1-17-6627/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-6627

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6627 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.I elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

I.I , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 31.07.2017 ja lõpp 29.12.2019 RESOLUTSIOON

Vabastada I.I temale Viru Maakohtu 31.07.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 I.I 4 (neli) määrata elektroonilise valve tähtajaks kuud.

Vastavalt 78 p 2 I.I-le katseaeg kuni 29.12.2019 KarS § 76 lg 5, § määrata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada I.I katse - ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada I.I katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud -des 2,4, järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala Eesti jooksul pärast vanglast vabanemist;

- alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata I.I kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada I.I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva koht

umääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.05.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava I.I id elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

I.I Viru Maakohtu 31.07.2017 kohtuotsusega nr 1-17-6627 kannab käesoleval ajal

mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati süüdi KarS § järgi talle mõisteti ta 424

ja

karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja KarS § 68 lg 1 alusel I.I karistati vangistusega 8 kuud.

arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.05.2017, s.o 1 päev karistusaja hulka ja ärakandmisele

mõisteti 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 7 kuud ja

karistust Viru Maakohtu 25.02.2015 kohtu karistuse

1 aasta 9 kuud otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ( )

ning I.I-le mõisteti liitkaristuseks 29 päeva 2 aastat 4 kuud

ja vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.07.2017.

Kinnipeetavat on iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Isiku poolt toimepandud on ta kuriteod on eriliigilised. Kõige varasemalt

teda karistatud huligaansuse eest 1994. aastal, kuid peale seda pole isik rohkem vägivaldseid

kuritegusid toime pannud. Hiljem on isik toime pannud vargusi ja korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks alkohol, viimased

kolm kuritegu on joobes juhtimised. riigikeele A2 taseme ja Kinnipeetav on läbinud õppe sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik tahab oma elu muuta ja loobuda alkoholist. Alates 16.02.2018 töötab vanglas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana isik .

3

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust.

Kinnipeetav elas enne vangistust munitsipaaltoas aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda ema S B korterisse aadressil xxxx. Korteris elab S koos oma xxxx on 3- B tütrega. Tegemist toalise kõigi mugavustega korteriga. Kodukülastuse käigus selgus, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed

ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme

paigaldamiseks. E ressil. ma on nõus elektroonilise valve rakendamisega isiku suhtes antud aad

Isikul on keskeriharidus. Ta lõpetas 8. klassi Narva koolis nr 14, pärast seda omandas tisleri

kutse Narva Kutseõp Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub p eskuses. ek isik positiivselt. Kinnipeetav Ajavahemikul 01.09.2014 23.03.2015 töötas enne vangistust enamasti ametlikult. –

töötas . Samuti töötas metlikult firmas Personaal Service OÜ. isik Eesti Elektrijaamas

a ta

Viimane töökoht töötas kuni vangistuseni. Isikul oli raskusi oli 27.06.2017 xxxx, kus

ta majandusliku toimetulekuga, vajadusel abistasid vanemad. K-Raha andmetel on isikul rahalisi

nõudeid n motiveeritud oma võlg Vabanemisjä 12 020,02 eurot, kuid o ta nevusi tasuma. rgne töökoht kinnipeetaval hetkel puudub, kuid ema kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et on valmis poega d kuriteod toetama ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt. Varasema on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine.

Isik andis vestlusel mõista, et on väga motiveeritud tööle minema, vajadusel ka madala palga eest.

Isiku lähisuhtevõrgustikku kuul . Isikul on neli õde. Peres on head ja uvad ema S B ja isa V B toetavad suhted. Vanematega suhtleb isik telefoni teel. Isikul on eelmisest abielust poeg D B,

kellega e, sest endine abikaasa on suhtlemise vastu. K-Raha andmetel on isikul suhtleb väh täitmata elatisnõudeid 9 322,17 euro ulatuses. Isikul on soov pojaga suhelda. Kinnipeetava

suhtlusringi kuulusid kuritegeliku minevikuga inimesed, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle.

Isiku riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal-

ja väärteod ning

alkoholi tarvitamine. Isik hakkas alkoholi tarvitama 15-aastaselt ning on toime pannud kuritegusid, olles alkoholijoobes. Karistusregistri andmetel on isikut karistatud AS § 70 järgi 23 korral. Isik teadvustab koholi tarvitamisega s al eotud probleeme ja püüab nendega tegeleda.

Meditsiiniosakonna andmet on isikul diagnoositud alkoholi uvus. Narkootikume isik ei el sõlt

tarvita. Ilmnenud on alkoholi liigtarvitamise järgsed psüühilised muutused. Viru Vangla

psühholoogi arvamusel on isikul positiivne hoiak, üldiselt adekvaatne mina-pilt, kuid esineb

ennast Suhtlemisel on isik rahulik. Kinnipeetav ei tegele oma õigustavat käitumist. probleemidega, tarvitab alkoholi, otsib kiireid tulemusi ja kasu. E kuid esmärgid elus on olemas,

isik nende saavutamiseks peab tegema. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse ei mõista, mida

nõudeid, toime uue kuriteo. Isik on temaga töötavate pannes katseajal ametiisikute suhtes

positiivselt meelestatud ja koos

töövalmis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja

jooksul on 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. toetab vangla

Kriminaalhooldusametnik oma arvamus juhul kui kohus peab otstarbekaks es märgib, et

I.I tuleks tema tingimisi enne tähtaega vabastada, katseaja pikkus määrata ärakandmata kuni 29.12.2019 ja käitumiskontroll määrata pikkusega karistusaja ulatuses, s.o

12 kuud.

- Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata I.I-le KarS § 75 lg 2 p

4

des 2,4 ja 9 sätestatud Elektroonilise valve pikkuseks määrata 4 kuud alates kohustused. elektroonilise valve seadme paigaldamisest.

I.I kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve

kohaldamisega Ta selgitas ks kuu enne vangi sattumist tingimisi enne tähtaega vabaneda. , et ü

kodeeris ta end kolmeks aastaks. Ta on kodeerinud end ka varem. teatud tähtaegadeks

Kodeerimised aitasid, aga alkoholiga seotud joobes juhtimised aja olid peale kodeerimise täht

lõppu nõus alluma käitumiskontrolli nõuetele ja täitma kõiki . Kui kohus ta vabastab, on ta

kohustusi. l ei ole, kuid ta t enne Garanteeritud töökohta ta helistas ülemusele, kelle juures a vangistust ta saab

töötas ja sinna tööle.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et I.I tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise muses küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arva

toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, I.I ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib I.I 4 kuulise elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda, mis viitab, et ta ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, on tema käitumine vangistuses olnud nõuetekohane. Kinnipeetav on

läbinud riigikeele A2 taseme õppe, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja töötab vangla

majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetaval puuduvad

distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ametnikega suhtlemisel on ta positiivselt meelestatud ja koostöövalmis. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt

vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud

muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ootavad. Tal on olemas kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris koos ema ja õega. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud kirjaliku nõusoleku poja elama asumiseks temale kuuluvasse korterisse ning seal ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust kuid sellele töötas kinnipeetav ametlikult ja omas sissetulekut, vaatamata oli tal vajadusel toetasid vanemad teda raskusi majandusliku toimetulekuga, mistõttu

materiaalselt. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek

ning tasumata rahalisi

nõudeid on tal üle 12 000 euro, on ema nõus poega vabanemisel

materiaalselt toetama. Samuti on kinnipeetav tööle asumisel motiveeritud võlgnevusi oma

tasuma. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik töö suhtes valiv, on nõus ka madala palga eest

töötama, mis võib kergendada töökoha leidmist Eeltoodust nähtub, et . isikul on vabanemisel

olemas nii elukoht kui ka toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad

kriminaalse minevikuga isikud, kelle

m ei suhtle. Isikul on diagnoositud ga ta väidetavalt ena alkoholisõltuvus, on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles, ka käesolev kuritegu on

ta mootorsõiduki joobes juhtimine. Kinnipeetav teadvustab endale, et tal on alkoholi tarvitamisega

probleemid ja ta püüab nendega tegeleda. Kohtu hinnangul aitab alkoholi tarvitamise keelu

5

kohaldamine vähendada alkoholi tarvitamisest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski.

Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla. Kuigi kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul I.I-le anda

võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 29.12.2019. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus I.I viibib. Kohtu arvates

vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi

aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel I.I-le

katseaja kuni kari kuni 29.12.2019 ning paneb ja käitumiskontrolli stusaja lõpuni, s.o talle katseajaks K -des 2,4 ja arS § 75 lg 2 p 9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus lähtus määrus eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. t tehes

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik