1-08-16069/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-16069 (kohtueelses menetluses nr 08260105107) Kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2009 otsus F.V süüdimõistmises KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdimõistetu F.V (isikukood xxx; elukoht xxxxx x

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtumääruse otsustused

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega:

1.1 pikendada KarS § 74 lg 4 alusel F.V-le määratud katseaega 1 aasta võrra, millega

seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 22. juuli 2011. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.1 ja Tartu Vangla kriminaalhooldusmääruse koopia saata karistusregistrile, F.V-le osakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud F.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2009 otsusega KarS § 266

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest

vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt

käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx

.Kriminaalhooldusametnik esitanud on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusseaduse

Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud F.V

kohta. Ettekandest nähtuvalt tabati F.V 05.06.2009 kella 23.00 paiku mootorsõiduki

omanikuna oma autost, mida juhtis alkoholijoobes ja vastava kategooria juhiluba mitte omav teine isik. F.V tuvastas politseipatrull alkoholijoobe ning talle mõisteti Liiklusseaduse

§ 7418

ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv. F.V ei ole esitanud katseaja seitsme kuu

jooksul ametlikku tõendit alalise töökoha leidmise kohta. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada kohtu poolt tingimisi karistamisel määratud katseaega kuni üks aasta.

KrMS § 427 lg 3 kohaselt kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Kriminaalhooldaja jäi ettekande toodus taotluse ja asjaolude juurde. Süüdimõistetu, prokurör toetasid kriminaalhooldaja taotlust.

KrMS § 427 lg 1 kohaselt KarS § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 alusel süüdimõistetule

täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohtu põhjendused KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldus-

aluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline karistusseadustikus

ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning

kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise,

käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule.

Vastavalt KarS § 75 lg-le 4, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. F.V ei ole katseaja jooksul seaduskuulekalt käitunud. On tarvitanud alkoholi ja karistatud väärteos rahatrahviga. Need on asjaolud, millede alusel on põhjendatud KarS § 74 lg-

le 4 alusel F.V-le kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 1 aasta võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 22. juuli 2011. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus-

tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik