1-16-8388/40 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-16-8388

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 14.06.2018 ) Kriminaalasja number 1-16-8388 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Valdo Gerassimov (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

P.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.L

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON

Vabastada P.L Harju Maakohtu 02.12.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8388 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg tähtajaga kuni 17.08.2019.

P.L-ile

Kohustada P.L-i täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2 (4)

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § alusel määrata asuda tööle või

75 lg 2 p 4 P.L-ile katseajaks kohustus võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks P.L-i Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõiste karistuse kandmiselt peale käesoleva tu P.L kohtumääruse jõustumist.

Sisse nõuda P.L-ilt riigituludesse kaitsetasu 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 8 senti vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK,

EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700087415.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK P.L Harju Maakohtu 02.12.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud nr 1-16-8388 KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 3 kuud vangistust; KarS § 2751 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema üksikkaristusega ja kuritegude kogumis mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.11.2015 otsusega nr 1-15-5388 mõistetud ja ärakandmata karistuse, 9 kuu

27 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse algust alates P.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.07.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.08.2019.

Tartu Vangla edastas 15.05.2018 kohtule materjalid P.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. sitatud materjalidest nähtub, Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

P.L saatis kohtule täiendavaid materjale, s.o kiri koos lisadega, mis saabusid 01.05.2016 ning lisati tema tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide juurde.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid Prokurör nõustu esitas enda arvamuse kirjalikult. ta s Tartu Vangla seisukohaga ja samuti e

i toeta P.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

P.L avaldas, et soovib tingimisi enne Ta selgitas tähtaega vabaneda. põhjalikult, millega on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millis talle t mõju on läbitud programmid avaldanud. Varem töötas kinnipeetav väljaspool vanglat, kuid hetkel on see peatatud. Selgus, et üks kriminaalasi ei ole lõppenud (kriminaa varasem lasi number on 1-15-10510).

3 (4)

Süüdimõistetu avaldas, millised on tema plaanid vabaduses. Ta suhtleb oma naise, ema, venna, pojaga, sõpradega öökoht on olemas. , kes teda ootavad ja toetavad. Ka t

Kaitsja Kaitsja pidas oluliseks palus kaaluda P.L-i ennetähtaegset vabastamist.

arvestada seejuures kinnipeetava suhtumist toimepandud kuriteosse ning seda kuidas on ta

suutnud karistust kanda. P.L-i vangistus on kulgenud Kaitsja tõi esile, et

distsiplinaarkaristusteta. T as, alle võimaldati viibimine avavangl mis on hetkel küll katkestatud poolelioleva kriminaalasja tõttu. ja töökoht. Vabaduses on olemas elu-

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. P.L

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.L on Eestis kriminaalkorras karistatud kolm korda (üks karistus arhiveeritud) ning lisaks üks kord Soomes. Vangistuses viibib esimest korda. Varem on P.L-i karistatud kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, eluruumi ebaseadusliku sissetungimise ja teise inimese tervise kahjustamise katse eest. Praegu kannab P.L karistust avaliku korra raske rikkumise eest ja võimuesindaja laimamise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et nimetatud kuriteod pani P.L toime varasema otsusega (Tartu Maakohtu 23.11.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15- Kuritegude toimepanemist on soodustanud 5388) määratud katseajal.

suutmatus tulla toime negatiivsete emotsioonidega ning puudulik probleemide lahendamise oskus.

Karistuse kandmise ajal on P.L-i riskikäitumisega tegeletud ning see on andnud positiivseid tulemusi. P.L on Tallinna Vanglas karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning Tartu Vanglas sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Ta on suhelnud psühhiaaatriga, psühholoogidega, preestriga ja sotsiaaltöötajatega. Ta on töötanud majandustöödel vangla ning olnud initsiaatoriks mitmete vangla sotsiaalelu parandavate projektide kavandamisel. Enda sõnul on ta püüdnud ära kasutada kõik võimalused ennast parandada ning motiveerinud ka kaaskinnipeetavaid seda tegema. Tema käitumine on olnud korrektne. Tartu Vangla 23.02.2018 otsusega nr 6-5/22-2 (t lk 54)

paigutati P.L kinnisest vanglast ümber Tartu avavanglasse ning alates 09.04.2018 töötas ta väljaspool vanglat xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on töötamine väljaspool vanglat hetkel peatatud poole tõttu. lioleva kriminaalasja (nr 1-15-10510)

P.L-i vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elu ja töökoht ning pere - ja sõprade igakülgne toetus.

Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus on olnud piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat P.L-i hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. ning süüdimõistetu Kohtule edastatud materjalide

kohtuistungil antud selgitus , on kohus veendunud, et karistus on P.L-i te põhjal

suhtumises ja käitumises toonud kaasa positiivseid muutuseid. Tema väljavaated edaspidi

4 (4) seaduskuulekalt toime tulla on head. Vabaduses on tal selleks ka toetav keskkond. Kuivõrd karistus on süüdimõistetu puhul täitnud eesmärgi, võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni olla ilmselt

kandmine. Läbi kriminaalhoolduse, millega kaasneb käitumiskontroll ning lisakohustuste täitmise kohustus, süüdimõistetu e käitumise üle, kas ta on on tagatud piisav kontroll edasis

suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg kuni . Samaks tähtajaks P.L-ile 17.08.2019

peab kohus põhjendatuks allutada ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. P.L Selleks, et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määra KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuda tööle või ta P.L-ile kohustuse

võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Menetluskulud

P.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.06.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas 14.06.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 148,08 eurot.

kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 148,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb P.L-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik