1-08-14625/19 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-08-14625

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör Kaitsjad

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 10. september 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla Tatjana Derkatš

Pärnu Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus Aleftina S.H Sergei Taljaronok ja süüdistuses süüdistatav S.H ja tema kaitsja adv. Ants

Nõmmik, süüdistatav Sergei Taljaronok ja tema kaitsja adv. Rünno Roosmaa Sirje Hunt adv. Ants Nõmmik, adv. Rünno Roosmaa

Pärnu Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus S.H

ja Sergei Taljaronok süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu apelleeritud otsusega

S.H , sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all, tunnistati süüdi tapmises KarS § 113 järgi ja karistati 8 aastase vangistusega ning

, sünd.13.11.1965.a., Eesti kodanik, varem Sergei TALJARONOK karistatud kriminaalkorras neli korda, vahi all, tunnistati süüdi ja karistati tapmises KarS § 113 järgi 7 aasta ja 8 kuulise vangistusega ja röövimises KarS § 200 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega. Nende

kuritegude eest mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 7 aastat ja 8 kuud

vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistusega, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 8 aastat.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Robert Tsokalo, kuid tema osas kohtuotsust pole edasi kaevatud.

Maakohus tegi kindlaks, et 16.05.2008.a. ajavahemikus kella 22.00-st kuni 24.00-ni alkoholijoobes S.H ja S.Taljaronok korteris xxxxx linnas Xxxx

xxx xxx-x peksid rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda süütevedeliku joomisest joobeseisundis olevat I. V. algselt voodis ja seejärel põrandal istuvas

asendis. Seejärel tõmbas S.H kannatanu jalas olnud dressipüksid allapoole, paljastades kannatanu suguelundid ja astus jalas oleva botasega neile

kogu oma keharaskusega, lõi teda jalaga kindlakstegemata arv kordi, kuid

vähemalt kaks korda suguelundite piirkonda ja lõikas lauanoaga ühel korral kannatanu paljastatud peenist. Seejärel keeras S.Taljaronok kannatanu kõhuli ja S.H surus kannatanu pärakusse tsellofaani pakitud värske kurgi. Kui see

murdus, võttis S.H murdunud kurgi pärakust välja ja surus sinna uue

kurgi. Ühise peksmisega tekitasid S.H ja S.Taljaronok kannatanule sündmuskohal surma põhjustanud kehavigastused.

Maakohtu otsuse kohaselt saabusid S.H ja S.Taljaronok sündmuskohale koos, samuti lahkusid koos peale peksmist. Kõnesolevas peksmises oli eriliselt jõhker ja innukas S.H, mõnevõrra väiksem oli selles S.Taljaronoki osa.

Mõlema nimetatud süüdistatava ütlused käesolevaks ajaks surnud A. B. aadressil kannavad eesmärki kohut eksitada ja ise vabaneda vastutusest.

3 Lisaks sellele nõudis S.Taljaronok 27.06.2007.a. kella 13.00-14.00 vahelisel ajal

XXXXXX XXXXXXXXX XXX asuva „R.“ taarapunkti taga L. K. sularaha. Seda saamata lõi kannatanule korduvalt näo piirkonda ja röövis kannatanu seljas oleva dressipluusi taskus olnud rahakotist 60 krooni.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

S.H kinnitab apellatsioonis, et tal ei olnud mingit kavatsust I. V. tappa, ta

pani toime kuriteo, mida saab kvalifitseerida üksnes ettevaatamatu tapmisena. Ta tõesti peksis kannatanut, kuid tema löögid ei saanud põhjustada surmavaid

tervisekahjustusi. Kaebaja rõhutab, et kolmas käesolevas kriminaalasjas süüdi

tunnistatud isik- R.Tsokalo- viibis vabaduses, suhtles tunnistaja L. K. ja kannatanutega, nad ühiselt mõtlesid välja kohtule esitatava versiooni apellandi vastu.

Kaebaja kinnitab, et ta on loomult hea, ka tapetu I. V. oli tal hea sõprussuhe. Kaebaja peab hoolitsema oma vanaema eest, kes on teda kasvatanud.

Apellant taotleb neisse asjaoludesse suhtuda tähelepanelikult.

Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas oma taotlust ja palub tema kuritegu kvalifitseerida surma põhjustamisena ettevaatamatusest KarS § 117 järgi.

Adv. A.Nõmmik taotleb kõrvaldamata kahtluste olemasolu motiivil kohtuotsuse

tühistamist ja S.H õigeksmõistmist. Käesoleva kriminaalasja uurimise käigus pole tõendatud S.H käitumises tapmise subjektiivne külg- tahtlus,

st kas tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasemel pidas S.H

võimalikuks kannatanu surma saabumist. Seda tuvastamata pole tapmise

süüteokoosseis täidetud ja süüdistatava vastutus lõpuleviidud tahtliku süüteo

eest on välistatud. Samal põhjusel viidi kohtulik uurimine läbi äärmiselt ühekülgselt ja puudulikult ning rikuti selliselt oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

Ringkonnakohtu istungil apellant esitas alternatiivtaotluse kvalifitseerida S.H käitumine KarS § 117 lg 1 järgi.

S.Taljaronoki arvates tulnuks kaassüüdistatava R.Tsokalo ja tunnistaja J. M. poolt antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest süüdistuses nimetatud sündmuste

toimumise ajal olid nad süütevedeliku tarvitamise tõttu joobes ja ei suutnud

juhtunut adekvaatselt tajuda. R.Tsokalo viibis vabaduses ja leppis nimetatud tunnistajaga kokku uurimisele antavates ütlustes.

4

Süüdistus ei võtnud arvesse peksmise motiivi: I. V. käitumine (väidetavalt

vägistamine) tollel ajal tema elukaaslaseks olnud S.H suhtes. Kaebaja arvates saabus I. V. surm põhjusel, et tal oli eelnevalt tekitatud peatrauma. Ilma selleta poleks sellisest peksmisest surm saabunud.

Kaebajal puudub igasugune puutumus inkrimineeritud röövimisega: sellel ajal oli tal piisavalt raha, ta ei saanud vestelda kannatanuga keeles, mida ta ei valda.

Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas oma taotlust ja palub tema kuritegu

I. V. suhtes kvalifitseerida KarS § 117 järgi ja inkrimineeritud röövimises ta õigeks mõista.

Adv. R.Roosmaa rõhutab, et 16.05.2008.a. lõid I. V. lisaks S.Taljaronokile veel

kaassüüdistatavad S.H ja R.Tsokalo ning 11.08.2008.a. surnud A. B..

Pole võimalik kindlaks teha- kes neist tekitas surma põhjustanud

tervisekahjustused. Iga elutähtsatesse organitesse löömine ei pea alati olema

kantud soovist kannatanut tappa. Apelleeritud kohtuotsuses puuduvad põhjendused S.Taljaronoki tahtlusest I. V. tappa, KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt

põhjenduste puudumine kohtuotsuses on aga kriminaalmenetlusõiguse oluline

rikkumine. Neil asjaoludel palub kaitsja S.Taljaronoki käitumine I. V. surma

põhjustamisel kvalifitseerida KarS § 117 lg 1 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) järgi.

Inkrimineeritud röövimises palub kaitsja mõista S.Taljaronok õigeks: kannatanu

L. K. isikukirjeldus teda röövinud isiku kohta- 25 aastane isik eesti keeles

kõnelnud mees- välistab võimaluse, et tema on kurjategija (süüdistatav eesti

keelt ei valda ja on 40-aastane). Lisaks sellele kinnitas kannatanu järgneval

päeval toimunud ülekuulamisel, et ta oli purjus ning sündmuste üksikasju ei

mäleta. Kriminaalasjast ei nähtu, millega seoses sattusid toimikusse fotod näovigastustega kannatanust L. K.st.

Tapetu I. V. ema oma kirjalikus pöördumises palub kohtuotsust mitte muuta. Ta

teab S.H kui vabaduses amoraalselt elanud isikut, kes tegelikkuses ei hooli oma vanaemast, käitus üleolevalt ka kohtuistungil, kes kunagi midagi ei kahetse ja vaevalt et parandab ennast.

5 Ringkonnakohtu seisukoht

1. Kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus on muude põhimõtete kõrval kehtestatud järgmised nõuded: isikut saab õigusvastase teo eest karistada

üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja

puuduvad süüd välistavad asjaolud (KarS § 32 lg 1), isiku süü saab tugineda seaduslikul teel kogutud tõenditel (KrMS § 60 lg 1, 2), tõenditeks kriminaalasjas on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus,

eksperdi selgitus ekspertiisiaktile, asitõend, menetlustoimingu protokoll ja salvestis (KrMS § 63 lg 1), ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja

neid tuleb hinnata kogumis (KrMS § 61), tõendite vastuolu korral tuleb kohtuotsuses näidata need tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja tuua põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea (KrMS § 312 p 2).

2. Apelleeritud kohtuotsuses on näidatud, millised tõendid on käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus kogutud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

on piisava põhjalikkusega analüüsinud kõikide menetluses osalenud isikute

ütluseid, andnud hinnangu erinevate ütluste usaldusväärsuse suhtes ja langetanud otsuse tõendite kogumi alusel- seega ülalnimetatud nõudeid järgides.

Apellatsioonikohus ei pea vajalikuks käesolevas kohtuotsuses korrata

süüdistatavate ja tunnistajate ütluseid üksikasjades ja nõustub tehtud järeldustega. Alljärgnev tuuakse vastusena kaebustele.

2.1. Puudub alus seada kahtluse alla menetlusdokumente sündmuskoha ja laiba

asendi fikseerimise kohta ja surnu ekspertiisiakti. Viimatinimetatud tõendi

kohaselt põhjustas I. V. surma pea kinnine tömp trauma peapõrutuse,

ämblikvõrkkesta rebendi, traumaatiliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumite

ning kõvakelmealuse verevalumiga ja nende vigastuste tüsistusena tekkinud peaajuturse. Need ja lisaks veel muud, surma mittepõhjustanud vigastused olid

saadud elupuhuselt korduvatest löökidest rusikate ja mõne muu analoogse esemega pea ja kehatüve piirkonda. Pärast kõigi kehavigastuste tekitamist võis kannatanu lühemat või pikemat aega aktiivselt tegutseda.

Pole mingit alust kahelda järelduses, et I. V. surm saabus nimelt arutuse all

oleva peksmise tagajärjel. S.Taljaronoki väide, et lisaks ekspertarvamuses

näidatule oli I. V. surma saabumise kaaspõhjuseks mingi muu trauma, on oletuslik.

2.2. S.H ja S.Taljaronoki süüditunnistamine I. V. peksmises ei tugine

üksnes süüdistatava R.Tsokalo, tunnistajate L. K. ja J. M. ning kannatanute ütlustel, nagu võiks järeldada apellatsioonidest. Peksmist ei eita ka süüdistatavad

ise. S.H ja S.Taljaronoki väide nimetatud isikute omavahelisest kokkuleppimisest ütlustes pole millegagi tõendatud.

6

2.3. Erinevate menetlusosaliste poolt antud ütlused I. V. peksmise asjaolude kohta pole ühesugused. Maakohtu otsuses on näidatud, et tunnistajate L. K., K. S., D. M., D. T. ja R. S. ütlused sündmustega seonduvas olulises teabes kattuvad

piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste

asjaolude ahelas loogilises seoses, seetõttu ei tekkinud kohtul kahtlust nende

ütluste tõepärasuses. Süüdistatavate ütlused seevastu on vastuolus teiste

tõenditega, maakohtu hinnangu kohaselt ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Seega maakohus tegi järelduse tõendite kogumi, mitte aga üksikute tõendite alusel.

2.4. S.Taljaronok rõhutab apellatsioonis, et osa menetlusosalisi oli

arutuselolevate sündmuste ajal alkoholijoobes, mistõttu tuleb nende ütlustesse

suhtuda kriitiliselt. Ringkonnakohtu arvates tuleb samal põhjusel samuti kriitiliselt suhtuda ka S.Taljaronoki ütlustesse. Pealegi on S.Taljaronok (samuti

ka S.H) võrreldes tunnistajatega asjast otseselt huvitatud isik. Neil põhjustel tuleb tema ütlustesse suhtuda eriti suure tähelepanelikkusega.

3. Olemasolevate tõendite kohaselt lisaks S.H-le ja S.Taljaronokile panid

vägivallategusid I. V. suhtes toime veel R.Tsokalo ja A. B.. Oluline on aga

ekspertarvamus, et kannatanu surma esile kutsunud vigastused olid tekitatud

mitte ühekordsest, vaid korduvatest löökidest pea ja kehatüve piirkonda. S.H ja S.Taljaronok peksid kannatanut rusikatega ja jalgadega valimatult, mistõttu järeldus S.H ja S.Taljaronoki süüst I. V. surma põhjustamises on

kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt R.Tsokalo ei löönud kannatanut pähe.

4. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja adv. A.Nõmmiku käsitlus, et

tapmise puhul tuleb tuvastada, et S.H tegutses vastavalt vastu võetud otsusele I. V. tappa. S.H-le ja S.Taljaronokile pole esitatud süüdistust ja nad pole tunnistatud süüdi kavatsuses I. V. tappa, selline süüvorm vastaks otsese

tahtluse tunnustele. Kaevatud kohtuotsuses on tõenditele viidates otseselt

näidatud, et S.H ja S.Taljaronok peksid vastupanu mitteosutavat I. V.

intensiivselt rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, mööndes selliselt mistahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist, kõnesoleval

viisil pekstes nad suhtusid ükskõikselt võimalikku saabuvasse tagajärge. Siinjuures kohtul puudub põhjus kahelda S.H ja S.Taljaronoki vastavuses

tavalise mõistliku inimese elukogemise tasemel aru saada, et jõhkrale ja

valimatule elutähtsatesse kehapiirkondadesse peksmisele võib järgneda

surmavate tervisekahjustuste põhjustamine. Seega nende ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning teo ja tagajärje

põhjuslikust seosest vastab kaudse tahtluse tunnustele. Tegemist polnud ettevaatamatusega (kergemeelsus või hooletus) KarS § 18 tähenduses.

7 5. Tulenevalt saabunud tagajärjest on tegu õigesti kvalifitseeritud tapmisena KarS § 113 järgi. Ükskõik milline oli motiiv vägivalla kasutamiseks, ei saa seda õigustada. Süüdistatavad ei läinud I. V. midagi selgitama, vaid teda rünnati ajal,

mil ta magas ega olnud joobe tõttu võimeline osutama peksjatele mingit vastupanu. Käitumise erilist äärmuslikkust näitab muu kasutatud vägivald.

6. L. K. röövimine S.Taljaronoki poolt on tõendatud kannatanu sellekohase

korduva kinnitusega. Juba esimesel ülekuulamisel kannatanu nimetas röövija

nimeks Sergei, keda ta tundis prügilas taara korjamisest pikemat aega,

äratundmiseks esitatud fotode seast tundis kindlalt S.Taljaronoki foto. Sama kinnitas ta ka maakohtu istungil. Kohtu arvates puudub alus seada kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsus.

7. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ükski menetlusosaline ei taotlenud kohtus menetlust täiendada. Seetõttu on alusetu heita maakohtule ette kohtuliku

uurimise äärmist ühekülgsust ja puudulikkust. Kohtuotsuse kohaselt olid vaatluse all kõik kriminaalasjas kogutud tõendid.

Süüdlastele on mõistetud seaduslik ja põhjendatud karistus. S.H 8. apellatsioonis toodud enesehinnang (loomult hea, sõprussuhe tapetuga, hoolitsev

lapselaps vanaemale) on vastuolus arutuseloleva kuriteo raskusega, käitumise äärmise mõnitava iseloomuga, tema suhtumisega toimepandusse ning saabunud tagajärge.

9. Nimetatud asjaoludel tuleb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla