3-16-2125/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2125

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vanglas magamist häiriva valguse

ja müra asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin

Martisen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.10.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.10.2017 otsus

muutmata.

2. Jätta riigilõivu kulu XX apellatsioonkaebuselt Eesti Vabariigi kanda. Muus osas jätta

menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.07.2018.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-2125

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 18.07.2016 XX pöördumine, milles taotleti vanglalt erinevate

toimingute tegemist: lisapadja, sobiva madratsi ja taotleja pikkusele vastava voodi

võimaldamist; segava öövalgusti väljalülitamist; kambrisse kardina või ruloo paigaldamist;

vangla direktori kohustamist haldusaktide andmiseks, mis puudutavad magamistarvikute

hooldust. Samuti taotles XX Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud

Tallinna Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44, mis keelavad kinni peetavatel isikutel vanglas

silmaklappide ning kõrvatroppide ja -klappide kasutamise, tühistamist.

2. Tallinna Vangla märkis 15.08.2016 otsuses nr 5-8/16/17852-2, et otsustab kõvema madratsi

väljastamise mõistliku aja jooksul ning lisapadi on XX-le juba väljastatud. Muus osas jättis

vangla taotluse rahuldamata. XX esitas Tallinna Vangla otsusele vaide, mis Tallinna Vangla

kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 tühistamise nõudes tagastati 20.09.2016 kirjaga nr 5-15/16/279-

4. Muus osas jättis vangla XX vaide 26.09.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/279-5 rahuldamata.

3. XX esitas 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest pärast muutmist ja osalist

läbi vaatamata jätmist jäid menetlusse järgmised nõuded: tuvastada Tallinna Vangla kodukorra

p-de 7.1.43 ja 7.1.44 õigusvastasus; tuvastada Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste

õigusvastasus perioodil 18.05.2015–03.01.2017; tuvastada Tallinna Vangla tegevuse

õigusvastasus seoses kambri valgustatusega ööajal.

1)

Vangla on kohustatud tagama kinnipeetavale inimväärsed kinnipidamistingimused, sh

kaheksatunnise katkematu uneaja, milleks on vaja vaikust ja pimedust. Vangla on kohustatud

looma tingimused, kus kõik kambris viibivad kinnipeetavad saavad üheaegselt oma õigusi

realiseerida, sealhulgas magada, televiisorit vaadata või raadiot kuulata, õppida või lugeda.

Väide, et isik, kes kasutab kõrvatroppe, kaotab seose reaalsusega ja ei kuule läheduses toimuvat,

on vale. Kõrvatropid ega -klapid ei summuta helisid täielikult. Samuti on ärksad teised meeled,

näiteks nägemine. Olukorras, kus toimub alarmi kasutamine, on alati kambris keegi, kes

toimuvat kuuleb. Kambris ei ole öösel vaja valgust. Vanglate kambrid on ehitatud selliselt, et

valvurid näevad kinnipeetava nägu vaid siis, kui kinnipeetav lebab ühes kindlas asendis, kuid

magamise ajal pole seda võimalik tagada. Samuti on õigusvastane silmaklappide keelamine.

Tegemist on liiga väikese esemega, et sinna midagi peita. Keelatud esemeid saab peita ka

näiteks riietesse, voodivarustusse jne.

2)

Kaebaja viibis Tallinna Vanglas perioodil 18.05.2015–03.01.2017 tingimustes, kus ta ei

saanud normaalselt magada, kuulata raadiot, lähedastele kirjutada ega õppida. Sellega alandati

kaebaja inimväärikust. Vastustaja ei võtnud meetmeid tagamaks, et kambrite öövalgustid ning

kambri aknast tulev valgus ei segaks kaebaja und.

4. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 11 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse

nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 12 lg 1 p-st 5 ja lg-st 2 on vanglal

kohustus kambrites toimuva suhtes ka öösel kord tunnis järelevalvet teostada, kusjuures

järelevalve peab reeglina toimuma visuaalselt läbi uksesilma, mitte toiduluugi või kambri ukse

avamisega. Visuaalselt läbi kambri uksesilma kambris toimuva kontrollimiseks on teatava

valgustuse (öölambi) olemasolu kambris järelevalve teostamiseks hädavajalik. Ringkäigul tuleb

veenduda, et kambrites viibivad kinnipeetavad peavad kinni öörahust ega tegele keelatud

tegevustega. Vangla peab valima järelevalve teostamiseks sobiva meetme kaalutlusõigust

kasutades. Selleks on Tallinna Vangla paigaldanud kambritesse öövalgustid, mis paiknevad

üldjuhul ukse kohal ning mis on väiksema valgusintensiivsusega (25 W), et mitte segada olulisel

määral kinnipeetute und, kuid võimaldades samas teostada kambris toimuva üle visuaalset

järelevalvet. Öötule kasutamine on järelevalve teostamiseks sobiv meede, kuna see võimaldab

3-16-2125

3(8)

vaadelda kambris toimuvat, mis valgusallika puudumise tõttu oleks võimatu. Kui järelevalve

teostamiseks tuleks avada toiduluuk või kambri uks, rikuks see kaebaja õigusi rohkem, kuna

eelduslikult ei ole võimalik raudust hääletult avada ja sulgeda. Vanglas üldise julgeoleku ja

järelevalve tagamiseks on kambrite öine valgustamine vajalik ja eesmärgipärane ning sobiv

abinõu. Kodukorra p-des 7.1.43 ja 7.1.44 sätestatud piirangud on õiguspärased, mistõttu jättis

vangla põhjendatult rahuldamata kaebaja taotlused silmaklappide ja kõrvatroppide

väljastamiseks.

2) Suure hulga inimeste koosviibimisel suletud ruumis tekib paratamatult olmemüra. Samas

ei tulene kaebajale seadusest subjektiivset õigust nõuda vanglas täielikku vaikust ja privaatsust.

Olmemüra olemasolu ja üksinda olemise võimaluse puudumine ei ole kaebajale põhjustanud

selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.

Kinnipeetavatele tuleb tagada öörahu kell 22.00–06.00. Ühestki vangistust reguleerivast

õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda magamiseks sobivate tingimuste loomist päevasel

ajal.

3) VangS §-st 15 tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad

inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.

Vastavate asjade loetelu, kogukaal ja hoidmise kord kehtestatakse justiitsministri määrusega,

kuid see loetelu ei ole ammendav ning vangla võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis

pole küll keelatud asjade loetelus, kuid vastavad nende kohta kehtestatud tingimustele.

Seejuures on piisav, kui ese või aine vastab vähemalt ühele eelnimetatud alusele ning

konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustades ei saa lähtuda kitsalt sihtotstarbest, sest ka

lubatud ese või aine võib teatud viisil käsitsetuna osutuda inimese või vangla julgeolekule

ohtlikuks või sobida vara kahjustamiseks. Lisaks võivad erinevate esemete ja ainete omamise

lubamist mõjutada muu hulgas konkreetse vangla ehituslikest eripäradest, personalist ja

kinnipeetavate koosseisust tulenevad asjaolud. Silmaklappidel on reeglina küljes pael või

kumm, mis on vanglas keelatud ese (Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 p 1). Kinnipeetav on allutatud vanglas kehtestatud režiimile,

tema kogu eluolu seotakse vanglaga ning tema vabadus allutatakse vangistusseadusest

tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks.

Kinnipeetaval on kohustus olla valmis täitma vanglaametniku antud korraldust ka siis, kui see

antakse ajal, mil kinnipeetaval on vaba aeg või uneaeg. Kõrvatroppide ning -klappide

kasutamine võib välistada isikule antud korralduste kuulmise ning tekitada sellega ohu

kinnipeetavale endale ja ka vangla julgeolekule.

5. Tallinna Halduskohus jättis 20.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt seavad silmaklapid ohtu vangla

julgeoleku, sest nende kasutamine raskendab isikute tuvastamist. Kui kambriuksed on suletud,

teostatakse kinnipeetavate üle järelevalvelt läbi uksesilma. Selle tarbeks on kambrites ka

öövalgustus. Kui aga kinnipeetavatel on ees silmaklapid, siis ei ole valvuril võimalik

operatiivselt isikuid tuvastada ning tuleb siseneda kambrisse, mis võtab kauem aega ja häirib

ka kinnipeetavate ööund. Samuti on silmaklapid reeglina mitmekordsest materjalist, õmbluste

või paksendustega. See tähendab, et sinna sisse on võimalik peita keelatud esemeid, mida on

keeruline silmaklappide seest leida. Lisaks on silmaklappide küljes pael või kumm, mis on

VSKE § 641 p 1 kohaselt kinnipeetavale vanglas keelatud, kuna sellega on võimalik tekitada

vigastusi. Kohus nõustub seletuskirjas märgitud põhjendustega.

2)

VangS § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab

vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

Järelevalve täpsema korralduse kehtestab justiitsminister (VangS § 66 lg 11). Määruse nr 44 § 2

3-16-2125

4(8)

p-de 1 ja 5 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas isikute ning ruumide visuaalne või

elektrooniline jälgimine ning kinnipeetavate üle arvestuse pidamine ja arvu kontroll vangla

kõigil objektidel. Määruse nr 44 § 12 lg 1 p 1 kohaselt on valvepiirkonnas järelevalvet teostava

toimkonna liikme olulisemaks ülesandeks jälgida oma valvepiirkonda. Sisevalvepiirkonnas

ringkäiku tehes tuleb kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat

visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat

kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks (määruse nr 44 § 12 lg 2).

Määruse nr 44 § 14 lg 3 järgi kontrollitakse kinnipeetavate loenduse käigus kambrites

paiknevate kinnipeetavate arvu ja isikut ning kinnipeetavate terviseseisundit. Kuna

silmaklappide

kasutamine

võib

raskendada

vanglateenistuse

ametnikel

oma

teenistusülesandeid täita, on silmaklappide keelu kohaldamine proportsionaalne meede.

Õigusvastane ei ole ka öötule põlemine kambris. Vastustaja kinnitusel põleb Tallinna Vangla

vaidlusaluses kambris öisel ajal 25W pirn, millest tulev valgus ei ole kohtu hinnangul sellise

intensiivsusega, mis häiriks uinumist või une kvaliteeti olulisel määral.

3)

Kodukorra seletuskirja järgi seab kõrvatroppide ja -klappide kasutamine ohtu vangla

julgeoleku, kuna nende kasutaja ei taju enda ümber toimuvat selgelt. Näiteks ei kuule isik tema

ligiduses toimuvat kaklust, töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Seletuskirjas

esitatud põhjendused on asjakohased. Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise

ning üldise julgeoleku tagamiseks vanglas on vanglateenistusel õigus vastavalt vajadusele anda

kinnipeetavale ööpäevaringselt korraldusi, mille täitmine on kinnipeetavale VangS § 67 p 1

kohaselt kohustuslik. Seda seisukohta toetab ka VSKE § 10 lg 2, mille kohaselt võib julgeoleku

tagamise eesmärgil katkestada kinnipeetava uneaega ning vabalt kasutatavat aega. Seega peab

kinnipeetav olema igal ajal valmis täitma vanglaametnike korraldusi. Kõrvatroppide

kasutamine takistab isikule antud korralduste kuulmist ning võib tekitada ohu kinnipeetavale

endale ja ka vangla julgeolekule tervikuna.

4)

Silmaklappide ning kõrvatroppide keelamine on proportsionaalne ning Tallinna Vangla

kodukorra vaidlustatud punktid on õiguspärased. Vastustaja on keelatud esemete loetelu

kehtestades teostanud diskretsiooni kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

5)

VSKE § 641 p 20 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud tekstiiltooted ruumi

sisustamiseks, sealhulgas vaibad ja kardinad. Ka Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.24 sätestab,

et vanglas on keelatud esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade,

ehituselementide vms kinnikatmist. Kodukorra seletuskiri täpsustab, et ruumi dekoreerimiseks,

sisustamiseks ja pindade kinnikatmiseks (sh seinavaibad, -kalendrid, linikud, kleebised,

plakatid jne) mõeldud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on seinte ja muude

pindade kinnikatmine vanglas keelatud, sest see takistab visuaalse järelevalve teostamist ning

raskendab läbiotsimist (dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele on võimalik peita keelatud

esemeid ja aineid, mida on keeruline avastada, samuti saab kõnealuses punktis nimetatud

esemeid kasutada peidikute varjamiseks jne). Kardinate eesmärgipärane kasutamine eeldab

akende kinnikatmist, millest tulenevalt on põhjendatud kardinate keelamine vanglas.

Arvestades, et öörahu algab vanglas kell 22.00, kui päevavalgus on minimaalne ning enamikul

ajal aastast puudub üldse, ei ole kardinate kasutamine hädavajalik.

6)

VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning

kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või

ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kodukorras

kehtestatud piirangutest tingitud võimalikud ebamugavused ei ole käsitatavad inimväärikuse

alandamisena. Tavaline igapäevane olmemüra ning pimeduses magamise mittevõimaldamine

ei ületa minimaalset taluvusastet määral, et tegemist oleks ebainimliku või alandava

kohtlemisega.

3-16-2125

5(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus eiras üldtuntud asjaolusid ja kaebaja esitatud väiteid, tõlgendas valesti

seadust ega kaasanud menetlusse eksperte. Selle asemel kordas kohus vastustaja väiteid nende

õigsust kontrollimata. Halduskohtu otsusest ei selgu, kuidas ohustab silmaklappide ja

kõrvatroppide kasutamine vangla julgeolekut rohkem kui vanglas lubatud esemete kasutamine.

Vastustaja ja halduskohtu kirjeldatud probleemolukordade esinemine on ebatõenäoline.

Kaebajale jääb selgusetuks, miks peavad kinnipeetavad suvel magama katmata aknaga, kui

vabaduses ei tee seda keegi, ning miks peab vangistusega paratamatult kaasnema olukord, kus

kinnipeetav ei saa kogu vangistuse jooksul korralikult magada. Vangistuses peab olema tagatud

kinnipeetavate tervise säilimine. Selleks on oluline piisav uneaeg, mille tagamiseks peab

kinnipeetav saama puhata vaikuses ja pimeduses. Sellise keskkonna loomine on vangla

kohustus. Kui vanglal ei ole võimalik ööajal teostada järelevalvet muul moel kui öövalgustit

kasutades, peaks kinnipeetavatel olema lubatud kasutada silmaklappe.

2)

VSKE § 641 p 1 järgi on keelatud vaid sellised esemed, millega saab tekitada vigastusi

(Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-24-10). Kinnipeetaval on lubatud hoida enda juures 30 kg

asju. Lubatud koguse piiresse jäävate esemete omamist ei saa keelata üksnes seetõttu, et vangla

ei soovi täita oma kohustusi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-1-12, p 11).

3)

VangS § 15 lg 2 p-d 2–6 ja lg 4 on põhiseadusega vastuolus. Arvestades, et halduskohus

on otsuse tegemisel lähtunud eeldusest, et vangla direktoril on õigus üldkorraldusega piirata

kinnipeetavate põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat põhiõigust, tuleb kontrollida VangS § 15 lg 4

põhiseaduspärasust osas, milles see võimaldab haldusaktiga piirata nimetatud põhiõigust.

Omandipõhiõigust võib piirata üksnes seaduse või piirangu intensiivsusega vastavuses oleva

selge ja täpse volitusnormi alusel antud määrusega. VangS § 15 lg-s 4 sätestatud volitus ei ole

kooskõlas seadusereservatsiooni põhimõttega. VangS § 15 lg 2 p-d 2–6 on arusaamatud,

tarbetud ja võimaldavad riigivõimu omavolitsemist. Seadusest ei saa tuleneda täitevvõimule

volitust piirata põhiõigusi abstraktsete mõistete alusel haldusaktiga.

7. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Vanglas järelevalve teostamise võimaldamiseks on valvuril vaja näha kambrisse. Nõrk

öövalgus on selle tagamiseks proportsionaalne meede. Silmaklappide kasutamise

võimaldamine raskendaks isikute tuvastamist. Samuti on silmaklappide küljes oleva kummiga

võimalik tekitada vigastusi, mistõttu on tegemist keelatud esemega VSKE § 641 lg 1 mõistes.

Vanglas pole võimalik keelata kõiki nööride ja kummidega esemeid, kuid selliste esemete

väljastamine peab olema põhjendatud ja vajalik. Silmaklapid ei ole vajalik ese nagu riided, vaid

mugavusvahend. Silmaklapid on valmistatud mitmekordsest materjalist või paksendusega ning

nendesse on võimalik peita keelatud esemeid. Kinnipeetavatele lubatud esemete hulgas ei ole

reeglina sarnaseid tekstiilist esemeid, mille kihtide vahele saaks peita keelatud aineid või

esemeid.

2)

Kõrvatropid ohustavad vangla julgeolekut, kuna neid kasutades ei taju kinnipeetav enda

ümber toimuvat selgelt ning ei pruugi kuulda vanglaametniku korraldusi.

3)

VSKE § 7 lg 2 alusel võib vangla direktor avavanglas, avavangla osakonnas või

uimastisõltuvusvabas osakonnas lubada kambri sisustusse sama paragrahvi lõikes 1 sätestamata

esemeid, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kuna kaebaja viibis

3-16-2125

6(8)

kinnises osakonnas, ei olnud vangla direktoril võimalik lubada VSKE § 7 lg 2 alusel kaebaja

kambris kasutada kardinaid või rulood.

4)

Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-24-10, et VSKE § 641 p 1 on põhiseadusega kooskõlas.

Nimetatud sättel on legitiimne eesmärk, milleks on kaitsta vanglas viibivate isikute ja vangla

julgeolekut. Riigikohus on oma varasemas praktikas tunnustanud vangla olulist hindamisruumi

esemete lubatavuse ja neist lähtuva ohu määratlemisel (lahendid asjades nr 3-3-1-24-10 (p 13)

ja 3-3-1-1-12 (p 13)). Silmaklapid ja kõrvatropid on keelatud VangS § 15 lg 2 p-s 3 märgitud

põhjusel – need ohustavad vangla julgeolekut. Tartu Ringkonnakohus on pidanud

kõrvaklappide ja -troppide ning silmaklappide keeldu põhjendatuks (30.11.2016 otsus

haldusasjas nr 3-14-52440 ja 09.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-1842).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Vastustaja selgituse kohaselt on kõrvatropid ja -klapid ning silmaklapid kinnipeetavatele

keelatud VangS § 15 lg 2 p 3 alusel. VangS § 15 lg 2 p-d 2, 4, 5 ja 6 ei ole praeguses vaidluses

asjakohased, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus nende sätete põhiseaduspärasust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VangS § 15 lg 2 p 3 ja lg 4 vastuolus põhiseadusega.

VangS § 15 lg-s 2 on sätestatud kooskõlas PS § 32 lg-tega 1 ja 2 omandipõhiõigusesse

sekkumise alused kinnipidamiskohas. Vangistuse täideviimise eripärast tulenevalt on

kinnipeetava omandiõiguse ulatuslikud piirangud vanglas vaieldamatult vajalikud. Kinnipeetav

võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavalt VangS § 15 lg-le 2 keelatud

(Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne (2014), § 15 komm 3.1). VangS § 15 lg 2 p 3

kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut

või korda. Nimetatud sättes peetakse silmas asju, mis süvendavad vangla julgeolekuriske või

raskendavad oluliselt vanglas kehtestatud režiiminõuete täitmist. VangS § 66 lg-s 1 on

sätestatud vangla kohustus tagada üldine julgeolek vanglas. Vangla julgeolekut tuleb mõista

kõige laiemas tähenduses, sealhulgas hõlmab see ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule

ja tervisele ning vangla inventarile. Vangla korda ohustavad näiteks asjad, mis ei too iseenesest

kaasa julgeolekuohtu, kuid takistavad kinnipeetavate kohustuste täitmist (samas, § 15 komm

3.2). VangS § 15 lg 3 alusel on VSKE §-s 641 kehtestatud keelatud asjade loetelu. VSKE § 641

p 1 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik

tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja

raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Kohtupraktikas on leitud,

et asja ohtlikkuse hindamisel VSKE § 641 p 1 järgi on vanglateenistusel ulatuslik hindamisruum

(Riigikohtu lahendid haldusasjades nr 3-3-1-1-12 (p 12), nr 3-3-1-24-10 (p 12) ja nr 3-3-1-95-

09 (p 13)). Konkreetse asja keelatuse üle otsustamisel ei saa lähtuda kitsalt asja sihtotstarbest,

kuna ka kinnipeetavale vanglas lubatud asi võib teatud viisil käsitsetuna olla kasutatav näiteks

ründerelvana. Asja keelatus võib tuleneda ka selle eraldamisest mõnest muust asjast, mis on

kinnipeetavale lubatud (samas, § 15 komm 3.2). Näiteks on Tartu Ringkonnakohus 21.09.2011

otsuses haldusasjas nr 3-10-1561 leidnud, et aluspesust eemaldatud püksikumm on vigastuste

tekitamiseks sobiv nöör VSKE § 641 p 1 tähenduses.

Kuna õigusaktis ei ole võimalik täpselt loetleda kõiki esemeid, mis võivad ohustada inimese

või vangla julgeolekut vms, on VangS § 15 lg-s 4 antud vanglale õigus keelata täiendavalt

3-16-2125

7(8)

aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2

sätestatud tingimustele. Tegemist on piisavalt selge volitusnormiga. VangS § 15 lg 4 alusel

esemete keelamisel peab vangla igakordselt põhjendama, millis(te)le VangS § 15 lg-s 2

sätestatud tingimus(te)le konkreetne ese vastab. Erinevalt vangla sisekorra eeskirjas kehtestatud

loetelust on vangla kodukorra ehk haldusaktiga esemete keelamist kinnipeetaval võimalik

vaidlustada. Selliselt on kinnipeetavale tagatud tõhus võimalus kaitsta oma õigusi, kui ta leiab,

et neid on õigusvastaselt piiratud.

10. Silmaklappide ning kõrvatroppide ja -klappide keelamist on Tallinna Vangla kodukorra

seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et need seavad ohtu vangla julgeoleku. Ringkonnakohtu

hinnangul on seletuskirjas esitatud piisav motivatsioon selle kohta, miks vastavad nimetatud

esemed VangS § 15 lg 2 p 3 tingimustele. Halduskohus on vastavad põhjendused oma otsuses

esitanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja võrdleb silmaklappe

kinnipeetavale lubatud esemetega, millesse on samuti võimalik peita keelatud aineid ja esemeid

või millest on võimalik eraldada ründerelvana kasutatavaid elemente, kuid siinjuures tuleb

nõustuda vanglaga, et erinevalt riietest ja voodivarustusest on silmaklappide puhul tegemist

eelkõige mugavusvahendiga. Ka kõrvatropid ja -klapid on mugavusvahendid. Neid kasutades

ei kuule kinnipeetav talle vanglaametniku poolt antavaid korraldusi, mille täitmine on

kinnipeetavale

vangla

julgeoleku

tagamiseks

kohustuslik

(VangS

§

p

1).

Vangistustingimustes on paratamatu, et kinnipeetaval ei ole tema soovitud määral privaatsust

ja eraldatust, sealhulgas võimalust viibida olmemürast ja muudest segavatest teguritest vabas

keskkonnas. Kaebaja avaldustest järeldub, et tema ise norskab ning kambrikaaslased äratasid

teda selle tõttu öösiti üles. Kaebaja pole väitnud, et pöördus probleemi lahendamiseks vangla

meditsiiniosakonna ja vanglateenistuse poole, kuid sellega ei tegeletud. Kõnealust probleemi

oleks tõenäoliselt olnud võimalik lahendada ka muul moel kui kambrikaaslaste huvides

kõrvatroppide keelu tühistamist taotledes.

11. Kaebaja etteheited ekspertide kaasamise kohta on põhjendamatud – praeguse asja

lahendamine ei eelda eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamist. Ringkonnakohus ei näe

põhjust kahelda kaebaja väidetes, et öörahu ajal põlev valgusti või suvisel ajal katmata aknast

kambrisse jõudev valgus võib häirida tema und. Samas nõustub ringkonnakohus vastustaja ja

halduskohtuga, et kuna 25W pirniga öövalgusti annab nõrka valgust, siis ei riiva see kaebaja

õigusi sedavõrd, et riive kaaluks üles vangla julgeoleku tagamises seisneva avaliku huvi. On

ilmne, et kinnipeetavate üle öisel ajal järelevalve teostamiseks läbi uksesilma peab kambris

olema teatud määral valgust. Tartu Ringkonnakohus on kambris öövalgusti kasutamist pidanud

järelevalve teostamiseks vajalikuks ja õiguspäraseks (30.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-

52642). VSKE § 641 p 20 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud tekstiiltooted ruumi

sisustamiseks, sealhulgas vaibad ja kardinad. Kardinate või ruloo kambris mittelubamine on

põhjendatav asjaoluga, et need raskendavad järelevalve teostamist, kuna nende eesmärgipärane

kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist (kodukorra p 7.1.24). VSKE

§ 7 lg-s 1 ei ole kambris ette nähtud aknakatete olemasolu. Tegemist ei ole hädavajaliku

sisustuselemendiga. Öövalgusti ja aknakatete puudumine ei põhjusta ringkonnakohtu arvates

kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad

vanglas kinnipidamisega.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu jääb see kulu

HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-16-2125

8(8)