalt, ei peatunud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk, vaid sõitis edasi.

Peatus alles siis, kui tunnistaja sundis ta Circle K bensiinijaamas peatuma. Samuti tunnistaja

YY selgitas, et ta kuulis politseilt hiljem, et liiklusõnnetuse põhjustaja peatati Opeli juhi poolt alles Circle K tankla läheduses oleva silla peal. Seega on tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et P. F ei peatanud oma mootorsõidukit ise, vaid ta sunniti peatuma. Mis puudutab väidet, et kaebaja viidi sündmuskohalt minema kiirabiga, siis ei ole antud väide leidnud kohtu hinnangul tõendamist. Tunnistaja ei maini kiirabi saabumist. Samuti ei nähtu kaebaja poolt X2 esitatud tõenditest, et ta oleks kiirabiga sündmuskohalt haiglasse viidud. Nähtub ainult asjaolu, et isik saabus haiglasse peale liiklusõnnetust, s.o 15.03.2018.a aga kiirabiga saabumise osas puudub märge. Kohus märgib lihtsalt, et liiklusõnnetus toimus 19:00 ning P. i esmane sissekanne haiglas oli F- kell 20:11. Kaebaja väide, et ta oli šokis on kohtu hinnangul jällegi ennast õigustav. Toimikus olevast teatisest nähtub, et P. ei tuv F astatud trauma tunnuseid haiglas, vigastuste aste hinnati kergeks. Samuti ei nähtu võimaliku šoki tunnuseid ka P. i poolt esitatud tõenditest. F-

Riigikohus on korduvalt öelnud, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Seega kuna kaebaja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit ning esitatud tõendid ei kinnita väiteid, ei ole kohtul võimalik analüüsida kaebaja sisulisi väiteid ning kohus jätab kui tõendamata need tõendikogumist kõrvale.

Kohus selgitab, et P. pani ühe teoga toime kaks tegu, n.o LS § 230 lg 1 ja § 223 lg 1 F rikkumise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.2006.a kohtuotsuses nr 3-1-1-2-06 on märgitud, et KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb sellisel juhul mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse küll mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest. LS § 230 lg 1 alusel on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ning LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega kahest teost raskeim on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine. Kohtuväline menetleja tegi õigesti määrates karistuse LS § 223 lg 1 alusel. Kuivõrd LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu pandi toime eraldi teona, s.t möödasõidu ja liiklusõnnetuse põhjustamine olid juba lõppenud, määras kohtuväline menetleja karistuse selle eest eraldi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-6-17 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 223 lg 1 sanktsiooni maksimaalseks karistuseks on rahatrahv kuni

300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kolmeks kuuni. menetleja arvestas, et isiku teos puudusid karistust kergendavad ja Kohtuväline

raskendavad asjaolud, samuti arvestati

eelneva karistuse olemasolu (LS § 231 – sõitmine vastassuunavööndis) ning leidis, et isiku süü on alla keskmise. Kohtuväline menetleja määras isikule

4-18-2818

karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Arvestades süü suurust on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega. Kohus leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse.

LS § 236 lg 1 kohaselt on maksimaalselt võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Sanktsiooni keskmiseks määraks on rahatrahv 150 trahviühikut, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheksaks kuuks. Kohtuväline menetleja määras isikule karistuse alla sanktsiooni keskmise, s.o rahatrahv 100 ehk 400 eurot. Kohtu hinnangul vastab selline karistus P. -i F trahviühikut

atud karistus süü suurusele, määr on alla keskmise määra, isik ei ole süüd tunnistanud ega kahetsenud, on andnud ennastõigustavaid ütlusi (peatas sõiduki ise, oli šokis). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud ootus, et uue väärteo toimepanemisel võiks kaasneda eelmise karis

P. -i tusega F

sarnane või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Eriti arvestades asjaolu, et P. pani F

karistusregistri väljavõtte kohaselt liiklusõnnetusega samal 15.03.2018.a toime samalaadse teo, s.t päeval sai isik rahatrahvi LS § 231 nõuete rikkumise ees, s.t ta sõitis vastassuunas ning õhtul põhjustas möödasõidu tulemusel liiklusõnnetuse. Kohus on seisukohal, et P. -ile F mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/