Legislator Case Law & Legislation
1-17-9930/50 AI generated

1-17-9930/50 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-9930/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati 3 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud

Legislator headnote

AI generated

1-17-9930/50 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati 3 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud

Keywords

AI generated
armed narcotics trafficking consumption of narcotics penal sanctions substance dependency drug screening test drug addiction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-9930

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2018, Tallinn

Kohtuasja number

1-17-9930

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a otsus Juss Kärneri süüdistuses

KarS § 184 lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2 ja § 322 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Juss Kärner

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Juss Kärneri apellatsioon Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a kohtuotsuse

peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil

menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati

Juss Kärner süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi

3 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu

25. veebruari 2015. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu

vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud vangistust. Lisaks sellele tunnistati

J. Kärner süüdi KarS § 322 lg 1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust alates kinnipidamisest 7. märtsil 2018.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna sundraha 1250 eurot, mis kuulub tasumisele

ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. J. Kärner tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et ta varem narkokuriteo toime

pannud isikuna käitles taas suures koguses erinevat liiki narkootilisi aineid. KarS § 185 lg 2 p 2

järgi tunnistati ta süüdi narkootilise aine väikeses koguses edasiandmises nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule isiku poolt, kes on varem pannud toime narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemise. KarS § 322 lg 1 järgi tunnistati ta süüdi vägivallaga valeütluste

andmisele sundimise.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Kärner, kes vaidlustab maakohtu

otsuse temalt välja mõistetud menetluskulu osas. Leiab, et sundraha on välja mõistetud alusetult

ja taotleb jätta see riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega,

maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab

kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad

piirangud ka sedastatud.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

(s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe.

5. 29. mail 2018 sõlmisid Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur,

süüdistatav Juss Kärner ja tema kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm kokkuleppe (5 kd

tl 112-115), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult muuhulgas kriminaalmenetluse kuluna

sundraha väljamõistmist 1250 eurot, mis kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe

juurde. 30. mail 2018 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on J. Kärner kohtuistungil

avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe

arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (5 kd tl 116-118). Apelleeritud kohtuotsusega ongi

J. Kärner kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja

mõistetud kriminaalmenetluse kuluna sundraha 1250 eurot vastavalt kokkuleppes märgitule

(5 kd tl 119-123).

6. Apellatsioonis ei nõustu J. Kärner maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt

soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest.

Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid

soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318

lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri

2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe

kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda.

See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku

2(3)

alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta

kokkuleppe suhtes muutnud.

7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318

järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna

ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1

sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta J. Kärneri

kaebus läbi vaatamata.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus

seisukohal, et süüdistatava J. Kärneri apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)