4-18-2246/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-18-2246 1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-2246 Kohtukoosseis kohtunikud Orvi Koik, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi D.P väärteoasi § 2, § 224 lg 2 järgi

LS 201 lg

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. mai 2018. a otsus Apellant

menetlusalune isik (ik XXX D.P ; elukoht ; e-post t.mannart@gmail.com) XXX

RESOLUTSIOON

Jätta otsus väärteoasjas nr 4 Harju Maakohtu 21. mai 2018. a -18-2246 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25.05.2018. a kohtuotsusega tunnistati D.P süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ja mõisteti talle KarS§ 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva. Kohtuotsuse kohaselt tuleb karistust asuda kandma hiljemalt 29.06.2018.

1.1. Maakohus leidis, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud peale tema poolt süü omaksvõtuga tema enda poolt 03.05.2018 esitatud seletuskirjas kohtule, milles menetlusalune

isik kahetseb toimepandut. Samuti menetlusaluse isiku D.P 07.04.2018. a ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et isik tunnistab oma õigusrikkumist. Tunnistaja D.K 07.04.2018. a ülekuulamise nähtub, et olles 07.04.2018 kell 01.50 Tallinnas, Niine protokollist tn, Põhja pst ja Vana Kalamaja tn vahel, peatas ta sõiduk s ebakindlalt Põhja pst i, mis liiku

4-18-2246 2(4)

suunas ning palus juhil puhuda indikaatorvahendisse ja sai tuulemuseks 0,69 mg/l kohta

alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Juhiks ostust D.P ning kontrollimisel selgus, et isikul puudub juhtimisõigus ja ta on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks on isiku

süü tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükiga. Tõendiks on iiklikust registrist tehtud päringu vastus, mis kajastub rikkumise ka r kirjelduses. Maakohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolu d, karistust kergendavaks asjaoluks on si süü puhtsüdamlik kahetsus. märkis Maakohus , et purjus juht pole suuteline liikluses toimuvat

hindama samaväärselt kaine juhiga, kuid praeguse kohtupraktika pinnalt võib väita, et

lubamatult suur on arv isikute osas, kes istuvad pärast alkoholi tarvitamist rooli. Veelgi

lubamatuks ja ühiskonnaohtlikuks teeb nimetatud teo asjaolu, kui rooli istutakse ilma

juhtimisõiguseta. Nende kahe teo koosmõjul on isik ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele ning nimetatu on üldteada asjaolu. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et D.P tuleb karistada arestiga. Menetlusalusel isikul on tasumata rahatrahv summas 400 eurot eelmise väärteo toimepanemise eest. Samas on ta oma töökohast nimetanud Esperan OÜ,

mis tähendab, et sissetulek on menetlusalusel isikul olemas, kuid vaatamata sellele pole ta

asunud trahvi tasuma. Viimasest maa omakorda järeldas kohus, et D.P pole

eelmisest rik

kumisest endal järeldusi teinud ning seetõttu on õigustatud tema karistamine lühiajalise arestiga.

2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusalune isik D.P, kes palub maakohtu otsuse karistuse . Apellant osas tühistada ning mõista karistuseks rahatrahv on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

2.1. Apella a ei ilmunud Harju Maakohtu istungile 21.05.2018, kuna tal oli nt märgib, et t graafikujärgne tööpäev ning kohtust helistati ja küsiti, kas on nõus asja arutamisega ta tema osavõtuta. Apellant ei soovinud töö juurest vaba päeva küsida, kuna kohtukutse avalikustamine

tööl oleks olnud emotsionaalselt väga raske. Samuti eeldas ta, et karistuseks kohaldatakse rahatrahvi, mille tasumiseks on ta raha kogumist alustanud. Apellant märgib, et on oma teost ja selle tagajärgedeks tänaseks aru saanud, kuna peab

koguma

trahvi(de) tasumiseks raha (käib tööl XXX

alates 2017.a detsembrist) ning kahetseb kohtuistungile mitte ilmumist, mis oli tingitud ebapiisavast informeeritustest kohtumenetluse ja selle võimalike tagajärgede suhtes. Arvestades, et aresti kohaldamisel ei saaks ta tööl käia, väheneks tema sissetulek ning tal tekiks ka raskusi väärteoasjas 230217009287 tehtud trahvi tasumisega. Selle trahvi tasumise tähtaeg saabub juulis 2018. Apellant märgib, et teda ei ole varasemalt korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud.

Ta

kinnitab teda , et rahatrahv oleks praegusel juhul samuti väga mõjus karistus, mis mõjutab

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd peaks suure osa oma sissetulekust trahvide tasumisele kulutama.

Apellant märgib, et kahetseb väga väärtegude toimepanemist ning palub arvestada süü tunnistamist ja kahetsust kergendava asjaoluna. Ta on noor inimene ning palub ringkonnakohtul

sellega asja läbivaatamisel arvestada. Apellant õpib Tallinna Vanalinna Täiskas

vanute

Gümnaasiumis, samuti käib Autosõit OÜ koolitustel sooviga omandada juhtimisõigus.

Ta kinnitab, et ei istu enam ilma juhtimisõiguseta auto rooli, samuti peab kinni liikluseeskirjadest.

3. Vastavalt VTMS § 145 lg le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia kohtuvälisele - menetlejale, et selgitada

kaebuse suhtes. välja kohtuvälise menetleja seisukoht

4-18-2246 3(4)

Kohtuväline menetleja on nõus asja ar ning palub jätta utamisega kirjalikus menetluses maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Harju Maakohus leidis õigesti, et LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemine D.P poolt on tõendatud ja vastavalt toimepandule tuleb isikut

karistada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju Maakohus on D.P-le karistuse määramisel arvestanud karistuse kohaldamise alustega, mis on sätestatud KarS §-is

56. Kohtuotsus on motiveeritud ning selles nähtuvad Harju Maakohtu kaalutlused ja

põhjendused, millest karistuse valikul on lähtutud. Harju Maakohus on otsuses arvestanud

D.P poolt toimepandud teo olemust, teo toimepanemise tehiolusid ja

menetlusaluse isiku isikut (varasem karistatus LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi). Otsustusprotsess on kohtulahendis jälgitav. Kohtuväline menetleja leiab, et Harju Maakohus on põhjendatult kohaldanud D.P suhtes karistusena aresti, kuivõrd tema puhul esineb tema käitumist arvesse võttes negatiivne

tulevikuprognoos selles, et ta võib vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Tema poolt ohtlike liiklusalaste süütegude toimepanemine on korduv, varasem rahatrahv on tal täies ulatuses tasumata ja vaadeldava väärteomenetluse esemeks olev tegu on varasemast ohtlikum. Eelneva karistuse pinnalt oli D.P võimalik ette näha, et uute

väärtegude toimepanemisel võib järgneda karistus, mis võib mõjutada tema sotsiaalset

toimetulekut ja erael hatrahv u. See aga näitab, et ra kui karistusliik ei mõjutanud teda pikemaajaliselt hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemine viitab üheselt sellele, et D.P suhtub

nii võimalikesse karistustesse kui ka enese ja teiste ohutusse ükskõikselt ning

apellatsioonikaebuses toodud asjaolud ja isiku tegelik objektiivne käitumine on omavahel vastuolus. Kokkuvõtvalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et apellatsioonikaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda Harju Maakohtu otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub kohtuvälise menetleja hinnnagul õiguslik alus Harju

Maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud apellatsioonikaebus

tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole.

4.1. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Menetlusaluse isiku apellatsioonist maakohtu otsust vaid lähtuvalt vaidlustab D.P mõistetud karistuse osas ja taotleb rahatrahvi kohaldamist.

4.2. Nagu maakohus juba märkis, tuleb karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse eesmärgi püstitamisel on maakohus arvestanud sellega, et D.P on

varasemalt väärteokorras karistatud rahatrahviga, mis on isikul täielikult tasumata, ning ta jätkab õiguskorra rikkumist. D.P Liiklusrikkumine ei ole esmakordne, teda on

varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Nimelt karistati D.P

30 LS § § 227 lg 2 ärgi kvalifitseeritava väärteo .08.2017. a otsusega 201 lg 1, j

toimepanemise eest rahatrahviga. aldanud rahatrahvi tasuda pikema Kuigi menetleja on võim tähtaja jooksul, ei ole D.P seni isegi osaliselt asunud seda tasuma.

4-18-2246 4(4)

Vaatamata varasemale kehtivale karistusele pani toime uue liiklusrikkumise D.P ,

juhtides mootorsõidukit omamata v a mootorsõiduki juhtimisõigust ning astava kategoori

isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg, seega on rikkumine võrreldes varasemaga isegi raskem. Järelikult ei ole varasemalt rahatrahvi

mõistmine olnud piisav karistus, et mõjutada D.P hoiduma süütegude toimepanemisest.

4.3. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Seega on D.P-le

mõistetud üks kolmandik sanktsioonis ettenähtud karistuse määrast, s.o

10 päeva aresti Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta .

lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja isiku karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. süü puhtsüdamlik Maakohus ei on karistust kergendava asjaoluna ku kahetsust juba arvestanud, mistõttu ongi karistus mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-99-06 on selgitatud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu

toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab suurel määral konkreetne teo aga toimepanemise viis (nn täideviimis ebaõigus). - D.P on 07.04.2018 tuvastatud ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,64 mg, s.o väärteona arvestatava rikkumise ülemises piiris. On üldteada asjaolu, et alkoholi tarvitamise tagajärjel halveneb isiku

võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seejuures

ei saa jätta tähelepanuta, et D.P pani rikkumise toime vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et n

ende kahe teo . koosmõjul on isik ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele

4.4. Ringkonnakohus leiab, et arvestades liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast

levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks, samuti mõjutamaks D.P edaspidi õiguskuulekalt käituma, on

põhjendatud kohaldada karistusena D.P süü suurust ja tema aresti. Arvestades

karistusandmeid leiab ringkonnakohus, et 10-päevase aresti mõistmine on põhjendatud. D.P-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise

-

üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

5. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg le 1 ja § 147 lg 1 p le 1 jätab - - ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.05.2018. a -18-2246 muutmata ja otsuse väärteoasjas nr 4 esitatud apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)