1-18-3709/31-18-3709/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Summary AI generated
1 1-18-3709 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3709 (17231501390) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.L-i s 21 lg 2 p 2 ja 3 üüdistus KarS § 1 järgi L s ühimenetluse Prokurör Andrus Ööbik Süüdistatav G.L Ik: XXX; EV kodanik emakeel: vene keel; ; ...
1
1-18-3709
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3709 (17231501390) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.L-i s 21 lg 2 p 2 ja 3 üüdistus KarS § 1 järgi L s ühimenetluse Prokurör Andrus Ööbik Süüdistatav G.L
Ik: XXX; EV kodanik emakeel: vene keel; ;
kesk-eriharidus; ; elukoht: xxxx töökoht: puudub , asukoht: xxxx.
Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.08.2017.
Kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2017 kuni
05.08.2017. Vahistatud 18.03.2018 Harju Maakohtu 09.03.2018 vahistamismääruse alusel.
p 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuu pikkuse
vangistusega, mis KarS § 74 lg 1 alusel jäet ja 2 i
osaliselt täitmisele pööramata ning koheselt kuulus
ärakandmisele üks kuu vangistust alates 09.10.2016.
Ülejäänud osa, s.o jäeti täitmisele 7 kuud vangistust
pööra ta täitmisele ma tingimusel, et G.L ei pane
18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning
täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja
kohustusi. Harju Maakohtu 23.01.2017 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel G.L-ile Harju MK 11.10.2016 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 7 kuud vangistust , karistuse kandmise täitmisele algus oli 13.12.2016 ja lõpp 13.07.2017. Kaitsja Advokaat Mati Senkel
süüdi tunnistada KarS § ettenähtud kuriteo
toimepanemises 1 ( ) aasta ja 6 ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus üks (kuus) kuud.
(k ) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 üksteist kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva 1 ( ) ,
millise karistuse kandmist arvestada alates G.L-i vahistamisest Harju Maakohtu 09.03.2018 vahistamismääruse alusel, so alates 18.03.2018.
Harju Maakohtu 09.03.2018 määrusega muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel.
g 1 p 4 ja 9
välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 l ; § 180 lg te - 1 ja 3 alusel:
teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viis ) eurot; kümmend
määratud kaitsjale kohtueelses menetluses m tasu 120 (sada kaks ääratud kümmend) eurot ja kohtumenetlusel m tasu eurot, kokku kaitsjale ääratud 210 (kakssada kümme) määratud tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot,
s.o kokku menetluskulu eurot, mis tuleb kohtuotsuse 1080 (tuhat kaheksakümmend) jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud
Maksu- ja Tolliameti makseinfos leiduva kohustusliku arveldusarvele, märkides viitenumbri ja G.L, 1-18-3709, selgituse: „ menetluskulud, ositi tasumine“.
Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel
G.L-ile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud
maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale kohtumenetluses 22.03.2018 määratud tasu 60 (kuuskümmend) eurot jätta riigi kanda.
Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 182 tegemise kulu summas 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot jätta riigi kanda.
kõnesalvestusega mi toimiku tagakaanel ümbrikus jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa
kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui
üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse
kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel
apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada
apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 3 le 1, esitades määruskaebuse 15 87 lg- päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus G.L ´ile selles, et tema, olles
isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, viibides 03.08.2017 kella 18.00 paiku korteris aadressil xxxx A.Ple rusi , lõi korduvalt oma xxx kaga näo piirkonda, tekitades
kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. (3.augusti 2017.a isiku läbivaatuse protokolli kohaselt on A.P
näol sinikad, punetused ja marrastused)
Sellise tahtliku tegevusega pani G.L toime teise inimese tervise tahtliku
kahjustamise ja löömise, peksmise ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise,
mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, mis on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi
kvalifitseeritav kuritegu.
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, jäi lühimenetluse juurde,
kuid kuriteo toimepanemises ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav selgitas, et süüdistusaktis näidatud kuupäeval oli ilmselt koos ema, abikaasa ja pojaga kodus, alkoholi ei tarvitanud ja midagi ei juhtunud. On vabandust palunud emalt eelmise korra eest.
Kaitsja asus seisukohale,
et ei näe vajadust asja arutamiseks üldmenetluses, et peaks kõiki isikuid üle kuulama. Süüdistatav ei ole ka avaldanud selliseid asjaolusid. Süüdistatav ei ole ilmselt süüdivas seisundis, peaks kohaldama KarS § 86 sätteid, kuigi ta väidab, et ta ravi ei
vaja. Süüdistatav ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv, ei ole seda ka käeoleval ajal. Inimest tuleks aidata, mitte karistada.
2.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Koh selgitused ja kontrollinud kriminaalasjas us, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava
olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud
kuriteo toimepanemises on eidnud vaatamata kohtuistungil süü eitamisele tõendamist l . Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
Kohtuistungil taotles süüdistatav enda ülekuulamist ning ülekuulamisel süüdistatav süüd ei tunnistanud, leides, et ta ei ole kuritegu toime pannud, vaidlusalusel ajal alkoholi ei tarvitanud
ja oli kogu perega kodus. Kuivõrd kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on süüdistatav kaitsja juuresolekul üle kuulatud ja süüdistatav on oma süüd täies ulatuses tunnistanud (tl 19-
21, 24- ed diametraalses 26), siis on süüdistatava erinevas menetlusstaadiumis antud ütlus
vastuolus. Seejuures on vastuolu kõige olulisemas, s.o süüdistatava enda käitumise kohta
antud ütlustes süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Kuna seda vastuolu ei olnud võimalik
kõrvaldada, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt.
03.08.2017 kella 18.00 paiku korteris aadressil xxxx, oma xxx A.P kallal füüsilise vägivalla
kasutamine G.L-i poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, fotode ja muude kirjalike tõenditega.
Kannatanu A.P suulise kuriteoteate protokolli kohaselt avaldas A.P, et 03.08.2017 kella 18.00
paiku juhtus konflikt tema ja tema poja G.L-i vahel nende elukohas aadressil xxxx
. Konflikti käigus poeg lõi teda mitu korda käega (rusikaga) vastu nägu, millest tundis tugevat füüsilist valu ja tal hakkas valutama pea (tl 2-5).
A.P kannatanuna antud te (tl 44-48) kohaselt elab ta koos poja ja poja perega ütlus kolmetoalises korteris. Tal oli oma purjus pojaga sõnavahetus ja poeg lõi teda rusikaga mitu korda näkku äks korterist välja politsei. Tundis füüsilist . Kartis, l ja naaber kutsus kohale valu.
Tunnistaja S. Mi te (tl 33-35 03.08.2017 kella 18 paiku trepikojas ütlus ) kohaselt nägi ta
naabrit A.Pt, kes palus abi, kuna poeg oli Ad peksnud ning ta kar koju minna. Helistas tis numbrile 112. Naabrinaisel vasaku silma juures hematoomi. kinnitab ka nägi Tunnistaja ütlusi
h , mille kohaselt 03.08.2017 kl 18.05 on S. M teinud äirekeskusesse tehtud kõne
Isiku läbivaatuse protokollist (tl 6 8) nähtuvalt on läbi vaadatud , kelle nõol tuvastati - A.P sinikad, punetused ja marrastused.
Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 9) nähtuvalt allutati 03.08.2017 kell 18.43 kontrollile A.P
, kelle kontrollimisel andis indikaatorvahend positiivse näidu alkoholile.
Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 12) nähtuvalt allutati 03.08.2017 kell 18.50
kontrollile G.L, kelle kontrollimisel andis indikaatorvahend näidu 1,36 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta.
04.08.2017 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 14-18) nähtuvalt peeti 03.08.2017 kell 18.40 aadressil xxxx kinni G.L, keda kahtlustati KarS § 121
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises.
