2-17-129002/22 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-129002 Tsiviilasi Haapsalu linn, Rüütli tn.3 korteriühistu hagi Kaire Kann vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Haapsalu linn, Rüütli tn.3 korteriühistu, registrikood *, asukoht *, e-post * Hageja seaduslikud esindajad juhatuse liige J K, e-post *; juhatuse liige Ü-K A, e-post * Kostja Kaire Kann, isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, ½ riigilõivu tagastamine RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja Haapsalu linn, Rüütli tn.3 korteriühistu (seaduslike esindajate vahendusel) ja kostja Kaire Kann vahel 21.06.2018. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel: 1. Kaire Kann tunnistab põhivõlgnevust summas 1369,66 € seisuga 31.05.2018. 2. Kaire Kann tunnistab viivist summas 324,85 € seisuga 31.05.2018. 3. Kostja tasub hagejale menetluskuludena riigilõivu summas 75 €. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 75 €. 4. Kokku on Kaire Kann võlgnevus hageja ees seisuga 31.05.2018 summas 1769,51 €. 5. Hageja kinnitab, et tal puuduvad muud nõuded kostja vastu seisuga 31.05.2018, välja arvatud käesoleva kompromissi punktides 1.-4. nimetatud nõuded. 6. Hageja palub tagastada ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust kontole, kust on tasutud riigilõiv. 7. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse.

2

II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot arvelduskontole, kust riigilõiv tasuti. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud menetluskuludest, s.o hageja tasutud riigilõivust 75 eurot hageja kanda ja 75 eurot kostja kanda. Tasutud riigilõivust ½, s.o 150 eurot tagastatakse hagejale peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

1. Asjaolud 03.12.2017. a esitas Korteriühistu Rüütli tn.3 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kaire Kann 1590,29 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.01.2018. a aadressil *. Võlgnik Kaire Kann esitas 24.01.2018. a nõudele vastuväite. 02.03.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

2. Hagiavaldus 15.03.2018. a esitas Haapsalu linn, Rüütli tn.3 korteriühistu hagi Kaire Kann vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja Haapsalu linn Rüütli tn.3 korteriühistu (edaspidi KÜ) liige alates KÜ asutamisest 09.06.2006. a ning on KÜ hallatavas elamus korteriomanik alates 17.03.2005. a. Kostja on jätnud hagejale tasumata enam kui seitsme kuu majandamiskulude maksed. Hagiavaldusega palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista korteriomandi Rüütli 3-*, Haapsalu majandamiskulud põhinõudena 1917,10 eurot, majandamiskulude tasumisega viivitamises viivised kõrvalnõudena 84,57 eurot ning majandamiskulude tasumisega viivitamises väljamõistetud põhinõudelt viivised KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 16.03.2018. a kuni põhinõude tasumiseni kostja poolt. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei esita hagile kirjalikku vastust kohtu määratud tähtajaks või kui kostja jätab ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kohtu poolt määratud eelistungile või kohtuistungile. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavalduses esitatud nõuet 02.05.2018. a. Hageja täpsustuste kohaselt on põhivõlg summas 1917,10 eurot kujunenud ajavahemikul 01.08.2016 kuni 01.03.2018. a tarbitud teenuste eest esitatud arvete alusel ning kõrvalnõudena arvestatud viivis summas 84,57 eurot on arvestatud perioodil 01.10.2017 (osaliselt) kuni 15.03.2018. a.

3. Kompromissleping 21.06.2018. a kohtuistungil sõlmisid pooled ja esitasid kohtule alljärgneva kompromisslepingu.

3

Tsiviilasjas 2-17-129002 on pooled hageja, Haapsalu linn Rüütli tn.3 Korteriühistu ja kostja, Kaire Kann, sõlminud 21.06.2018 alljärgneva kompromissi: 1. Kaire Kann tunnistab põhivõlgnevust summas 1369,66 € seisuga 31.05.2018. 2. Kaire Kann tunnistab viivist summas 324,85 € seisuga 31.05.2018. 3. Kostja tasub hagejale menetluskuludena riigilõivu summas 75 €. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 75 €. 4. Kokku on Kaire Kann võlgnevus hageja ees seisuga 31.05.2018 summas 1769,51 €. 5. Hageja kinnitab, et tal puuduvad muud nõuded kostja vastu seisuga 31.05.2018, välja arvatud käesoleva kompromissi punktides 1-4 nimetatud nõuded. 6. Hageja palub tagastada ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust kontole, kust on tasutud riigilõiv. 7. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse.

4. Kohtu seisukoht 4.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 4.2. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel välistada määruskaebuse esitamise õiguse. 4.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 4.4. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4.5. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

4

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et hageja kanda jääb riigilõiv summas 75 eurot ja kostja kanda riigilõiv summas 75 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 300 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivude laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot arvelduskontole, kust riigilõiv tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik