1-16-11549/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Liis Landsmann

Tõlk

Eevi Pant

Prokurör Natalia Duškina

Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: A.B, ik: XXX; elukoht: Xxxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel:

vene keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: töötu; kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 25.05.2017.a. Viru Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1 ja § 199 lg 2 p 5, 7 alusel, KarS § 64 lg 1, 2, § 65 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud ning rahalise karistusega summas 1995 eurot. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele tingimisi 3-aastase katseajaga alates 25.05.2017.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.02.2017.a.

süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega A.B 1 (üks) aasta.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 25.05.2017.a. otsusega mõistetud karistuste, 1 aasta 4 kuu vangistuse ja rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 1995 eurot ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust ja rahaline karistus 150 (ühesaja Kriminaalasi nr. 1-17-6072

2 viiekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 1995 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend viis) eurot.

KarS § 74 lg 1, 3 ja § 65 lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 4 kuud vangistust, ei ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 1, 2 ja 21 kohustada A.B’i käitumiskontrolli ajal:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- täielikult heastama kannatanule Xxxxile kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 156

eurot hiljemalt 25.05.2018.a.;

- täielikult heastama kannatanule Xxxxle kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 110

eurot hiljemalt 25.05.2018.a.

Katseaja alguseks lugeda eelmise, 25.05.2017.a. Viru Maakohtu otsuse kuulutamise päev, s.o. 25.05.2017.a.

Määrata A.B Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 64 lg 2, 5 kohaselt viiakse mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

Süüdistatava A.B’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot.

KrMS § 175, 180 alusel välja mõista A.B’ilt riigituludesse:

- kaitsjatasu summas 72 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul

Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või

kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700047784 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-6072, A.B ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 Tsiviilhagi: Jelena Safronova’ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses

ning mõista A.B ’ilt välja Jelena Safronova’ kasuks 259,13 eurot, mis tasuda Jelena Safronova’ arveldusarvele EE702200001106057244 Swedbank.

Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 06.07.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (06.07.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

A.B´i süüdistatakse selles, et ta, olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse (sündmus 13.11.14), mille eest ta on 25.05.17 Viru Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 5,7 järgi, viibides ajavahemikul alates kell 20.45 kuni kell 10.30 kodus 27.01.2017 28.01.2017

aadressil Punane 23-190, Tallinn, võttis Jelena Safronova käekotis olevast rahakotist temale kuuluva Swedbank krediitkaardi nr 4797245003506045 ning sai ebaseadusliku juurdepääsu Jelena

Safronova pangaarvele nr EE902200221052624132 ilma tema teadmata ja tema nõusolekuta. Ajavahemikul 28-29.01.2017 varalise kasu saamise eesmärgil sisestas A.B Jelena Safronovale

kuuluva pangakaardi pangaautomaadi, ning võttis kontolt sularaha, tekitades sellega Jelena Safronovale varalist kahju kokku summas 259,13 eurot, aga nimelt, sisestas: 1.Swedbank krediitkaardi pangaautomaati HAN00509, mis asub aadressil Ümera 3, Tallinn ja

sisestades PIN-koodi, võttis kontolt välja 28.01.2017 kella 17.50 paiku 160.00 eurot

(kaarditoimingu teenustasu 5,92 EUR); 28.01.2017 kella 17.50 paiku 40.00 eurot

(kaarditoimingu teenustasu 2,92 EUR); 28.01.2017 kella 17.51 paiku 40.00 eurot (kaarditoimingu teenustasu 2,92 EUR). 2. 28.01.2017 kella 14.15 paiku Swedbank krediitkaardi pangaautomaadi EYP00376, mis asub

aadressil Pae 78, Tallinn, ning teostas pangakonto infopäringu, mille eest pank võttis kaarditoimingu teenustasu 0,32 eurot.

3.Swedbank krediitkaardi pangaautomaati HAN00510, mis asub aadressil Läänemere tee 28, Tallinn, ja sisestades PIN-koodi, võttis kontolt välja 29.01.2017 kella 01.52 paiku 5.00 eurot (kaarditoimingu teenustasu 2,05 EUR) Oma tegevusega pani A.B, toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varasemalt toime pannud varguse, see on KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule Jelena Safronova’le tekitati varalist kahju, kannatanu esitas tsiviilhagi summas 259,13 eurot.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht

A.B ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.B ’i karistuseks KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o. 25.05.2017.a. Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 1 aasta 4 kuud vangistust ja rahaline karistus summas 1995 eurot. KarS § 64 lg 2, 5 järgi, mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Kohaldades KarS § 74 lg-t 1 ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.B ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt:

1) elama aadressil Ranna 47-30, Sillamäe linn;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Samuti tuleb A.B’i kohustada katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 1, 2, 2 ettenähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - täielikult heastama kannatanule Xxxxile kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 156 eurot hiljemalt 25.05.2018.a.; - täielikult heastama kannatanule Xxxxle kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 110 eurot hiljemalt 25.05.2018.a.

Katseajaks tuleb määrata 3 aastat, mille algust arvestada katseaega ettenägeva kohtuotsuse kuulutamisest.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt A.B ’ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 72 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo

kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava A.B ’i süüdi

tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

5

Kohus leiab, et A.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad A.B ’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd

tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas kokku 72 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga

alammäära, kuid see tuleb jätta A.B ’ilt välja mõistmata, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kuriteos, mis on aset leidnud enne Viru Maakohtu 25.05.2017.a. kohtuotsuse kuulutamist ja seega jätab kohus sundraha riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja

kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada A.B ’ilt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu Jelena Safronova (summas

259,13 eurot). Kohtuistungil süüdistatav nõustus tsiviilhagi hüvitama ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab

kohus kannatanu Jelena Safronova’ tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kriminaalasjas asitõendiks olev 1 CD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik