4-18-2121/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2018.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2121 (2316,18,001386) Väärteoprotokolli number AB1540960 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär,tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 15¹ lg 1 ja Tubakaseadus (TubS) § 47 järgi Menetlusalune isik E I, isikukood xxx Kohtuväline menetleja

Kohtuistungil osalenud isikud Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Kesklinna politseiosakond, ennetusja menetlustalitus, üldsüütegude gruppi vanemväärteomenetleja

Menetlusalune isik E I Kaitsja Arvo Suuban Põhja Prefektuuri vanemväärteomenetleja L. M. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas:

Lõpetada osaliselt menetlus väärteoasjas nr 2316,18,001386 E I poolt NPALS § 15¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Tunnistada E I süüdi 04.04.2018.a alaealisena tubakatoodete tarvitamise eest, s.o TubS § 47 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda rahatrahviga 5 trahviühikut so. 20 eurot.

Rahatrahv 20 eurot, tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest makseteatise alusel. Kohus saadab makseteatise eraldi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Rahuldada kaitsja, advokaat Arvo Suuban taotlus E I´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 150

2 eurot (125 eurot õigusabi + 25 eurot käibemaks).

Menetluskulud antud asjas on: Ekspertiisitasu 36 eurot, Kaitsjatasu 150 eurot.

KrMS § 183 lg 1 alusel jätta kaitsjatasu 150 eurot ja ekspertiisitasu 36 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 06. juunist 2018.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 22.06.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD

04.04.2018 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse E Ii selles, et tema 04.04.2018 kell 15.25 xxx juures olles alaealine, tarvitas tubakatoodet, suitsetas sigaretti. Alaealisel on tubakatoodete tarvitamine keelatud. Peale selle oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegudega rikkus E I Tubakaseaduse (TubS) § 27 lg 1 ning NPALS § 3 lg 1 sätteid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris E I´i teod TubS § 47, NPALS § 15¹ lg 1 järgi.

Kohtuistungil ülekuulatud E I tunnistas ennast süüdi osaliselt, andis ütlusi, et ta oli sõbraga 04.04.2018 xxx juures ja sober küsis meesterahvalt suitsu. Nad suitsetasid seda, kuid mingit mõju ta ei tundnud. Varem on ta kanepit tarvitanud, kuid seekord mitte, ta ei tea, mis selles sigaretis oli. Tundis piparmündi maitset. Kohus avaldas menetlusaluse isiku ütused usaldusväärsuse kontrollimiseks, mille peale vastas E I, et rääkis, et tema palus meesterahvalt suitsu, sest ei tahtnud, et politsei ka tema sõbra kätte saanud.

Kohus avaldas järgmised tõendid:

Isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 4), mille kohaselt tuvastati 04.04.2018 isiku välimuse ja ütluste võrdlemisel andmebaasiga, et isikuks, kellel puudus isikut tõendav dokument ning tal olid narkojoobe tunnused, osutus E I.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6), millest tuleneb, et 04.04.2018 kasutati indikaatorvahendit Druce Control narkotesti (uriin), mille tulemusel esinesid E Iil narkootilise aine tarvitamise tunnused (THC). Protokoll on allkirjastatud E Ii, tunnistaja ja koostaja poolt.

Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ( lk 7, 12, 29), mille kohaselt E Iilt võetud uriiniproovist tuvastati tehtahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)

Õigusvastase teo toimepanemise akt (lk 10), mille kohaselt E I alaealisena suitsetas 04.04.2018 xxx sissepääsu juures sigaretti.

3 Karistusregistri väljavõtte (lk 13-14), kust tuleneb, et E I on 1 kord kriminaalkorras karistatud ning 9 korda väärteokorras karistatud.

Kohtulahendid E. Ii suhtes (lk 15-17), mille kohaselt on ta 16.10.2017 karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt E I 04.04.2018 kell 15.xxx juures, olles alaealine, tarvitas tubakatoodet, suitsetas sigaretti.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu TubS § 47 järgi on aset leidnud, teo pani toime E I ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

E I tunnistas end nimetatud teos süüdi, andis selle kohta ütlusi. E Ii ütlustest tuleneb, et ta tahtid sigaretti suitsutada, kuid ta ei teadnud, mis täpselt sigaretis oli. Seega E Ii tahtlus oli suunatud tubaka toodet - sigaretti, suitsetamiseks.

Kohtu hinnangul on E Ii ütlused usaldusväärsed ning otsuse vastuvõtmisel tugineb kohus menetlusaluse isiku ütlustele. Antud kvalifikatsiooni suhtes puudub menetlusosalistel vaidlus.

Tubakaseadus (TubS) § 27 lg 1 kohaselt alla kaheksateistaastasel isikul (alaealine) on suitsetamine, suitsuvaba tubakatoote ja tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine keelatud.

TubS § 47 sätestab, et alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote või tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

TubS § 47 on koosseisutüübilt spetsiifiline teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokirjeldusega. TubS § 47 objektiivsed tunnused seisnevad alaealise poolt suitsetamises või suitsuvaba tubakatoote või tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamises. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et E I täitis objektiivse koosseisu TubS § 47 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. E I oli teadlik rikkumisest (suitsetas sigaretti, olles alaealine), tema tegevus olid sihikindel ning ta tahtlikult eiras Tubakaseaduse sätteid. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud TubS § 47 järgi.

4 Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et E I pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt E I enne 04.04.2018 kella 15.25 oli tarvitanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt indikaatorvahendi kasutamise protokollile ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjale on E Ii uriini proovist tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH).

E I ei tunnistanud end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, väites, et ta pole narkootikume tarvitanud ning ei tea, kuidas narkootikum sattus tema organismisse.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud E Iile NPALS § 15¹ lg 1 järgi selles, et tema enne 04.04.2018 kella 15.25 on tarvitanud narkootilisi aineid (kanep) ilma arsti ettekirjutuseta.

NPALS § 3 lg 1 sätestab: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15-1 lg 1 sätestab: Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kanep kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv NPALS §-s 15-1 lg 1 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis narkootilise aine piisava koguse korral tekitab manustajal narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Joobeseisund ei ole NPALS § 15¹ koosseisuline element.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-49-09 on rõhutatud, et „kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1- 1-92-05 - RT III 2005, 32, 320, p 7). Iga süüteokoosseisu analüüsides tuleb esimese sammuna

5 teha kindlaks tegu, mis on järgneva õigusliku arutluse ese. Käesoleval juhtumil asjassepuutuvaks NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu on narkootilise aine tarvitamine. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Nimetatud kahe nähtuse samastamatust kinnitab muu hulgas ka karistusseadustiku eriosa erinevate koosseisude süstemaatiline analüüs. Ühtlasi sisaldab eriosa süüteokoosseise, mille puhul on objektiivse külje tunnuseks ainult joobeseisundis viibimine… (näiteks liiklusseaduse § 7419 (uue redaktsioonu § 224) ja KarS § 424). Isiku vastutuselevõtmine nende sätete järgi ei sõltu sellest, kas joobeseisund on tekkinud narkootilise aine või alkohoolse joogi tarvitamise tagajärjel või muul moel. Kolleegium märgib, et erinevalt eelnimetatud sätetest ei ole joobeseisund NPALS § 15¹ koosseisuline element. /…/ Isik võib teatud juhul olla joobes ka siis, kui ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud (näiteks ei realiseeri isik NPALS §-s 15¹ objektiivset koosseisu, kui tema narkojoove tekkis selle tagajärjel, et talle manustati narkootilist ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt).“

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Kohtul tuleb tuvastada, kas E I tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, kas tema tegu on karistatav NPALS § 15¹ järgi.

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: E Ii kohtuistungil antud ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri, karistusregistri väljavõte.

Kohtul puudub alus kahelda indikaatorahendi kasutamise protokolli (lk 6) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 7, 12, 29) usaldusväärsuses. Eelviidatud indikaatorahendi kasutamise protokollist nähtub, et E Il esinesid tetrahüdrokannabinooli tarvitamise tunnused ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et proov, milline on võetud E Iilt 04.04.2018 kell 16.25.a., on edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti tellimusega tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus. 10.04.2018.a. teostatud uuringuga tuvastati E Iilt võetud proovimaterjalist tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Ekspert ning osakonnajuhataja kinnitasid saadud tulemused oma allkirjadega ning saadeti vastus 16.04.2018.a. kohtuvälisele menetlejale.

Seega kohus loeb tuvastatuks, et E Iil esinesid 04.04.2018 peale kella 15.25 narkootiliste ainete tarvitamise tunnused ning ta viibis narkojoobe seisundis. Samas ei ole väärteoasjas tuvastatud, millal ja mis moel sattus narkootikum E Ii organismisse. E I ainult eeldab, et kanep võis sattuda organismisse selle sigaretiga, mis on ta saanud meesterahva käest, kuid kogutud tõenditega ei ole tuvastatud, et just antud sigarett sisaldas kanepit. Peale selle vääärteoprotokolli kohaselt oli E I enne 04.04.2018 kella 15.25 tarvitanud narkootilisi aineid, st enne meesterahva käest küsinud sigaretti suitsetamist.

Kohtul puudub alus kahelda ka E Ii ütluste usaldusväärsuses. E I ise ei tunnista, et ta on teadlikult tarvitanud narkootilisi aineid, kuid seletas kohtuistungil, et tema sõber küsis tänaval sigaretti meesterahvalt, kes andis sigaresti, mis polnud suitsupakis vaid taskus. Suitsul oli piparmündine maitse ning ta mingit efekti ei tundnud.

Lisaks tuleneb Riigikohtu 10.06.2013.a. lahendist nr 3-1-1-55-13, et “narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine osutab narkootikumi tarvitamisele kaudselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga varasemas praktikas leidnud, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha

6 tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 15-12, p 14).“

E I ise eitab narkootilise aine tarvitamist, ning ta ei tea, kuidas võis sattuda tema organismi kanep.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega - indikaatorahendi kasutamise protokolliga ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga on tuvastatud E Iil narkojoove, siinjuures pöörab kohus tähelepanu, et vastavalt Riigikohtupraktikale, narkootilise aine tarvitamise esinemine viitab vaid kaudselt narkootikumi tarvitamisele. Teisi tõendeid, mis kinnitaksid E Ii enne 04.04.2018 kella 15.25 narkootilise aine tarvitamist – süüteokoosseisupärast tegu - väärteoasjas kogutud ei ole, seega puudub tõendite kogum, mis võimaldaks tõsikindlalt järeldada, et isik pani toime talle inkrimineeritava väärteo.

Riigikohtu 22.06.2009.a. lahendist nr 3-1-1-49-09 „NPALS § 151 järgi väärteoasja lahendav kohus peab tuvastama kõigepealt objektiivse koosseisu ehk narkootilise aine tarvitamise. Seejärel tuleb teha kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikumi tarvitab või kas ta vähemalt oleks sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama. Kui sel moel on koosseisupärane tegu tuvastatud ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud - mille esinemist eeldatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9- 08 - RT III 2008, 16, 106, p 15) - puuduvad, vastutab isik NPALS § 151 järgi. Joobeseisundi esinemine ei ole NPALS § 151 realiseerituse seisukohast oluline. Küll aga märgib Riigikohus, et teatud juhtudel võib joobeseisund olla üks oluline tõend, mis viitab sellele, et isik on realiseerinud NPALS § 151 koosseisu - eelkõige olukorras, kus eluliselt pole usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on narkootiline.“

Kohus leiab, et E Ii kaitseversioon on eluliselt usutav ja ei ole väärteoasjas kogutud tõenditega ümber lükatud.

Kohtu hinnangul puudub E Ii teos NPALS § 15¹ objektiivne koosseis (süüteokoosseisupärast tegu) ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu (selle hulgas tahtluse ja ettevaatamatuse analüüsimiseks), õigusvastasuse ning süü tasanditele.

Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et E I suhtes tuleb väärteomenetlus NPALS § 15¹ järgi tema tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

7 Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. TubS § 47 järgi süüteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolu, et süüdlane pani ühe rikkumise. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga. Kohtu hinnangul E Ii süü tase on keskmine.

E I tunnistas ennast süüdi, kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57, 58 mõttes puuduvad.

Arvestades süüdlase teo iseloomu, tehiolusid ja raskust, menetlusaluse isikut, leiab kohus, et E Ii tuleb karistada rahatrahviga keskmises määras.

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 lg 1 alusel jätta kaitsjatasu 150 eurot ja ekspertiisitasu 36 eurot riigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Larissa Prokopenko Kohtunik