2-17-16286/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.06.2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16286

Tsiviilasi

Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx ja Xxxhagi Via

Betoon Sweden OÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja

rahalise hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

8 736 eurot, 12 765,30 eurot, 10 243,20 eurot, 11

815,20 eurot, 12 685,20 eurot, 12 673,20 eurot,

12 822,20 ja 11 244 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Yulia

Klyukach

(e-post

yulia.klyukach@aaviklaw.ee)

Hageja 2 Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Oksana

Sobko

(e-post

oksana@heringson.ee)

Hageja 3 Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Oksana

Sobko

(e-post

oksana@heringson.ee)

Hageja 4 Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Oksana

Sobko

(e-post

oksana@heringson.ee)

Hageja 5 Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Oksana

Sobko

(e-post

oksana@heringson.ee)

Hageja 6 (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Yulia

Klyukach

(e-post

yulia.klyukach@aaviklaw.ee)

Hageja 7 Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Yulia

Klyukach

(e-post

yulia.klyukach@aaviklaw.ee)

Hageja 8 Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Yulia

Klyukach

(e-post

yulia.klyukach@aaviklaw.ee)

Kostja

Via Betoon

Sweden OÜ

(registrikood

12975824, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind (e-post

kasak@kasak.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et Xxxi ja Via Betoon Sweden OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppes

töötaja algatusel erakorralise ülesütlemise tõttu 20.06.2017 töölepinguseaduse

(TLS) § 91 lg 2 alusel.

3. Tuvastada, et Xxx ja Via Betoon Sweden OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppes

töötaja algatusel erakorralise ülesütlemise tõttu 20.06.2017 töölepinguseaduse

(TLS) § 91 lg 2 alusel.

4. Tuvastada, et Xxx ja Via Betoon Sweden OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppes

töötaja algatusel erakorralise ülesütlemise tõttu 20.06.2017 töölepinguseaduse

(TLS) § 91 lg 2 alusel.

5. Tuvastada, et Xxxi ja Via Betoon Sweden OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppes

töötaja algatusel erakorralise ülesütlemise tõttu 20.06.2017 töölepinguseaduse

(TLS) § 91 lg 2 alusel.

6. Tuvastada, et Xxxi ja Via Betoon Sweden OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppes

töötaja algatusel erakorralise ülesütlemise tõttu 20.06.2017 töölepinguseaduse

(TLS) § 91 lg 2 alusel.

7. Tuvastada, et Xxxi ja Via Betoon Sweden OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppes

töötaja algatusel erakorralise ülesütlemise tõttu 20.06.2017 töölepinguseaduse

(TLS) § 91 lg 2 alusel.

8. Tuvastada, et Xxxi ja Via Betoon Sweden OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppes

töötaja algatusel erakorralise ülesütlemise tõttu 20.06.2017 töölepinguseaduse

(TLS) § 91 lg 2 alusel.

9. Tuvastada, et Xxxja Via Betoon Sweden OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppes

töötaja algatusel erakorralise ülesütlemise tõttu 30.06.2017 töölepinguseaduse

(TLS) § 91 lg 2 alusel.

10. Välja mõista Via Betoon Sweden OÜ-lt Xxxi kasuks juunikuu 2017 töötasu

summas 1 217,58 eurot; puhkusehüvitis summas 1 402,45 eurot; hüvitis TLS §

91 lg 2 alusel 1 867 eurot, päevaraha 224 eurot ja välislähetuse sõidukulu

netosummas 291 eurot.

11. Välja mõista Via Betoon Sweden OÜ-lt Xxx kasuks juunikuu 2017 töötasu

netosummas 1 500 eurot; välislähetuse sõidukulu netosummas 530 eurot;

puhkusetasu ja puhkusehüvitis 34 kalendripäeva eest netosummas 2 995,3 eurot

ja hüvitis TLS § 91 lg 2 alusel netosummas 2 580 eurot.

12. Välja mõista Via Betoon Sweden OÜ-lt Xxx kasuks välislähetuse sõidukulu

netosummas 432 eurot; puhkusetasu ja puhkusehüvitis 22,48 kalendripäeva

eest netosummas 1 933,28 eurot ja hüvitis TLS § 91 lg 2 alusel netosummas 2

580 eurot.

13. Välja mõista Via Betoon Sweden OÜ-lt Xxxi kasuks juunikuu 2017 töötasu

netosummas 1 500 eurot; välislähetuse sõidukulu netosummas 642 eurot;

puhkusetasu ja puhkusehüvitis 22,48 kalendripäeva eest netosummas 1 933,28

eurot ja hüvitis TLS § 91 lg 2 alusel netosummas 2 580 eurot.

14. Välja mõista Via Betoon Sweden OÜ-lt Xxxi kasuks juunikuu 2017 töötasu

netosummas 2 595 eurot; välislähetuse sõidukulu netosummas 417 eurot;

puhkusetasu ja puhkusehüvitis 22,48 kalendripäeva eest netosummas 1 933,28

eurot ja hüvitis TLS § 91 lg 2 alusel netosummas 2 580 eurot.

15. Välja mõista Via Betoon Sweden OÜ-lt Xxxi kasuks juunikuu 2017 töötasu

netosummas 2 595 eurot; puhkusetasu ja puhkusehüvitis netosummas 1 933,28

eurot; hüvitis TLS § 91 lg 2 alusel brutosummas 2 580 eurot ja välislähetuse

sõidukulu netosummas 405 eurot.

16. Välja mõista Via Betoon Sweden OÜ-lt Xxxi kasuks juunikuu 2017 töötasu

netosummas 1 350 eurot; puhkusetasu ja puhkusehüvitis netosummas 1 933,28

eurot; hüvitis TLS § 91 lg 2 alusel brutosummas 2 580 eurot ja välislähetuse

sõidukulu 629 eurot.

17. Välja mõista Via Betoon Sweden OÜ-lt Xxxkasuks juunikuu 2017 töötasu

netosummas 1 095 eurot; puhkusehüvitis netosummas 1 978 eurot; hüvitis TLS

§ 91 lg 2 alusel brutosummas 2 580 eurot ja välislähetuse sõidukulu

netosummas 431 eurot.

Menetluskulude jaotus

18. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 20.10.2017 otsustega Xxxi, Xxxi, Xxx,

Xxxi, Xxxi, Xxxi, Xxxi ja Xxxavaldused. Kostja esitas 01.11.217 kohtule taotluse vaadata

töövaidluskomisjonile esitatud avaldused läbi hagimenetluse korras. Xxx (hageja 1), Xxx

(hageja 2), Xxx (hageja 3), Xxx (hageja 4), Xxx (hageja 5), Xxx(hageja 6), Xxx (hageja 7) ja

Xxx(hageja 8) esitasid kohtule hagi Via Betoon Sweden OÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja rahalise hüvitise nõudes.

2. Hageja 1 palub kohtul tuvastada hageja 1 ja kostja vahel 9.01.2017 sõlmitud tööleping

hageja algatusel erakorraliselt üles öelduks 20.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõista kostjalt

välja juunikuu 2017 töötasu summas 1 217,58 eurot, puhkusehüvitis summas 1 402,45 eurot,

mõista välja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis summas 5 601 eurot, päevaraha 224 ja

transpordikulu 291 eurot. Hageja saatis 19.06.2017 kostjale avalduse oma töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks 20.06.2017. Töötamise registri kande kohaselt on aga hageja

tööleping lõppenud väidetavalt 26.06.2017 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Poolte

kokkulepet töölepingu lõpetamiseks polnud. Hageja ütles kostjaga töölepingu üles, kuna

tööandja ei tasunud õigeaegselt puhkusehüvitist, tööandja ei ole hüvitanud sõidukulusid

Eestist tööobjektile ja tagasi Eestisse ning tööandja hilines pidevalt töötasu maksmisega.

Menetluskulud palub hageja 1 jätta kostja kanda.

3. Hageja 2 palub kohtul tuvastada hageja 2 ja kostja vahel 24.03.2016 sõlmitud tööleping

hageja algatusel erakorraliselt üles öelduks 20.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõista kostjalt

välja juunikuu 2017 töötasu summas 1 500 eurot, välistöölähetuse sõidukulu september 2016

– märts 2017 kokku 530 eurot, puhkusetasu ja puhkusehüvitis 34 kalendripäeva eest summas

2 995,38 eurot ja mõista välja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis summas 7 740 eurot.

Hageja saatis 19.06.2017 kostjale avalduse oma töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

20.06.2017. Töötamise registri kande kohaselt on aga hageja tööleping lõppenud väidetavalt

10.06.2017 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Hageja ütles kostjaga töölepingu üles, kuna

tööandja ei maksnud puhkusetasu välja, tööandja ei ole hüvitanud sõidukulusid Eestist

tööobjektile ja tagasi Eestisse, tööandja hilines pidevalt töötasu maksmisega ning tööandaja ei

ole välja maksnud töötasu 2017. aasta juunikuu eest. Poolte kokkulepet töölepingu

lõpetamiseks polnud. Menetluskulud palub hageja 2 jätta kostja kanda.

4. Hageja 3 palub kohtul tuvastada hageja 3 ja kostja vahel 9.01.2017 sõlmitud tööleping

hageja algatusel erakorraliselt üles öelduks 20.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõista kostjalt

välja välistöölähetuse sõidukulu september 2016 – veebruar 2017 kokku 570 eurot,

puhkusetasu ja puhkusehüvitis 22,48 kalendripäeva eest summas 1 933,28 eurot ja mõista

välja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis summas 7 740 eurot. 9.05.2018 palub kostja 3

välja mõista välistöölähetuse sõidukulu netosummas 432 eurot. Hageja saatis 19.06.2017

kostjale avalduse oma töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 20.06.2017. Töötamise

registri kande kohaselt on aga hageja tööleping lõppenud väidetavalt 26.06.2017 TLS § 79

alusel poolte kokkuleppel. Hageja ütles kostjaga töölepingu üles, kuna tööandja ei maksnud

puhkusetasu välja, tööandja ei ole hüvitanud sõidukulusid Eestist tööobjektile ja tagasi

Eestisse ja tööandja hilines pidevalt töötasu maksmisega. Poolte kokkulepet töölepingu

lõpetamiseks polnud. Menetluskulud palub hageja 3 jätta kostja kanda.

5. Hageja 4 palub kohtul tuvastada hageja 4 ja kostja vahel 1.09.2017 sõlmitud tööleping

hageja algatusel erakorraliselt üles öelduks 20.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõista kostjalt

välja juunikuu 2017 töötasu summas 1 500 eurot, välistöölähetuse sõidukulu september 2016

– märts 2017 642 eurot, puhkusetasu ja puhkusehüvitis 22,48 kalendripäeva eest summas

1 933,28 eurot ning mõista välja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis summas 7 740

eurot. Hageja saatis 19.06.2017 kostjale avalduse oma töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks 20.06.2017. Töötamise registri kande kohaselt on aga hageja tööleping

lõppenud väidetavalt 10.06.2017 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepet

töölepingu lõpetamiseks polnud. Hageja ütles kostjaga töölepingu üles, kuna tööandja ei

maksnud puhkusetasu välja, tööandja ei ole hüvitanud sõidukulusid Eestist tööobjektile ja

tagasi Eestisse, tööandja hilines pidevalt töötasu maksmisega ning tööandaja ei ole välja

maksnud töötasu 2017. aasta juunikuu eest. Menetluskulud palub hageja 4 jätta kostja kanda.

6. Hageja 5 palub kohtul tuvastada hageja 5 ja kostja vahel 1.09.2017 sõlmitud tööleping

hageja algatusel erakorraliselt üles öelduks 20.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõista kostjalt

välja juunikuu 2017 töötasu summas 2 595 eurot, välislähetuse sõidukulu september 2016 –

märts 2017 417 eurot, puhkusetasu ja puhkusehüvitis 22,48 kalendripäeva eest 1 933,28 eurot

ja mõista välja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis summas 7 740 eurot. Hageja saatis

19.06.2017 kostjale avalduse oma töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 20.06.2017.

Töötamise registri kande kohaselt on aga hageja tööleping lõppenud väidetavalt 10.06.2017

TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepet töölepingu lõpetamiseks polnud.

Hageja ütles kostjaga töölepingu üles, kuna tööandja ei maksnud puhkusetasu välja, tööandja

ei ole hüvitanud sõidukulusid Eestist tööobjektile ja tagasi Eestisse, tööandja hilines pidevalt

töötasu maksmisega ning tööandaja ei ole välja maksnud töötasu 2017. aasta juunikuu eest.

Menetluskulud palub hageja 5 jätta kostja kanda.

7. Hageja 6 palub kohtul tuvastada hageja 6 ja kostja vahel 6.08.2016 sõlmitud tööleping

hageja algatusel erakorraliselt üles öelduks 20.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõista kostjalt

välja juunikuu 2017 töötasu summas 2 595 eurot, puhkusetasu ja puhkusehüvitis summas

1 933,28 eurot, mõista välja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis summas 7 740 eurot ja

välistöölähetuse sõidukulu detsember 2016 – märts 2017 eest 405 eurot. 9.06.2018

täpsustuses täpsustab hageja 6 keskmine töötasu 2 580 eurot. Hageja saatis 19.06.2017

kostjale avalduse oma töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 20.06.2017. Töötamise

registri kande kohaselt on aga hageja tööleping lõppenud väidetavalt 10.06.2017 TLS § 79

alusel poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepet töölepingu lõpetamiseks polnud. Hageja ütles

kostjaga töölepingu üles, kuna tööandja rikkus oluliselt lepingutingimusi. Menetluskulud

palub hageja 6 jätta kostja kanda.

8. Hageja 7 palub kohtul tuvastada hageja 7 ja kostja vahel 6.08.2017 sõlmitud tööleping

hageja algatusel erakorraliselt üles öelduks 20.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõista kostjalt

välja juunikuu 2017 töötasu summas 2 520 eurot, puhkusetasu ja puhkusehüvitis summas

1 933,28 eurot, mõista välja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis summas 7 740 eurot

ning välistöölähetuse sõidukulu september 2016 kuni märts 2017 629 eurot. 9.05.2018

täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud juunikuu 2017 töötasu 1 350

eurot. Hageja saatis 19.06.2017 kostjale avalduse oma töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks 20.06.2017. Töötamise registri kande kohaselt on aga hageja tööleping

lõppenud väidetavalt 10.06.2017 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepet

töölepingu lõpetamiseks polnud. Hageja ütles kostjaga töölepingu üles, kuna tööandja rikkus

oluliselt lepingutingimusi. Menetluskulud palub hageja 7 jätta kostja kanda.

9. Hageja 8 palub kohtul tuvastada hageja 8 ja kostja vahel 6.08.2017 sõlmitud tööleping

hageja algatusel erakorraliselt üles öelduks 20.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõista kostjalt

välja juunikuu 2017 töötasu summas 1 095 eurot, puhkusehüvitis summas 1 978 eurot, mõista

välja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis summas 7 740 eurot ja välistöölähetuse

sõidukulu september 2016 – märts 2017 kokku netosummas 431 eurot. 9.05.2018 täpsustuses

täpsustab hageja keskmise töötasu arvestust 2 580 eurot. Hageja saatis 19.06.2017 kostjale

avalduse oma töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 20.06.2017. Töötamise registri kande

kohaselt on aga hageja tööleping lõppenud väidetavalt 10.06.2017 TLS § 79 alusel poolte

kokkuleppel. Hageja ütles kostjaga töölepingu üles, kuna tööandja rikkus oluliselt

lepingutingimusi. Poolte kokkulepet töölepingu lõpetamiseks polnud. Menetluskulud palub

hageja 8 jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

10. Kostja hagejate nõudeid ei tunnista. Kostja leiab, et hagejate ülesütlemisavaldused esitati

otsitud põhjustel, et minna tööle kostja konkurendi juurde. Hagejad esitasid

ülesütlemisavalduse kollektiivselt koos teistega e-posti teel 19.06.2017 ning töölepingu

lõppemise päevaks märgiti 20.06.2017. Kuigi 20.06.2017 pidi avalduse järgi olema viimane

tööpäev, siis hagejad tööle ei tulnud. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et nad oleks kordagi

enne ülesütlemisavalduse väljastamist heitnud kostjale ette rikkumisi või nõudnud

ülesütlemisavalduses üldsõnaliselt märgitud rikkumiste lõpetamist. Hagejad oleks pidanud

ülesütlemise kehtivuseks andma kostjale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks.

Hagejad seda teinud ei ole, mistõttu puudus alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2

alusel.

11. Hageja 1 ei ole ülesütlemisavalduses välja toonud, milliseid konkreetseid rikkumisi ta

tööandjale ette heidab. Juunikuu töötasu ei olnud ülesütlemisavalduse esitamise ajaks

muutunud sissenõutavaks. Seega ei saanud kostja olla viivituses töötasu maksmisega. Töötasu

nõue 65 tunni osas on tõendamata, sõidukulude ja päevaraha hüvitamiseks puudub alus, kuna

hageja tegi tööd Rootsis ehk töölepingus sätestatud piirkonnas. Isegi kui hagejal 1 oleks õigus

saada puhkusehüvitist, tuleks hüvitis arvestada 12 kalendripäeva eest. Käesoleval juhul

puudub alus hüvitise väljamõistmiseks, sest pooltevaheline töösuhe kestis väga lühikest aega,

avaldus on esitatud otsitud põhjustel ning hageja 1 ei ole kordagi esitanud tööandjale

pretensioone. Aluse kehtivuse puhul palub kostja vähendada hüvitist 0,- euroni.

12. Hageja 2 on ülesütlemisavalduses märkinud, et tööandja on viivitanud puhkusetasu

maksmisega ja tööandja ei ole tasunud transpordikulusid. Kostja leiab, et tööandja ei ole

viivitanud puhkusetasu maksmisega, kuna kostja ei ole andnud töötajale nõusolekut puhata.

Ka hagiavalduses märgitud täiendavad rikkumised, so töötasu maksmisega korduv hilinemine

ja juunikuu töötasu välja maksmata jätmine, on alusetud. Väidetav puhkusetasu, juunikuu

töötasu ega sõidukulu ei olnud muutunud sissenõutavaks muutunud. Need oleksid

teoreetiliselt sissenõutavaks muutunud alles juulis 2017. Töötasu nõue 100 tunni osas on

tõendamata, sõidukulude ja päevaraha hüvitamiseks puudub alus, kuna hageja 2 tegi tööd

Rootsis ehk töölepingus sätestatud piirkonnas. Käesoleval juhul puudub alus hüvitise

väljamõistmiseks 3 kuu töötasu ulatuses. Aluse kehtivuse puhul palub kostja vähendada

hüvitist 0,- euroni.

13. Hageja 3 on ülesütlemisavalduses väitnud, et töölepingu lõppemise aluseks on

tööandjapoolsed kohustuse rikkumised, kuid konkreetseid rikkumisi välja toonud ei ole.

Hageja 3 ise kinnitab, et ta ei ole alates märtsist 2017 tööl käinud. Seega tõstatub küsimus, kui

kostjapoolsed rikkumised olid nii olulised, mispärast ei esitanud hageja 3 ülesütlemisavaldust

juba märtsi 2017 alguses. Kuivõrd hageja 3 ei ole ülesütlemisavaldust esitanud mõistliku aja

jooksul pärast väidetava rikkumise teadasaamist, siis on hageja 3 ülesütlemine alusetu.

Sõidukulude hüvitamiseks puudub alus, kuna hageja 3 tegi tööd Rootsis ehk töölepingus

sätestatud piirkonnas. Puhkusehüvitis 22,48 päeva eest on tõendamata. Käesoleval juhul

puudub alus hüvitise väljamõistmiseks 3 kuu töötasu ulatuses. Aluse kehtivuse puhul palub

kostja vähendada hüvitist 0,- euroni.

14. Hageja 4 on ülesütlemisavalduses märkinud, et tööandja on viivitanud puhkusetasu

maksmisega ja tööandja ei ole tasunud transpordikulusid. Kostja leiab, et tööandja ei ole

viivitanud puhkusetasu maksmisega, kuna kostja ei ole andnud töötajale nõusolekut puhata.

Ka hagiavalduses märgitud täiendavad rikkumised, so töötasu maksmisega korduv hilinemine

ja juunikuu töötasu välja maksmata jätmine, on alusetud. Juunikuu töötasu ei olnud

muutunud sissenõutavaks muutund, samuti on ebaselge, milliste töötasudega hilinemist

kostjale ette heidetakse. Töötasu nõue 100 tunni osas ja puhkusehüvitis on tõendamata,

sõidukulude hüvitamiseks puudub alus, kuna hageja 2 tegi tööd Rootsis ehk töölepingus

sätestatud piirkonnas. Käesoleval juhul puudub alus hüvitise väljamõistmiseks 3 kuu töötasu

ulatuses. Aluse kehtivuse puhul palub kostja vähendada hüvitist 0,- euroni.

15. Hageja 5 on ülesütlemisavalduses märkinud, et tööandja on viivitanud puhkusetasu

maksmisega, tööandja ei ole tasunud transpordikulusid ning tööandja on korduvalt viivitanud

töötasu maksmisega. Kostja leiab, et tööandja ei ole viivitanud puhkusetasu maksmisega,

kuna kostja ei ole andnud töötajale nõusolekut puhata. Juunikuu töötasu ei olnud

sissenõutavaks muutunud. Töötasu nõue 173 tunni osas ja puhkusehüvitise nõue on

tõendamata. Sõidukulude maksmiseks puudub alus, kuna hageja 2 tegi tööd Rootsis ehk

töölepingus sätestatud piirkonnas. Käesoleval juhul puudub alus hüvitise väljamõistmiseks 3

kuu töötasu ulatuses. Aluse kehtivuse puhul palub kostja vähendada hüvitist 0,- euroni.

16. Hageja 6 on ülesütlemisavalduses märkinud, et tööandja on viivitanud puhkusetasu

maksmisega, tööandja ei ole tasunud transpordikulusid ning tööandja on korduvalt viivitanud

töötasu maksmisega. Kostja leiab, et tööandja ei ole viivitanud puhkusetasu maksmisega,

kuna kostja ei ole andnud töötajale nõusolekut puhata. Töötasu maksmisega viivitamine 8

päeva ei ole nii oluline rikkumine, mis tooks kaasa töölepingu lõppemise. Töötasu nõue 173

tunni osas ja puhkusehüvitis on tõendamata. Sõidukulude hüvitamiseks puudub alus, kuna

hageja 2 tegi tööd Rootsis ehk töölepingus sätestatud piirkonnas. Käesoleval juhul puudub

alus hüvitise väljamõistmiseks 3 kuu töötasu ulatuses. Aluse kehtivuse puhul palub kostja

vähendada hüvitist 0,- euroni.

17. Hageja 7 on ülesütlemisavalduses märkinud, et töölepingu lõppemise aluseks on

tööandjapoolsed kohustuse rikkumised, kuid ei ole konkreetseid rikkumisi välja toonud.

Kostja leiab, et tööandja ei ole viivitanud puhkusetasu maksmisega, kuna kostja ei ole andnud

töötajale nõusolekut puhata. Töötasu nõue 73 tunni osas on tõendamata ning sõidukulude

hüvitamiseks puudub alus, kuna hageja 7 tegi tööd Rootsis ehk töölepingus sätestatud

piirkonnas. Käesoleval juhul puudub alus hüvitise väljamõistmiseks 3 kuu töötasu ulatuses.

Aluse kehtivuse puhul palub kostja vähendada hüvitist 0,- euroni.

18. Hageja 8 on ülesütlemisavalduses märkinud, et töölepingu lõppemise aluseks on

tööandjapoolsed kohustuse rikkumised, kuid ei ole konkreetseid rikkumisi välja toonud.

Kostja leiab, et tööandja ei ole viivitanud puhkusetasu maksmisega, kuna kostja ei ole andnud

töötajale nõusolekut puhata. Töötasu nõue 168 tunni osas on tõendamata ning sõidukulude ja

hüvitamiseks puudub alus, kuna hageja 8 tegi tööd Rootsis ehk töölepingus sätestatud

piirkonnas. Käesoleval juhul puudub alus hüvitise väljamõistmiseks 3 kuu töötasu ulatuses.

Aluse kehtivuse puhul palub kostja vähendada hüvitist 0,- euroni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on osaliselt

põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

20. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

21. Hagejad 1-7 on esitanud kohtule ka tuvastusnõude, tuvastada töölepingud hagejate

algatusel erakorraliselt üles öelduks alates 20.06.2017 ja hageja 8 on esitanud kohtule

tuvastusnõude tuvastada tööleping hageja 8 algatusel erakorraliselt üles öelduks alates

30.06.2017 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks

on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hagejad on esitanud sooritusnõude, mille

rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku

huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14).

Kohus leiab, et hagejatel on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõude

menetlemiseks, kuna kohtul on kohustus omal algatusel märkida töölepingu ülesütlemise üle

peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise aeg.

22. Kohus tuvastab, et hageja 1 ja kostja sõlmisid 09.01.2017 töölepingu nr 2017/01-09, mille

kohaselt asus hageja 1 kostja juurde tööle elementide monteerijana/betoneerijana (TVK

toimik nr 4-171859/17, tl 29-33). Hageja 2 ja kostja sõlmisid 06.08.2016 töölepingu nr

2016/08-06,

mille

kohaselt

asus

hageja

kostja

juures

tööle

elementide

monteerijana/betoneerijana (TVK toimik nr 4-1/1830/17, tl 7-10). Hageja 3 ja kostja sõlmisid

06.08.2016 töölepingu nr 2016/08-06, mille kohaselt asus hageja 3 kostja juures tööle

elementide monteerijana/betoneerijana (TVK toimik nr 4-1/1895/17-3, tl 6-9). Hageja 4 ja

kostja sõlmisid 06.08.2016 töölepingu nr 2016/08-06, mille kohaselt asus hageja 4 kostja

juures tööle elementide monteerijana/betoneerijana (TVK toimik nr 4-1/1896/17, tl 47-51).

Hageja 5 ja kostja sõlmisid 06.08.2016 töölepingu nr 2016/08-06, mille kohaselt asus hageja

5 kostja juures tööle elementide monteerijana/betoneerijana (TVK toimik nr 4-1/1894/17, tl 7-

10). Hageja 6 ja kostja sõlmisid 06.08.2016 töölepingu nr 2016/08-06, mille kohaselt asus

hageja 6 kostja juures tööle elementide monteerijana/betoneerijana (TVK toimik nr 4-

1/1893/17-3, tl 7-10). Hageja 7 ja kostja sõlmisid 06.08.2016 töölepingu nr 2016/08-06, mille

kohaselt asus hageja 7 kostja juures tööle elementide monteerijana/betoneerijana (TVK toimik

nr 4-1/1903/17, tl 6-9). Hageja 8 ja kostja sõlmisid 06.08.2016 töölepingu nr 2016/08-06,

mille kohaselt asus hageja 8 kostja juures tööle elementide monteerijana/betoneerijana (TVK

toimik nr 4-4-1/1928/17, tl 7-10).

23. Samuti tuvastab kohus, et hagejad 1-7 esitasid 19.06.2017 kostjale töölepingute

erakorralise ülesütlemise avalduse alates 20.06.2017 TLS § 91 lg 1 alusel e-posti teel (TVK

toimik nr 4-1/1859/17 tl 34-36; TVK toimik nr 4-1/1830/17 tl 11-13; TVK toimik nr 4-

1/1895/17 tl 10-12; TVK toimik nr 4-1/1896/17 tl 10-12; TVK toimik nr 4-1/1894/17 tl 11-

13; TVK toimik nr 4-1/1893717 tl 11-13 ja TVK toimik nr 4-171903/17 tl 10-12). Kostja sai

hagejate 1-7 ülesütlemisavaldused kätte 19.06.2017. Hageja 8 esitas 29.06.2017 kostjale

töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 1 alusel alates 30.06.2017 e-posti

teel (TVK toimik nr 4-1/1928/17 tl 11-12). Töölepingu ülesütlemise alusena märkisid

hagejad kostja poolsed rikkumised.

24. Vaidlus puudub selles, et kostja oleks hagejate ülesütlemisavaldused kohtus või

töövaidluskomisjonis vaidlustanud. TLS § 105 lg 1 kohaselt kohtule peab hagi või

töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva

jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lg 2 alusel kui hagi või

avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on

ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud

tähtpäeval. Kuna hagejad 1-8 esitasid kostjale ülesütlemisavaldused ja kostja oli need kätte

saanud, lõppes tööleping hagejate avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Sellest tulenevalt ei

ole vaja enam tuvastada kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Seega lõppes

hagejate 1-7 töösuhe kostjaga 20.06.2017 ning hageja 8 töösuhe lõppes kostjaga 30.06.2017

töötajate algatusel TLS § 91 lg 2 alusel.

25. Järgmisena võtab kohus seisukoha hagejate hüvitiste nõude osas. TLS § 84 lg 1 kohaselt

muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Vaidlus

puudub selles, et kostja ei ole hagejatele lõpparveid välja maksnud.

26. Esmalt võtab kohus seisukoha hagejate juunikuu 2017 töötasu nõude osas. TLS § 28 lg 2

p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal. Kostja leiab, et hagejate juunikuu 2017 töötasu nõue on tõendamata.

Vaidlus puudub selles, et hagejatele on maksmata juunikuu 2017 töötasu töötatud päevade

ees. Kostja töötundide arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega mõistab kohus kostjalt

hagejate kasuks nõutud juunikuu 2017 töötasu hagejate poolt näidatud töötatud tundide

ulatuses. Hageja 1 kasuks tuleb välja mõista kostjalt summas 1 217,58 eurot. Hageja 2 kasuks

tuleb välja mõista kostjalt netosummas 1 500 eurot. Hageja 4 kasuks tuleb välja mõista

kostjalt netosummas 1 500 eurot. Hageja 5 kasuks tuleb välja mõista kostjalt netosummas

2 595 eurot. Hageja 6 kasuks tuleb välja mõista kostjalt netosummas 2 595 eurot. Hageja 7

kasuks tuleb välja mõista kostjalt netosummas 1 350 eurot. Hageja 8 kasuks tuleb välja mõista

kostjalt netosummas 1 095 eurot.

27. Hagejad esitasid kohtule ka sõidukulude hüvitamise nõuded. TLS § 40 lg 1 alusel võib

töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §

628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist.

Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva

paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku

leppinud hüvitamist suuremas määras. Kostja on seisukohal, et sõidukulude nõuded on

tõendamata. Kohus on seisukohal, et sõidukulude hüvitamise nõu on tõendatud 01.01.2017

kostja e-kirjaga, milles ta lubab meestele lennutasud üle kanda (TVK toimik nr 4-171859/17,tl

37). Samuti tõendab nimetatut töötajate poolt kostjale saadetud igakuised lennureiside

nimekirjad. Hagejate sõidukulud on tõendatud kohtule esitatud lennupiletitega (tl 156-177).

seega tuleb kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista sõidukulud 291 eurot, hageja 2 kasuks 530

eurot, hageja 3 kasuks 432 eurot, hageja 4 kasuks 642 eurot, hageja 5 kasuks 417 eurot,

hageja 6 kasuks 405 eurot, hageja 7 kasuks 629 eurot ja hageja 8 kasuks 431 eurot. Hageja 1

palub välja mõista ka päevaraha summas 224 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõue kuulub

rahuldamisele. Töölepingu p 3.1 kohaselt on Rootsis töötamisel töötasu tunnis 15 eurot ning

see sisaldab ka komandeeringu kulusid. Nimetatud töölepingu punkt on TLS § 40 lg 1 alusel

tühine.

28. Järgmisena võtab kohus seisukoha puhkusehüvitise nõuete osas. TLS § 71 kohaselt on

töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata

põhipuhkuse rahas. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejatele puhkusehüvitist välja

maksnud. Kostjalt tuleb hageja 1 kasuks välja mõista töötatud ajavahemiku eest 09.01.2017

kuni 20.06.2017 puhkusehüvitist 14 kalendripäeva eest summas 1 402,45 eurot. Kostjalt tuleb

hageja 1 kasuks välja mõista töötatud ajavahemiku eest 09.01.2017 kuni 20.06.2017

puhkusehüvitist 14 kalendripäeva eest brutosummas 1 402,45 eurot. Kostjalt tuleb hageja 2

kasuks välja mõista puhkusetasu ja puhkusehüvitis 34 kalendripäeva eest netosummas

2 995,38 eurot. Kostjalt tuleb hageja 3 kasuks välja mõista puhkusetasu ja puhkusehüvitist

22,48 kalendripäeva eest netosummas 1 933,28 eurot. Kostjalt tuleb hageja 4 kasuks välja

mõista puhkusetasu ja puhkusehüvitist 22,48 kalendripäeva eest netosummas 1 933,28 eurot.

Kostjalt tuleb hageja 5 kasuks välja mõista puhkusetasu ja puhkusehüvitist 22,48

kalendripäeva eest netosummas 1 933,28 eurot. Kostjalt tuleb hageja 6 kasuks välja mõista

puhkusetasu ja puhkusehüvitist 21,48 kalendripäeva eest netosummas 1 933,28 eurot.

Kostjalt tuleb hageja 7 kasuks välja mõista puhkusetasu ja puhkusehüvitist 22,48

kalendripäeva eest netosummas 1 933,28 eurot. Kostjalt tuleb hageja 8 kasuks välja mõista

puhkusehüvitist 23,24 kalendripäeva eest netosummas 1 978 eurot.

29. Hagejad paluvad kohtul TLS § 100 lg 4 alusel välja kolme kuu töötasu hüvitis. Tulenevalt

TLS § 100 lg 4, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on

lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja hagejate keskmist töötasu

suurust vaidlustanud ei ole. Kostja palub hüvitist vähendada 0-ni. Kohus leiab, et käesoleval

juhul tuleb vähendada hüvitise suurust ning kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista TLS §

100 lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Kohus arvestab antud juhul

hagejate töötatud ajaga ning arvestab asjaolu, et kõik töötajad töötasid kostja juures lühikest

aega – keskmiselt üks aasta. Hageja 1 keskmise töötasu arvestus on 1 867 eurot (tl 184).

Seega tuleb kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista 1 867 eurot brutosummas. Hageja 2

keskmine töötasu on 2 580 eurot (tl 193). Seega tuleb kostjalt hageja 2 kasuks välja mõista

2 580 eurot netosummas. Hageja 3 keskmise töötasu arvestus on 2 580 eurot (tl 192). Seega

tuleb kostjalt hageja 3 kasuks välja mõista 2 580 eurot netosummas. Hageja 4 keskmise

töötasu arvestus on 2 580 eurot (tl 193). Seega tuleb kostjalt hageja 4 kasuks välja mõista 2

580 eurot netosummas. Hageja 5 keskmise töötasu arvestus on 2 580 eurot (tl 194). Seega

tuleb kostjalt hageja 5 kasuks välja mõista 2 580 eurot netosummas. Hageja 6 keskmise

töötasu arvestus on 2 580 eurot (tl 193). Seega tuleb kostjalt hageja 6 kasuks välja mõista 2

580 eurot netosummas. Hageja 7 keskmise töötasu arvestus on 2 580 eurot (tl 84 pöördel).

Seega tuleb kostjalt hageja 7 kasuks välja mõista 2 580 eurot netosummas. Hageja 8

keskmise töötasu arvestus on 2 580 eurot (tl 184 pöördel). Seega tuleb kostjalt hageja 8

kasuks välja mõista 2 580 eurot netosummas.

MENETLUSKULUD

30. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et

kohus rahuldas osaliselt hagi, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik