3-18-276/50 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-276 Haldusasi Igor Ogorodnikovi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses pikaajalisele kokkusaamisele mittelubamisega Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Ogorodnikovi riigi õigusabi taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Taotluse esitaja – Igor Ogorodnikov

RESOLUTSIOON Jätta Igor Ogorodnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Halduskohtusse saabus 06.02.2018 I. Ogorodnikovi venekeelne avaldusena pealkirjastatud pöördumine ja ühes pöördumisega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 20.02.2018 määrusega kaebaja pöördumise (kaebuse) ja riigi õigusabi taotluse käiguta, andes kaebuse ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 27.02.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse ja selle täienduse, milles märkis, et tema eesmärgiks on taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti märkis kaebaja, et vajab abi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kuna ta on kogenematu ja tal puuduvad teadmised.

4. Tartu Halduskohus jättis 20.03.2018. a määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2

5. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.03.2018. a määruse resolutsiooni p 4 peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus riigi õigusabi saamiseks.

6. Tartu Ringkonnakohus tagastas 29.03.2018. a määrusega kaebaja määruskaebuse.

7. Tartu Halduskohus jättis 12.06.2018. a otsusega I. Ogorodnikovi kaebuse rahuldamata. 8. I. Ogorodnikov esitas 17.06.2018. a riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib kaebaja riigi õigusabi apellatsioonkaebuse koostamiseks Tartu Halduskohtu 12.06.2018. a otsuse vaidlustamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus saab kaebaja 17.06.2018. a riigi õigusabi taotlusest aru selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi saada õigusdokumendi, st apellatsioonkaebuse koostamiseks (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p 8).

10. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

11. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on tekitanud talle mittevaralist kahju sellega, et ei võimaldanud tal 2016. a maist kuni 2017. a jaanuarini pikaajalist kokkusaamist abikaasaga, et eostada last. Sellega on vangla kaebajal tema väitel tekitanud stressi ja rikkunud närve ning sekkunud tema eraellu.

12. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul tungivat avalikku huvi. Seega ei ole RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud.

13. Lisaks sellele leiab ringkonnakohus, et arvestades senist haldusasja menetluse käiku, on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma, st apellatsioonkaebust koostama. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on vastavalt halduskohtu suunistele olnud võimeline kaebuse ja kohtumenetluses oma õiguste kaitseks vajalike seisukohtade esitamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ning otsustab, milliseid seadusesätted tuleb asja lahendamiseks kohaldada. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja on ise võimeline apellatsioonkaebust koostama. Juhul, kui apellatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, saab ringkonnakohus jätta selle käiguta ja anda kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades seejuures, milles

3 puudused seisnevad ja mida kaebajal teha tuleb. Seega ei ole kaebajale ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmine lubatud.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/