1-17-9930/50 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPärnu Maakohtu 31. mai 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati 3 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud
Legislator headnote
AI generated1-17-9930/50 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati 3 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-17-9930
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2018, Tallinn
Kohtuasja number
1-17-9930
Kohtunik
Meelika Aava
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a otsus Juss Kärneri süüdistuses
KarS § 184 lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2 ja § 322 lg 1 järgi
kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Juss Kärner
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta süüdistatava Juss Kärneri apellatsioon Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a kohtuotsuse
peale läbi vaatamata ja tagastada.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse
Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil
menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati
Juss Kärner süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi
3 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud
vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
25. veebruari 2015. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu
vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud vangistust. Lisaks sellele tunnistati
J. Kärner süüdi KarS § 322 lg 1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel
mõisteti lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust alates kinnipidamisest 7. märtsil 2018.
Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna sundraha 1250 eurot, mis kuulub tasumisele
ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. J. Kärner tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et ta varem narkokuriteo toime
pannud isikuna käitles taas suures koguses erinevat liiki narkootilisi aineid. KarS § 185 lg 2 p 2
järgi tunnistati ta süüdi narkootilise aine väikeses koguses edasiandmises nooremale kui
kaheksateistaastasele isikule isiku poolt, kes on varem pannud toime narkootilise aine
ebaseadusliku käitlemise. KarS § 322 lg 1 järgi tunnistati ta süüdi vägivallaga valeütluste
andmisele sundimise.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Kärner, kes vaidlustab maakohtu
otsuse temalt välja mõistetud menetluskulu osas. Leiab, et sundraha on välja mõistetud alusetult
ja taotleb jätta see riigi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega,
maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab
kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad
piirangud ka sedastatud.
KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses
tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao
(s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest
ette ei näe.
5. 29. mail 2018 sõlmisid Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur,
süüdistatav Juss Kärner ja tema kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm kokkuleppe (5 kd
tl 112-115), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult muuhulgas kriminaalmenetluse kuluna
sundraha väljamõistmist 1250 eurot, mis kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates
kohtuotsuse jõustumisest.
Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe
juurde. 30. mail 2018 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on J. Kärner kohtuistungil
avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe
arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (5 kd tl 116-118). Apelleeritud kohtuotsusega ongi
J. Kärner kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja
mõistetud kriminaalmenetluse kuluna sundraha 1250 eurot vastavalt kokkuleppes märgitule
(5 kd tl 119-123).
6. Apellatsioonis ei nõustu J. Kärner maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt
soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest.
Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid
soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318
lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse
vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri
2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt
KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe
kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda.
See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku
2(3)
alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta
kokkuleppe suhtes muutnud.
7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318
järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna
ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1
sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta J. Kärneri
kaebus läbi vaatamata.
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus
seisukohal, et süüdistatava J. Kärneri apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)