1-16-8274/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-8274

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 14.06.2018 ) Kriminaalasja number 1-16-8274 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Alar Häidberg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

F.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu F.U

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON

Jätta F.U Harju Maakohtu 18.10.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 16-8274 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK F.U on Harju Maakohtu 18.10.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8274 süüdi tunnistatud KarS § järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. 213 lg 2 p 1 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati F.U-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti

lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud

karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8927 mõistetud karistusega, s.o 4 aastat vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.08.2015.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.08.2019.

2 (3)

15.05.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid F.U ennetähtaegse

vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta sitatud materjalidest nähtub, kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates

ei võimalda F.U vabastamist tingimisi enne tähtaega tema i sõltuvusproblee sik, mid,

varasem elukäik ja töökoha ning lähedaste ja kuriteo sooritamise asjaolud. Samuti elupuudumine. Prokuröril puudub veendumus, et isik, kes viibib seitsmendat korda vangistuses,

on just käesoleval hetkel muutnud enda suhtumist ja muutunud seadusekuulekaks. Tema vabastamine oleks ennatlik.

F.U avaldas, et soovi ta b enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta

on karistuse kandmise ajal tegelenud. Vabanemise korral soovib ta minna Viljandi

rehabilitatsioonikeskusesse. Ta on sinna helistanud, kui sealt teatati, et nad ette kohti ei

broneeri. Kohus selgitas, et e olema kontrollitud nnetähtaegseks vabastamiseks peab isikul elukoht, kuhu kohus saab kohustada isikut elama asuma. Kinnipeetav nõustus, et praegu tal sellist kontrollitud elukohta ei ole.

Samas ei soovi ta ka kohtuistungi edasilükkamist.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt F.U

kaks kolmandikku . on karistust kanda rohkem , kuid mitte vähem kui neli kuud Süüdimõistetul kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

F.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt nii isikuvastaste kui varavastaste

kuritegude toimepanemise eest, vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Käesolev

liitkaristus on mõistetud arvutikelmuse, varguse ning röövimiste eest. Kuritegude

toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele.

Karistuse kandmise ajal on F.U riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on

läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ning osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes,

s.o õppinud r tööhõives, sõltuvusteemalise iigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammides, s loengut ning tagasilanguse süklis ennetamise grupitöös. Programmide läbiviijad on hinnanud

süüdimõistetu motivatsiooni keskmiseks. Ta küll väljendab soovi oma elu muuta, kuid

pikaajaline pingutus eesmärgi saavutamiseks ilma välise toe ja suunamiseta on vähe tõenäoline. innipeetava käitumist K saab pidada positiivseks, kehtivaid rikkumisi ei ole.

Vabanemise korral sooviks kinnipeetav minna rehabilitatsioonikeskusesse ja kuriteoriskide maandamise seisukohalt oleks see mõistlik. Süüdimõistetul praktiliselt puudub iseseisva elu

kogemus, ta on pikaaegne uimastisõltlane. Samuti puudub tal tugivõrgustik, kes teda

seaduskuulekale teele suunaksid. F.U on võtnud ühendust nii Sillamäe kui

Viljandi keskustega, kuid kummaski keskuses kohta talle broneeritud ei ole, kuna tema

võimalik vabanemise aeg ei ole teada. Muud elukohta F.U vabaduses ei ole.

Kindla elukoha olemasolu on üheks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise

3 (3)

eelduseks. Olukorras, kus isikul elukoht puudub, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet ja võimalus tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks puudub.

Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus F.U tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik