4-17-6545/32 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

01.06.2018.a

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kohtunik

Aime Ivanson

K

ohtuistungi sekretär Maire Viksi

Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

08.12.2017.a.

otsu 2302,17,000697 J.P s väärteoasjas nr

karistamises LS § 22 järgi 3 lg 1

Menetlusalune isik . , J P isikukood XXX,

(kaebuse esitaja) elukoht: xxxx töökoht: xxxx

Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik J.P

* menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk

* PP kohtuvälise menetleja – KKB liiklusjärelevalvekeskuseesindaja Jaak Paju

Menetluse liik kaebemenetlus

LÕPPOSA

J P . kaebus jätta rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse a. otsus väärteoasjas nr. 08.12.2017. 2302,17,000697 muutmata.

Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvele.

Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220175187437.

Ekspertiisikulud summas 457 eurot jätta riigi kanda.

J P . poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 2340 eurot jätta .P J kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja

jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud

Väärteoasi nr.4-17-6545

2

kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatava otsuse sisu J.P karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot selle eest, et

tema 13.01.2017.a kell 08.50 ajal Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus Nooruse, Staadioni ja Lasteaia tänavate ristmiku juures juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei

veendunud selle ohutuses, sooritades vasakpööret ei andnud teed temast möödasõidul olevale

sõidukile Reanult ning keeras talle otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise

kahju KL -le ning

AS MR’le.

Sellise tegevusega rikkus

J.P liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning

pani toime liiklus

. seaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

Kaebus

Kohtule esitatud kaebuses palub J.P

tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada

menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Kaebusest nähtuvalt on olnud väärteomenetlus vaidlustatud väärteoasjas ebaselge. 22.09.2017.a.

koostatud väärteoprotokollile esitas kaitsja vastulause. Seejärel 20.10.2017.a. koostas

kohtuväline menetleja väärteomenetluse jätkamise määruse. 16.11.2017.a. tutvustati uuesti väärteoprotokolli, milles oli vaid üks muudatus. Sõna „mööduvale“ oli asendatud sõnadega

„möödasõidul olevale“. Väärteotoimikuga tutvumisel ei nähtunud seal mitte ühtegi uut tõendit

või menetlusdokumente, millest nähtuks, kuidas on 20.10.2017.a. määruses viidatud vastuolud

kõrvaldatud. Kuivõrd eelmisel korral ei saanud kohtuväline menetleja langetada asjas otsust

seoses kõrvaldamata vastuoludega, mis on aluseks KrMS § 7 lg 3 tulenevalt menetluse

lõpetamiseks, siis uute tõendi menetluslik ning tõenduslik olukord täpselt te puudumisel on

samasugune. Ainuüksi sellel alusel kuulub menetlus väärteoasjas lõpetamisele, kuna kõik

kahtlused isiku süüdiolekus tuleb KrMS § 7 lg 3 tulenevalt tõlgendada isiku kasuks. Uuesti

väärteoprotokolli tutvustamine olukorras, kus menetleja poolt varem tuvastatud vastuolud on

jäänud endiselt kõrvaldamata, on lubamatu ning rikub ka menetlusaluse isiku kaitseõigust

.

VTMS § 72 lg 1 p 8 sätestab, et kohtuväline menetleja peab asjas tehtavas lahendis esitama

vastulausega mittearvestamise põhjenduse. Põhistuse puudumine on oluline

väärteomenetlusõiguse rikkumine tulenevalt VTMS § 150 lg 1 p 7 ning otsuse tühistamise alus

tulenevalt VTMS § 148 p 3.

Selleks, et tuvastada, kas J.P rikkus nõuet anda teed möödasõidul olevale juhile, tuleb

tuvastada, kas möödasõit selles kohas oli üldse lubatud ning kas J.P poolt vasakpöörde

alustamisel oli

SJ möödasõidul. Väärteoasjas ei ole tuvastatud täpselt kokkupõrke toimumise

koht. Kui kokkupõrge toimus J.P suunavööndis, siis ei ole ta rikkunud teeandmis

e kohustuse nõuet, kuna oma sõiduraja piires asendi korrigeerimine ei ole manööver (vt Riigikohtu

lahend 3-1-1-75-07).

Kui kokkupõrge toimus vastassuunavööndis, siis tuleb liikluses kehtivast

usa seaduslikkust. lduspõhimõttest tulenevalt hinnata ka a poolt vastassuunavööndis viibimise SJ

Nii J.P kui vasakule. SJa ütlused kinnitavad, et J.P andis suunamärguande Seega oli möödasõit keelatud.

Sündmuskoha fotod ning skeem tõendavad, et kokkupõrke kohast ca 15 meetri kaugusel on

reguleerimata ülekäigurada. Isegi pidurdades ei ole ülekäigurada SJ suutnud oma autot enne

peatada. ning ta otsustas sellest SJa ütlustest nähtuvalt nägi ta eespool aeglasemat sõidukit

mööda sõita, veendumata selles, miks sõidab juht lubatud kiirusest aeglasemalt ning tegi seega keelatud möödasõidu ülekäigurajal. Liikluses kehtiv usalduspõhimõte tähendab seda, et liikluses

õiguspäraselt käituval juhil on õigus eeldada, et ka teised liiklejad täidavad liiklusnõudeid. J.P

sõitis lubatud sõidukiirusega, tegi lubatud pööret ning kasutas suunatuld. Tal oli õigus

3

eeldada, et keelatud kohas (ülekäigurajal) ning keelatud olukorras (st sisselülitatud suunatulega

sõidukist) ei tee ükski teine liikleja möödasõitu. Liiklusõnnetus oleks jäänud toimumata, kui

SJ

oleks täitnud liiklusnõudeid ning ei oleks keelatud kohas ja olukorras möödasõitu teinud.

Kaebusele lisatud fotol on kollase pii J.P poolt sündmuskohal tehtud rjoonega tähistatud

SJa

juhitud Renault vasakpoolse ratta jälg, mis algab tee keskosalt suunavööndite piirilt ning

suundub diagonaalselt üle vastassuunavööndi. Kuna tegemist on vasaku ratta jäljega, siis pidi

jälje tekkimise hetkel olema tema sõiduk veel suures osas oma suunavööndis. See ilmselgelt

pidurdamisest tekkinud jälg tõendab, et ohu tekkimise hetkel oli veel oma suunavööndis ning SJ

ei olnud alustanud möödasõitu. Ohu tekkimise moment oli a enda ütluste kohaselt J.P SJ

poolt vasakpöörde alustamine. Seega veendus J.P oma manöövri ohutuses, kuna

teostades vasakpööret ei keeranud ta kellelegi ette või otsa, vaid hoopis eest ära, st vabastas

temaga samal sõidurajal sõitvale juhile oma sõiduraja. olnud möödasõidul sel ajal, kui J.P

SJ ei

alustas vasakpööret ning seetõttu ei põhjustanud J.P manööver ka mingit ohtu ning tal ei olnud kohustust anda teed juhile, kes vasakpöörde alustamise hetkel oli liikumas tema

taga samas suunavööndis. lusõnnetuse põhjuseks oli hoopis sõidukiiruse ja Liik SJa poolt vale

pikivahe valik, mida ta on viimasel hetkel püüdnud kompenseerida vasakule

vastassuunavööndisse pööramisega. Selles olukorras ei saa eesliikuva sõiduki juht aga ette näha,

et teine ju

ht alustab möödasõitu selle ohutuses veendumata.

Kohtuväline menetleja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, et J.P poolt

manöövri alustamisel oli juba asunud möödasõidule. vasakpööret ei SJ Olles juba alustanud

saanud J.P

ei ette näha ega arvestada, et teine juht alustab keelatud möödasõitu. Kui SJ

olnud J.P poolt vasakpöörde alustamisel möödasõidul, siis on asjakohatud

väärteoprotokollis esitatud etteheited LS § 17 lg 5 p 3 ja § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkum

ises, kuna need ei kohaldu antud liiklusolukorrale.

Liiklusõnnetuse tegelikuks põhjuseks on a poolt ebaõigesti ja liiklusoludele SJ mittevastav

kiiruse valik (LS § 50 lg 3 p 1 ja 2), mille tõttu ei suutnud ta oma sõidukit peatada eespoolse

nähtavu sõiduki) ees. Valitud oli ka sulatuse piires teel oleva takistuse (J.P aeglasema ebaõige pikivahe (LS § 46 lg 1). Vältimaks tagant otsasõitu J.P juhitud vasakpöördeks

kiirust vähendanud sõidukile on pärast J.P poolt pöörde alustamist pööranud SJ

vasakule ning püüdnud möödasõiduga otsasõitu vältida. Möödasõit oli antud olukorras aga

keelatud tulenevalt J.P sisselülitatud vasakust suunatulest (LS § 51 lg 3 p 2 ja § 52 lg 1

p 1) ja eesolevast ülekäigurajast (LS § 52 a poolt möödasõidu alustamist pärast J.P

1 p 5). lg SJ

poolt vasakpöörde alustamist tõendavad tema enda ütlused, et ta pidurdas kui nägi J.P

,

poolt pöörde ündmuskohal vahetult pärast liiklusõnnetust tehtud fotod alustamist. S

tõendava a sõiduki pidurdusjälg ei ole mitte teega paralleelne (seega ei liikunud ta otse d, et SJ

mööda teed jälje tekkimise ajal), vaid diagonaalis tee keskosalt sõidutee vasaku ääre poole. Pidurdusjälje algus tee keskjoonel tähendab, et veel enne vastassuunavööndisse jõudmist hakkas

SJ saanud olla pidurdama, mis tõendab, et J.P vasakpöörde alustamisel ei SJ möödasõidul, st paikneda vastassuunavööndis.

Kohtu seisukoht

Tulenevalt VTMS § st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies -st 123 lgulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 13.01.2017.a kell 08.50 ajal liikus J.P Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus, juhtides mootorsõidukit Peugeot 2008 reg. märgiga

XXXXXX ja sooritas Nooruse, Staadioni ja Lasteaia tänavate ristmiku juures vasakut pööret.

Samal ajal liikus Nooruse tänaval a poolt juhitud mootorsõiduk Renault Espace reg. ka SJ

märgiga XXXXXX. Vaidlust ei ole ka selles, et J.P ja SJa juhitud sõidukid osalesid liiklusõnnetuses ja sõidukite kokkupõrke tagajärjel tekkisid mõlemal sõidukil vigastused. Need

4

asj SJ aolud on tõendatud menetlusaluse isiku, tunnistaja a ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga.

J.P süü hindamisel temale etteheidetud LS § 223 lg –s 1 kirjeldatud teo toimepanemisel

ehk liiklusõnnetuse põhjustamisel on võtmeküsimuseks, kas ta rikkus LS § 17 lg 5 p. 3 (mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti) ja LS § 33 lg 2 p 8 (enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid) sätteid ja kui rikkus, siis kas tema tegu oli põhjuslikus seoses tagajärjega.

Vaidlusaluseks küsimuseks oli väärteoasja arutamise käigus ka see, kas J.P poolt

vasakpöörde alustamisel oli tema sõidukist möödasõidul ja kas möödasõit selles kohas oli SJ üldse lubatud.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta tuli Laulasmaa poolt Rannamõisa teelt, keeras tänavale, kus hiljem toimus liiklusõnnetus ja nägi teist autot keeramas samale tänavale. Ta lülitas

suunatule sisse, vaatas ette ja kõrvale, vaatas ka kõrval olevas ei näinud se vaatepeeglisse, kuid

ühtki sõidukit ei enda ees ega kõrval. uti ei näinud tahavaatepeeglist sõidukit. Sel päeval oli

Sam äärmiselt libe ja seetõttu sõitis väga aeglaselt, alla 50 km/h. Ilmselt jäi ka enne keeramist seisma,

sest tee oli väga libe. Jõemetsa sõidukit nägi siis, kui pööras sellele tänaval esimest korda e, kust tahtis omakorda vasakpööret teha. Järgmisel korral siis, kui käis pauk. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates J.P täpsustas, et enne manöövri alustamist ta

teist sõidukit vastassuunavööndis tahavaatepeeglist, mis asub auto vasakul küljel, ei näinud,

ilmselt oli teine sõiduk tema taga. Ta ei mäleta, kas nägi teist sõidukit selja taga, võimalik, et nägi teise auto tulesid. Kui peeglitesse vaatas, oli tal suunatuli sisse lülitatud. On võimalik, et ei

teinud pööret 90 kraadise nurga alt. J.P oli kindel, et kui ta hakkas pöörama, ei olnud teine sõiduk vastassuunavööndis.

Liiklusõnnetusega seotud väärteoasjade lahendamisel tuleb kohtul hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist.

SJa ütlustest tulenevalt keeras ta Tabasalusse sisse, tema ees oli auto, millel pidurituled ei

põlenud, mingeid märguandeid ei olnud ja sõitis väga aeglaselt. Ta lähenes sõidukile üsna

kiiresti ja mõtles temast mööda sõita. Tol hetkel, kui hakkas autost mööduma, keeras eessõitev

auto talle sisse. E 20 km/h. Teeolud olid libedad, kuid essõitev auto sõitis väga aeglaselt, umbes

mitte katastroofilised. Jõudis autole järele vahetult enne ristmikku. Nähtavus oli hea, oli üsna valge, oli suure autoga ja nägi hästi ette, et jalakäijate rajal ei olnud kedagi. Peugeot suunatuld nägi auto parempoolsest küljeaknast, st tema auto esiosa oli juba teise auto kõrval teoreetiliselt,

kuid praktikas ta seda ei mäleta. Ilmselgelt ei olnud eessõitvast autost tagapool, oli ilmselt

kuidagi diagonaalis, sest auto taga olles

ei saa küljeaknast suunatuld näha. Auto taga sõites ta

suunatuld

ei olnud ei näinud, ühtki märguannet , et eessõitev auto tahaks kuhugi pöörata.

Suunatuli lülitati sisse siis, kui eessõitev auto hakkas pöörama. Kui ta oleks näinud suunatuld,

siis ilmselgelt ei oleks ta hakanud mööda sõitma. Kokkupõrke hetkeks oli tema auto teisest

autost poolenisti mööda saanud, sest tema auto esiosa pihta ei saanud. Kokkupõrget püüdis

vältida sellega, et hoidis kogu aeg vasakule. Tema arvates toimus Peugeot suunatule sisse

lülitamine ja pööramine korraga, võib-olla oli sekund vahet, pigem oli koos. Ta sooritas

möödasõitu ees väga aeglaselt liikuvast sõidukist ja eessõitva sõiduki kavatsused ei olnud arusaadavad, ta ei andnud oma liikumisest mingit märku tuledega. Peale kokkupõrget ei saanud teise poolega kokkulepet. Teise auto juht väitis, et tema ei ole süüdi, sest möödasõit ülekäiguraja ees on keelatud.

5

J.P kaitsja peab liiklusõnnetuse põhjustajaks Renault juhti a, kes väidetavalt on SJ

rikkunud mitmeid liiklusseaduse (LS) sätteid. Esiteks rikkus LS § 50 lg 3 p. 1 ja 2, kuna valis SJ

ebaõige ja liiklusoludele mittevastava kiiruse, mille tõttu ei suutnud oma sõidukit peatada

eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva takistuse ees. Takistuseks nimetas kaitsja J.P aeglasemalt liikuvat sõidukit.

Kohus leiab, et kaitsja etteheide SJa poolt LS § 50 lg 3 p. 1 ja 2 rikkumisele on asjakohatu. Nimetatud sätted kohalduvad juhul, kui eespool olevast takistusest ei ole võimalik mööda sõita,

mööduda või ümber põigata. J.P juhitud Peugeot ei olnud ale selliseks takistuseks, SJ mistõttu tal ei olnud kohustust peatuda. Tal oli võimalus ka aeglaselt eespool liikuvast sõidukist mööda sõita, olles eelnevalt veendunud, et vastutulevaid sõidukeid ei ole, tema taga sõitjatest ei

ole keegi temast möödasõidule asunud ja Peugeot ei kavatse ristmikul vasakule pöörata. Ku

na

SJa sõnul Peugeot´l vasak suunatuli ei põlenud, ei osanud ta eeldada, et see sõiduk tahab

soorita

da vasakpööret. Seega otsustas ees väga aeglaselt liikuvast Peugeot`st mööda sõita, sest SJ miski seda ei takistanud.

J.P ja tema kaitsja püüdsid kohut korduvalt veenda selles, et J.P oli vasak

suunatuli varakult sisse lülitatud. Siiski ei ole kohtul põhjust suunatulega seonduvalt seada

kahtluse alla Renault juhi SJa ütlusi, et Peugeot vasak suunatuli lülitati sisse alles siis, kui

Peugeot -olla sekundilise vahega alustas vasakpööret, s.t. praktiliselt manöövriga üheaegselt, võib

ja tema juhitud Renault oli sel ajal juba vastassuunavööndis temast möödumas. Veel Peugeot taga samas sõidureas olles ta suunatuld ei näinud. Tunnistaja ütles ka seda, et kui suunatuli oleks varakult sisse lülitatud, ei oleks ta ilmselgelt alustanud möödasõitu. Kohus on seisukohal, et SJa ütlused on ka eluliselt usutavad. Kui eessõitev sõiduk lülitab ristmikul aegsasti sisse suunatule,

on see märguandeks taga sõitjale pöörde alustamise soovist ja ilmselgelt ei hakka taga sõitev

sõiduk sel juhul mööda sõitma, riskides liiklusõnnetusega ning sõidukite purustamise ja inimeste

elu ja tervisega. Eeltoodu alusel on kohtul põhjust uskuda a ütlust selles, et enne möödasõidu SJ alustamist ei olnud Peugeot´l vasak suunatuli sisse lülitatud ja et ta nägi suunatuld alles siis, kui oli juba möödasõidul vastassuunavööndis ja asus Peugeot´ga diagonaalselt nii, et Renault esiosa oli Peugeot tagaosa kõrval (ekspertiisiakti lisaks oleval skeemil 1 asendid IV).

Viidates eksperdiarvamuse punktile 4, mille kohaselt ei ole tehniliselt reaalne, et ohule

reageerimise alghetkel oli sõiduauto Peugeot suunatuli näha sõiduki küljeaknast, juhtis kaitsja

kohtu tähelepanu asjaolule, et on andnud valeütlusi selle kohta, et J.P lülitas SJ sisse suunatule alles siis, kui ta oli juba tema kõrval ja ta nägi suunatuld oma auto küljeaknast. Ekspert on selle välistanud.

Kohus vaidleb siiski kaitsjale vastu, kuna leiab, et eksperdiarvamuses väljendatu ei haaku SJa

ütlustega. ei ole öelnud, et tema sõiduk tervikuna asus hetkel, mil Peugeot vasak suunatuli

SJ

sisse lülitati selle auto kõrval, vaid et tema sõiduki oli Peugeot kõrval (autod olid kuidagi esiosa

diagonaalis). Kui sõidukite asend oleks selline, et nad asuvad teineteise kõrval, on usutav, et

tagumine suunatuli ei ole kõrvalasuva sõiduki juhile nähtav. Tunnistaja ütlusi kinnitab

ekspertiisiaktile lisatud simulatsiooni skeemil 1 s IV (autod diagonaalselt, Renault õidukite asend

tagapool, kuid tema esiosa Peugeot tagaosa hi istekoht on esiosast (kapotialune kõrval). Kuna ju

osa) tagapool, on kohtu hinnangul täiesti reaalne, et sai küljeaknast Peugeot vasakpoolset SJ tagumist suunatuld näha.

Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga selles, et veel enne objektiivselt ohu tekkimist on

SJ

pidurdanud ekstreemselt, s.t. vajutanud täie jõuga pid kiiruse vähendamiseks. uripedaalile Kohtule jääb arusaamatuks, mille põhjal kaitsja on sellisele järeldusele jõudnud. Kaitsja viitab kaitsekõnes, et see on selgunud liiklustehnika ekspertiisiga, kuigi kohus mingisugust ekstreemset

pidurdamist ekspertiisiaktist välja ei lugenud ega ole midagi taolist maininud ekspert ka kohtuistungil küsimustele vastates. Ekspert on kohtus kinnitanud korduvalt, et Renault pööre ei

olnud järsk, ta on alustanud möödasõitu ja miski ei viita sellele, et oleks instinktiivselt läinud

vastassuunavööndisse. Ka oma ütlustes on öelnud, et ta vajutas pidurid põhja SJ reflektoorselt

6

alles siis, kui nägi ja sai aru, et Peug e. Eksperdiarvamuse kohaselt ja nähtuvalt eot keerab talle ett

ekspertiisiaktile lisatud skeemilt 1 oli Renault ohu tekkimise hetkel juba valdavalt vastassuunavööndis (asend IV). Seega on kaitsja väide Renault ekstreemsest pidurdamisest veel

enne ohu tekkimist a asjakohatu. põhjendamatu j

Isegi kui möönda, et enne kui Peugeot hakkas vasakule pöörama, ei Renault alustas pidurdamist

ole selles ka midagi üllatavat ega tavatut. On igati loomulik, et nähes enda ees väga aeglaselt

liikuvat sõidukit ja saamata aru aeglase sõidu põhjusest, vähendab juht sõidukiirust, vältimaks

aeglaselt sõitvale liiklusvahendile otsasõitu. Igal juhul aga ei ole tõendamist leidnud SJa poolt ekstreemne pidurdamine.

Järgnevalt leidis kaitsja, et rikkus LS § 46 lg 1 ja lg 2, s.t. ei hoidnud Peugeot´ga õiget SJ

pikivahet, mis asulasisesel teel normaaltingimustel peab olema vähemalt 2 sekundit. Kuna

pikivahe oli väga väike, ei olnud tagant otsasõit välditav, mistõttu tegi esmalt põike vasakule SJ

ja seejärel pidurdamise, olles lähenemas tee telgjoonele. J.P ei saanud aga ette näha, et

tema taga samal sõidurajal liikuv autojuht ootamatult sõidab vastassuunavööndisse.

Kohus on juba eespool märkinud, et a juhitud sõiduk ei teinud järsku pööret SJ

vastassuunavööndisse, vaid liikus sinna sujuvalt. Arusaamatu on ka kaitsja poolt öeldu esmalt

vasakule põikest, siis alles pidurdamisest ja tee telgjoonele lähenemisest. Kui kaitsja seisukoha

kohaselt imus enne vasakule ne koos to põige ja alles peale seda tee telgjoonele lähenemi

pidurdamisega, siis pidi ta ju põike vasakule tegema oma sõidureas olles, kuid mis põhjusel ta

oma sõid jäänud kohtule arusaamatuks. ureas seda tegema pidi, see on

Seonduvalt pikivahe hoidmisega leiab kohus vastupidiselt kaitsjale, et pikivahe ei ole selle

juhtumi puhul võtmeküsimuseks. otsustas aeglasest Peugeot´st mööda sõita. LS § 46 lg 2 SJ

viimase lause kohaselt ei kehti sama lõike esimeses lauses nimetatud pikivahe aja nõue, kui

väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud. Kuigi

kohtulikul uurimisel jäi välja selgitamata, kas näitas enne möödasõidu alustamist suunatuld, SJ siis kohus siiski eeldab, et korraliku juhina ta seda tegi. Ei menetlusalune isik ega tema kaitsja ei

ole väitnud vastupidist. Tulenevalt J.P ütlustest ei saagi ta vastupidist väita, sest ta

olevat näinud Renault´d esimest korda siis, kui see keeras ka samale tänavale, kus J.P

tahtis omakorda vasakpööret teha ning järgmisel korral nägi siis, kui toimus kokkupõrge. Juba

see näitab, et enne vasakpöörde tegemist ei vaadanud ta tahavaatepeeglisse, sest kuidas muidu

sai ta

SJa sõidukit mitte näha.

Alusetu on kohtu hinnangul kaitsja väide, et vältimaks tagant otsasõitu J.P juhitud

vasakpöördeks kiirust vähendanud sõidukile, on pärast J.P poolt pöörde alustamist SJ

pööranud vasakule ning püüdnud möödasõiduga otsasõitu vältida. Tunnistaja ütluste ja eksperdi

arvamuse kohaselt ning ekspertiisiaktile lisatud skeemist 1 nähtuvalt möödasõitu alustas

SJ enne J.P poolt vasakpöörde alustamist, mitte pärast ja enne J.P poolt suunatule sisse lülitamist.

Veel on kaitsja SJale ette heitnud LS § 52 lg 1 p. 5 rikkumist, mis keelab möödasõidu

reguleerimata SJ tohtinud selles ülekäigurajal. Menetlusaluse isiku ja kaitsja arvates ei oleks kohas möödasõitu teha.

Kohus jagab selles osas kohtuvälise menetleja seisukohta. ei teinud möödasõitu ülekäigurajal. SJ

Liiklusseadus ei keela enne ülekäigurada möödasõitu teha. Pealegi kinnitas tunnistaja SJ, et tal

on väga kõrge auto ning ta nägi üle eessõitva auto, et jalakäijate ülekäigurada on tühi ning oli veendunud ka selles, et jõuab enne ülekäigurada oma sõiduritta tagasi reastuda. Tunnistaja ütlusi kinnitas kohtuistungil ka liiklusekspert, kes arvutas välja, et kui kokkupõrget ei oleks toimunud, oleks Renault´l olnud võimalik enne ülekäigurada jõuda tagasi oma sõiduritta. Ohu ilmnemisel ülekäigurajal oleks tal olnud võimalik ka möödasõit katkestada ja tagasi reastuda oma sõiduritta.

7

Kokkuvõtvalt on kohtule kaitsja seisukohti analüüsides jäänud mulje, et kaitsja on SJale liiklusalaseid rikkumisi omistades ise ka olnud erinevatel arusaamadel ehk ebakindel. Kord on

väitnud, tegi J.P sõidukist ümberpõike, mõni aeg hiljem, et hoopis möödasõit et

SJ u.

Kõike eeltoodut arvestades ja mõlema liiklusõnnetuse osapoole tegevusele hinnangut andes, ei

ole kohtul a liiklus ita. Kohus ei tuvastanud tema poolt SJ alasele käitumisele midagi ette he

liiklusseaduse nõuete rikkumist. Seevastu J.P , asudes sooritama vasakpööret, ei

veendunud manöövri ohutuses, kuigi LS § 33 lg 2 p. 8 teda selleks kohustab. Lisaks

eelnimetatud LS sättele rikkus J.P ka LS § 17 lg 5 p. 3, sest ei andnud vasakule pöörates

teed temast möödasõidul olevale Renault juhile. Et viimane oli talle ohu tekkimise hetkel, s.t.

hetkel kui Peugeot alustas vasakpööret, valdavalt vastassuunavööndis möödasõidul, tõendavad

tunnistaja

SJa ütlused, eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused.

Subjektiivsest küljest on menetlusalune isik rikkunud liiklusseaduse nimetatud sätteid

ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kui ta oleks olnud hoolsam ja tähelepanelikum, oleks ta

pidanud märkama temast möödasõidul olevat sõidukit ega oleks oma manöövrit tohtinud sel

hetkel sooritada.

J.P poolt LS § 33 lg 2 p. 8 ja LS § 17 lg 5 p. 3 rikkumised on põhjuslikus seoses

liiklusõnnetusega, mille tagajärjel said kannatada mõlemad sõidukid ning tekkis varaline kahju sõidukite omanikele.

Karistus

LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja karistas J.P LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o

200 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud J.P ettenähtud sanktsiooni

keskmisest määrast madalamas määras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kuivõrd J.P tegevuse tulemusena põhjus

tati ainult

varaline kahju,

võib hinnata menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Tulenevalt VTMS § 132

punktist 2 ei saa kaebemenetluses kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust

raskendada ning kohus jätab Ka väärteoasja kohtulikul J.P karistuse muutmata.

arutamisel ei ilmnenud karistust kergendavaid asjaolusid, menetlusalune isik oli jätkuvalt seisukohal, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, mistõttu puudub alus ka karistuse kergendamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 08.12.2017.a. otsuse muutmata.

Menetluskulud Kohtumenetluses teostati liiklustehniline ekspertiis maksumusega 457 eurot. Kuivõrd ekspertiisi

taotles kohtumenetluses kohtuvälis jätab kohus ekspertiisi kulu riigi kanda. e menetleja esindaja,

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– – 3 ja 5 6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohtuvälise me - netleja

8

otsus jäi muutmata, jäävad J.P poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas

2340 eurot menetlusaluse isiku kanda.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 1.

Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kants 21.06.2018.a. kell 13.00 elei kaudu kättesaadav alates

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik