4-18-2989/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2989

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2018.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-2989 (2302,17,013220) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi A.J-i 05.06.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,013220. Kaebuse esitaja

A.J , isikukood: XXX; elukoht: xxxx ; email: xxxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri A.J-i 05.06.2018.a kaebus Politsei-

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,013220 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse Politsei-

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.05.2018.a otsus väärteoasjas nr 2302,17,013220 muutmata. Kohustada A.J-i kokku summas KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahvid 900,00 ( sada) eurot 12 (kaheteist

üheksa ) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel:

 20.08.2018.a, summas 75,00 eurot;

 20.09.2018.a, summas 75,00 eurot;

 20.10.2018.a, summas 75,00 eurot;

 20.11.2018.a, summas 75,00 eurot;

 20.12.2018.a, summas 75,00 eurot;

 20.01.2019.a, summas 75,00 eurot;

 20.02.2019.a, summas 75,00 eurot;

4-18-2989

 20.03.2019.a, summas 75,00 eurot;

 20.04.2019.a, summas 75,00 eurot;

 20.05.2019.a, summas 75,00 eurot;

 20.06.2019.a, summas 75,00 eurot;

 20.09.2019.a, summas 75,00 eurot.

Rahatrahvid tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.05.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2302,17,013220 märgi

tud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE

403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185061815.

Kohtuotsuse ärakiri saata Põhja prefektuuri A.J-ile ning Politseija Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Väljamõistetud menetluskulu, summas 14,00 eurot, on A.J-i poolt 03.06.2018.a tasutud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati A.J-i Liiklusseaduse (

223 lg 1 ja

01 lg 1 alusel edaspidi LS) § § 2

rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 00 eurot ning LS § 226 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et A.J 23.12.2017.a kell 17:24 ajal xxxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust

(juhtimisõigus taastamata). Juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavaks ilmastikutingimustele ja teeoludele ning muudele liiklusoludele, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu liiklusmärgiposti ja tänavavalgustuse posti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS’ile S ja E’le. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Oma sellise tegevusega rikkus A.J

90 lg 1 p 1 / LS § Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/ järgi. Samuti rikkus A.J LS § 50 lg 3 p 2 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis,

4-18-2989

kui nähtavus on halb/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1

/Mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on - - tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. A.J rikkus ka LS § Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud

169 lg 7 / narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 226 lg 1 /Alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni/ järgi. Kuivõrd LS § 223 lg 1 ja § 2 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod pandi toime ühe teoga, määra ti nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 223 lg 1 järgi. LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärte a o eest karistus eraldi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. määratati

Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime temale väärteoprotokollis inkrimineeritud LS nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad LS alusel.

K A.J-ile karistuseks ohtuväline menetleja määras LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o.

500 eurot.

Samuti kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud summas 14 eurot. KAEBUSE SISU 05.06.2018.a esitas A.J kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,013220 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning määratud karistuse vähendamiseks. Kaebuse kohaselt on määratud trahv suurem kui tema kuupalk, samuti on tema ülalpidamisel 2 last ja lapsehoolduspuhkusel olev naine. 08.06.2018.a saabunud ekaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. kirjast nähtuvalt soovib

Kohtuvälise .a. Kohtuväline menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 15.06.2018 menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. A.J-i poolt toimepandud rikkumised on leidnud täielikku tõendamist ja kvalifitseeritud õigesti. Määratud karistus on kooskõlas toimepandud rikkumiste raskusega. Kohtuväline menetleja ei ole vastu määratud rahatrahvi ositi tasumise taotlusele. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et A.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,013220 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks, tuleb

jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

4-18-2989

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p

6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8

), kas

lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju (p 9) ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et A.J 23.12.2017.a kell 17:24 ajal xxxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust

(juhtimisõigus taastamata). Antud asjaolu nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses, mille kohaselt A.J puudus 23.12.2017.a

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (LS § 91 lg 2 p 3 guse saamine. ) ning kõrvaldamise lõppemise ühe tingimusena nähti ette juhtimisõi Karistusregistri väljavõtte kohaselt võeti A.J-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 05.10.2016.a otsusega. A.J-i poolt liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustamine on tõendatud muuhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli ning fototabelitega, millest nähtuvalt BMW r/n XXX XXX on sõitnud vastu liiklusmärgiposti ja tänavavalgustuse posti. Asjaolu, et isik oli purjus politsei saabumisel nähtub A.J-i suust alkoholilõhna ning ettekandest, mille kohaselt tundis

MP joobeseisundi

tuvastamise saatekirjast, mille kohaselt tuvastati A.J-i verest etanooli 2,84 +/- 0,06. Tunnistaja

PL ütlustega on leidnud kinnitust, et mootorsõidukit juhtis just A.J, kuna ütluste kohaselt tuli mootorsõiduki juhiistmelt välja isik kes kandis muuhulgas valge triibuga mustasi dressipüksid. A.J riietus nähtub joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokollist, mille kohaselt olid isikul muuhulgas seljas tumedad dressipüksid. Arvestades tunnistaja PLi ütlustega, et tema kuulis valjut pauku ning tekitatud kahjustusi ( ei liiklusmärgiposti ja tänavavalgustuse postile), vähendanud oma sõiduki kiirust vastavaks õues valitsenud ting Ilja A.J imustele.

Väärteotoimikus olevast videosalvestuselt nähtuvalt pidas politsei kohapeal BMW r/n XXXXXX juhiistme kandnud noormehe. lt kinni valge triibuga mustasi dressipükstes A.J on selgitanud kohtueelses menetluses, et tema magas tagaistmel ning ärkas peale avariid ning seejärel asus ümber auto käima, et kahjusid hinnata. Sellised A.J ütlused on ümberlükatud tunnistaja i PL ütlustega, mille kohaselt sõiduki juhikohalt väljus meesterahvas valge triibuga mustavärvi dressipüksid ning videosalvestusega, millest nähtuvalt politsei saabudes A.J istus juhiistmel. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et juhtis mootorsõidukit A.J

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja kohas,

(juhtimisõigus taastamata) vähendanud oma sõiduki , ei kiirust vastavaks ilmastikutingimustele ja teeoludele ning muudele liiklusoludele, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu liiklusmärgiposti ja tänavavalgustuse posti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning

tarvitas alkoholi peale avarii põhjustamist, kuid enne politsei saabumist.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning tarvitades vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-

10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuots

uses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et A.J-i poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad LS § sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki

201 lg 1 ,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi

4-18-2989

juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/, LS § 223 lg

- - sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ ning LS § 226 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele

/Alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust – i 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki karistatakse rahatrahviga kun juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni/.

Kohus leiab, et A.J rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit teades, et tal pole vastava kategooria imisõigust (juhtimisõigus taastamata juht , karistuseks ära võetud), samuti ei valinud ta õiget kiirust ning selle tagajärjel põhjustas liiklusavarii ja varalise kahju AS le S ja E ’i ’le ning tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest - lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kaebaja on kaebuses palunud määratud rahatrahv vähendada, kuivõrd tema ülalpidamisel on 2 last ja e lapsehoolduspuhkusel olev naine. Kohus selgitab, et A.J pani ühe teoga toime kaks tegu, n.o LS § 201 lg 1 ja § 223 lg 1 rikkumise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.2006.a kohtuotsuses nr 3-1-1-2-06 on märgitud, et KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb sellisel juhul mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse.

See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse küll mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest. LS § 201 lg 1 alusel on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga ning LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega kahest teost raskeim on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine. Kohtuväline menetleja tegi õigesti, et määrates karistuse LS § 223 lg 1 alusel.

Kuivõrd LS § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu pandi toime eraldi teona, s.t mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta ja avarii põhjustamine oli juba lõppenud, määras kohtuväline d menetleja karistuse selle eest eraldi. Arvestades, et A.J ei ole süüd tunnistanud, kahetsenud, andnud en , selgitades nastõigustavaid ütlusi et keegi teine oli roolis kes põhjustas avarii, tema magas ja varalise kahju tekkimist ning eelneva samalaadse rikkumise olemasolu (05.10.2016.a), on isiku süü alla keskmise. Seega peab karistusemäär vastama isiku süü suurusele ning olema alla sanktsiooni keskmise määra.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 223 lg 1 sanktsiooni maksimaalseks karistuseks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 48 kohaselt võib k äärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. ohus v Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kolmeks kuuni.

Kohtuväline menetleja määras isikule

4-18-2989

karistuse alla sanktsiooni keskmise, s.o rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot. LS § 236 lg 1 kohaselt on maksimaalselt võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. San ääraks on ktsiooni keskmiseks m rahatrahv 150 trahviühiku , arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine t kuni üheksaks kuuks.

Kohtuväline menetleja määras isikule karistuse alla sanktsiooni keskmise, s.o rahatrahv 125 trahviühikut ehk 500 eurot. Kohtu hinnangul vastab selline karistus A.J-i süü suurusele, määratud karistused on alla keskmise määra, isik ei ole süüd tunnistanud ega kahetsenud, teda on karistusregistri andmete kohaselt 05.10.2016.a karistatud LS § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 alusel rahatrahviga

800 eurot ning juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtu hinnangul ei ole õigustatud A.J-i ootus, et uue väärteo toimepanemisel võiks kaasneda eelmise karistusega sarnane või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Eriti arvestades asjaolu, et A.J-i pani karistusregistri väljavõtte kohaselt 03.07.2016.a toime samalaadsed teod, s.t ta rikkus liiklusnõudeid, millega kaasnes teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning tema juhina vahetult peale liiklusõnnetust tarvitas alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet. Kohus on seisukohal, et A.J-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas leiab kohus, et A.J-i taotlus rahatrahvide ositi tasumiseks on põhjendatud. A.J-i kaebusest ja uvalt saab isiku igakuiselt palka xxx esitatud tõenditest näht eurot ning tema ülalpidamisel

on 2 last ning lapsehoolduspuhkusel viibiv naine. Seega ilmselgelt ei oleks A.J võimalik tasuda tall

KarS e määratud rahatrahvi summas 900 eurot ühe maksena. § 66 lg 1 kohaselt võib kohus

süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Kohus arvestades A.J-i

varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks A.J-i tasuda rahatrahvid

ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 66.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/