Eelmärgitud tõenditest tuleneb, et i vägivalda, väljus oma elukohast, A.P, kelle suhtes kasutat
so korterist asukohaga xxxx koridori ja tunnistaja S. M ele. teatas sündmusest häirekeskus
Kriminaaltoimikust nähtuvalt saabus kohale politsei ning A. P vaadati läbi
ja temale
põhjustatud tervisekahjustused fikseeriti nii isiku läbivaatuse protokollis (tl 6-8) kui ka lähisuhtevägivalla infolehel (tl 11) ning sündmuskohalt peeti kinn
i G.L, kellel
tuvastati ka alkoholi tarvitamise tunnused. Seega tuleneb kogutud tõenditest üheselt, et vägivallateod kannatanu suhtes pani toime just G.L, kes sündmuskohal ka A.P
kinni peeti ja menetlustoiminguteks politseijaoskonda toimetati. Seega sai G.L-ile
inkrimineeritud õigusvastase käitumise toime panna vaid G.L ja mitte keegi teine.
Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole
normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule
valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.
Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).
Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda õi, siis tundis ta tugevat valu ning l ta
põgenes korterist. Vaadates läbivaatuse protokoll 03.08.2017 koostatud A.P i koos fototabeliga (tl 6-8) kannatanul poolt tekitatud tervisekahjustused, s.o nähtuvad süüdistatava
vasaku silma ülaosas on verev näol alum ja silma all on sinikad, punetused ja marrastused. Fotosid vaadates puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu
asub kohus seisukohale, et atava on tuvastatud KarS 121 1
koosseisu
süüdist käitumises § lg ettenähtud süüteo mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine samuti ja valu tekitav kehaline
väärkohtlemine.
Järgmisena peab kohus hindama tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud G.L-i
süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja
kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult tahti tegi seda korduvalt. Samuti ta . Süüdistatav s oma ema rusikaga näkku lüüa ja teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus ja tekivad sinikad. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga.
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud alusel, KarS § 121 lg 2 p 2 s.o kuriteo toimepanemine Kuna kannatanu (rahvastikuregisti lähisuhtes. on süüdistatava ema
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud alusel, KarS § 121 lg 2 p 3
s.o kuriteo toimepanemine korduvalt. tl 55-61 Karistusregistri väljavõttest ( ) nähtub, et
süüdistatavat on ka varem KarS § 121 ettenähtud lg 2 p 2 kuriteo toimepanemise eest
karistatud - . Harju Maakohtu 11.10.2016 otsusest nähtub (tl 62 64), et süüdistatav on süüdi
mõistetud KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo eest selles, et ta 08.10.2016 tekitas
tervisekahjustusi ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist oma ema A.P suhtes. Seega on süüdistatava poolt käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu toime pandud korduvalt.
Süüd välistava d ja õigusvastasust välistava i id asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Seega pani G.L toime KarS ja 3 § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava
kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.
3
. KARISTUSE MÕISTMINE
Vastavalt KarS 56 - 1 on karistamise aluseks isiku Karistuse kohtu poolt § lg le süü. mõistmisel arvestatakse kergendavaid raskendavaid asjaolusid,
edaspidi ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma toimepanemisest kaitsmise huvisid. süütegude ja õiguskorra
Seadusandja on KarS 121 2 p 2 ja 3 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette § lg järgi näinud või karistusena rahalise karistuse vangistuse kuni 5 aastat.
Kuivõrd sätestatud tegemist on alternatiivselt karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü süüdistatava võimalik
suuruse hindamist seisukoha selle koht kas a, suhtes on
kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.
Süüdistatava karistusandmete kohaselt on G.L 2 kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka KarS § 121 lg 2 alusel usena mõistetud vangistus. (tl 55-61), mille eest on karist Kohus
juhib tähelepanu asjaolule, et eelmise kuriteo eest mõistet
ud vangistuse kandmiselt vabanes
süüdistatav 13.07.2017.a. Käesoleva kuriteo sama kannatanu suhtes pani süüdistatav toime
03.08.2017, s.o eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. vähem kui ühe kuu möödudes Seega leiab kohus, et eelmine karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab
samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega kergemaliigiline karistus on antud juhul
välistatud. Seejuures puudub süüdistataval ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks rahaline
karistus ka täidetav.
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks
karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse
süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal
saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri-
ja üldpreventiivseid eesmärke.
Hinnates G.L-i suurust KarS 121 2 p 2 ja 3 süü § lg järgi kvalifitseeritava õigusvastase süüdistatavale teo toimepanemisel, osutab kohus, et inkrimineeritakse 1 kehalise
väärkohtlemise episoodi s.o koduse tüli käigus toimepanemist, emale rusikaga mitu korda näkku löömine, millega tekitati kergeid tervisekahjustusi ja valu. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud väga intensiivsed süüdistatava süü ja kohus hindab d keskmiseks.
Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kuivõrd
kohus jättis süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus kui vastukäivad ütlused
tõendikogumist välja, ei saa kohus arvestada ka kohtueelsel menetlusel avaldatud
kahetsusega. Seega ei ole kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Samas esineb süüdistatava
käitumises raskendav asjaolu KarS § 58 p 3 mõttes, s.o süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes. Kannatanu oli teo toimepanemise ajal 83 aastat vana (ik xxxxxxxxxxx ), seega
puudub vaidlus selles, et tegem
ist on kõrges eas naisterahvaga, s.o raskendava asjaoluga.
6
Kuivõrd kannatanu on süüdistatava ema, siis oli süüdistatav ka kannatanu vanusest üheselt teadlik.
Küll peaks kohtu arvates karistuse raskust mõjutama asjaolu, et kergendamise suunas
kannatanu ütlustest tulenevalt oli tal pojaga konflikt, mis lõppes poja poolt kasutatud
vägivallaga. Samas on indikaatorvahendi kasutamise protokollidest ja lähisuhtevägivalla
infolehest üheselt tuvastatav, et nii kannatanu kui ka süüdistatav olid alkoholijoobes. Seega
tekkis konflikt ühise alkoholi tarvitamise käigus, millest saab järeldada, et süüdistatava
poolne vägivald ei olnud äkki tekkinud vihapurse juhusliku asjasse puutumatu isiku vastu, vaid see sai tuleneda vaid süüdistatava ja kannatanu omavahelistest suhetest, mis teravnesid
ühiselt tarvitatud alkoholi tarvitamise käigus. Kuna samasugused asjaolud tulenevad ka
eelmisest kriminaalasjast, kus samuti oli kannatanuks sama kannatanu, leiab kohus, et konfliktid ei teki vaid ainult süüdistatava käitumisest, vaid selles on oma osa ka kannatanu käitumisel, kes süüdistatavaga koos alkoholi tarvitab.
Muid karistust kergendavate raskendavate asjaolude esinemist kohus tuvastanud. või ei
Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristust ning eelmise
kohtuotsusega on süüdistatav süüdi mõ htes KarS § 121 lg 2 istetud sama kannatanu su toimepandud kuriteos. Arvestades ka seda, et tegemist on n.ö perevägivallaga, mis on korduva ühiskonnas väga taunitav, siis peab karistus väljendama ühiskonna hukkamõistu sellisele
käitumisele. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et perevägivalla eest
mõistetakse karistuseks vangistus, suurendab ka teiste isikute turvatunnet.
Arvestades kõike eeltoodut, s.h raskendava asjaolu esinemist, on kohtu arvates
võimalik
süüdistatavale mõista mingil määral ähtud määra
karistus alla etten sanktsiooni keskmist määra.
Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline
peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav
karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema
tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud
asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on
seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist
asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06).
Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest
individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise
alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo
toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse
karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Harju Kohus juhib tähelepanu Maakohtu 11.10.2016 otsusele, mille kohaselt alusel süüdistatav mõisteti KarS § 121 lg 2 p 2 süüdi ja KrMS § 238 lg 2 alusel karistati 8 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel jäeti osaliselt täitmisele pööramata. Koheselt kuulus ärakandmisele üks kuu vangistust
ja ülejäänud osa karistusest (7 kuud vangistust) jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et G.L
ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 23.01.2017 määrusega pöörati Harju
Maakohtu 11.10.2016 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 7 kuud
vangistust (13.12.2016.a kuni 13.07.2017.a) KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele, kuivõrd
süüdimõistetu ei allunud käitumiskontrollile. Seega nähtub süüdistatava varasemast
käitumisest, et ka käitumiskontrolli tingimustes ei ole süüdistatav kas võimeline või ei soovi
oma käitumist muuta ning eelmise käitumiskontrolli ajal käitus ta kriminaalhooldust
takistaval viisil, mis tingis karistuse täitmisele pööramise. Seejärel aga eelmise vangistuse
7
vabanemiselt vähem kui ühe möödudes kuu pani ta toime uue samalaadse kuriteo ja seda sama kannatanu suhtes.
Kohus leiab, et üha uute tegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata kuri
süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Seega tuleb käesoleva
s
kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo eest mõista rangem karistus, kui mõisteti eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning karistus vangistus eks mõistetud tuleb ära
kanda täies ulatuses, kuivõrd süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele.
KrMS 180 § lg 1 kohaselt menetluskulud Menetletavas kriminaalasjas hüvitab süüdimõistetu.
on menetluskuludeks kaitsja tasu kohtueelses menetluses
süüdistatava määratud ja
kohtumenetluses
ning teise astme kuriteo , kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu toimepanemises otsusega kaasnev sundraha. süüdimõistva
Kohtule ei ole esitatud selle kohta, kohtuotsusega summade tõendeid et väljamõistetud
tasumine
ilmselt
Lisaks sellele tule menetluskulude käiks süüdistatavale üle jõu. ei väljamõistmisel maksevõimet, süüdimõistetu silmas pidada ainult isiku faktilist mitte vaid ka
resotsialiseerumise
Senine kohtupraktika on olnud seda meelt,
väljavaateid. et
menetluskulude korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme
vähendamise võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud
olla juhuslikku süütegu võib n.ö
laadi ning kui menetluskulude riigi kanda annab positiivse isiku jätmine täiendava tõuke seaduskuulekusele, on alust selle rakendamiseks. ul tuleb seda aga põhimõtte Käesoleval juh eitada, kuna G.L-i on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest.
Lisaks on G.L eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et
kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda
jäävad menetluskulud. välja mõistetavad menetluskulud täies mahus Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista.
Kuna kohus tagastas kriminaalasja prokuratuurile, leiab kohus, et 22.03.2018 kohtuistungil
osalemise eest määratud kaitsjale määratud tasu tuleb jätta riigi kanda, summas 60 eurot kuivõrd kohus tagastas kriminaaltoimiku prokuratuurile süüdistatavast sõltumata asjaoludel.
Lisaks sellele peab kohus vajalikuks jätta riigi kanda ka ambulatoorse
kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumuse, kuivõrd kahtlus süüdistatava võimes osaleda
kriminaalasja kohtulikul arutamisel tekkis kohtul ning ekspertiis määrati selleks, et veenduda süüdistatava süüvõimes ning ekspertiisitulemus ei andnud midagi tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta, kuivõrd puudutas vaid süüdistatava isikut.
Samas leiab kohus, arvestades menetluskulude summa suurust ja et hüvitamisele kuuluvate
süüdistataval püsiva töise sissetuleku puudumist ning mõistetava karistuse iseloomu, s
.o
vangistust, mille kandmise ajal ei pruugi süüdistatav olla püsivalt tööga hõivatud, siis
esinevad alused
tasuda menetluskulud kohtuotsuse küllaldased võimaldada süüdistataval jõustumisest § § osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS
180 3, KrMS lg 313 1 p-d 7 12). lg ja
Kohus selgit ka, kohtu 12-kuulise
loetakse
ab et määratud tähtaja ületamisel maksetähtaeg saabunuks kogu suunatakse
ja nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus korras. sätestatud
Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/