1-17-3673/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3673 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 25. mai 2018 määrus, millega jäeti rahuldamata taotlus menetluskulude tasumise pikendamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Jevgenia Kuznetsova (ik 48405152222), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 25. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 12.05.2017 otsusega tunnistati Jevgenia Kuznetsova süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat ja 4 kuud. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.10.2016. Sama otsusega mõisteti J. Kuznetsovalt riigituludesse välja menetluskulud kokku summas 2556,5 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et J. Kuznetsoval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Viru Maakohtu 12.05.2017 otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 19.07.2017.

2. 15.05.2018 esitas J. Kuznetsova maakohtule taotluse menetluskulude tasumise pikendamiseks ühe aasta võrra. Põhjenduseks tõi J. Kuznetsova, et ta kannab vanglas karistust ning tal puudub võimalus menetluskulude tasumiseks.

3. Viru Maakohtu 25.05.2018 määrusega jäeti J. Kuznetsova taotlus rahuldamata. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS §-st 423 tulenevalt ei ole kohtu arvates seega välistatud KrMS §-s 424 sätestatu kohaldamine ka menetluskulude puhul. KrMS §-s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise kuupäeva või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

4. J. Kuznetsova on põhjendanud oma taotlust sellega, et ta kannab karistust vanglas. Maakohus on seisukohal, et see põhjus ei ole mõjuv menetluskulude tasumise pikendamiseks KrMS § 424 mõttes. VangS § 38 alusel kindlustab vangla juhtkond võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Seega on J. Kuznetsoval võimalus töötada ja maksta kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid. Maakohus võtab arvesse J. Kuznetsova karistuse tähtaega 4 aastat ja 4 kuud vangistust, samuti seda, et maakohus andis J. Kuznetsovale võimaluse maksta menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul. Maakohus juhib tähelepanu sellele, et tegemist oli kokkuleppemenetlusega ning süüdistatav teadis temalt väljamõistetud menetluskulude summat.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Kuznetsova, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja väljamõistetud menetluskulude tasumiseks ettenähtud aja pikendamist ühe aasta võrra.

J. Kuznetsova on füüsiliselt võimeline töötama, aga Tallinna Vanglas talle töötamist ei võimaldata. Ta on korduvalt pöördunud vangla juhtkonna poole, et viimane võimaldaks tal tööd teha, kuid tema taotlust ei ole rahuldatud. Süüdimõistetud naisi on vanglas kolm korda rohkem, kui võimalikke töökohti. J. Kuznetsova ei taotle võlgadest vabastamist, vaid tasumise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra. Alates jaanuarist saab ta võimalusse minna avavanglasse, kust saab hakata tööl käima ja võlgu tasuma.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud kohtuasja materjalide ja J. Kuznetsova kaebusega tutvudes taolisi erandlikke asjaolusid, mis tooksid kaasa J. Kuznetsovalt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise. Õige on maakohtu poolt toodu, et kohtupraktikas levinud seisukoha järgi ei ole kinnipidamiskohas viibimine taoliseks erandlikuks asjaoluks, miks tooks kaasa kas menetluskulude riigi kanda jätmise või menetluskulude tasumise tähtaja korduva pikendamise.

7. Ühtlasi juhib kriminaalkolleegium kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et viimane ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vangla on tema korduvatele taotlustele võimaldada talle vanglas töötamist eitavalt vastanud. Samas ei välista ka tõsiasi, et J. Kuznetsovale ei ole hetkel väidetavalt tööd pakutud, võimalust, et mingil hetkel leitakse kinnipidamiskohas süüdimõistetule siiski töökoht. Kuna kohtuotsus jõustus 19.07.2017, on J. Kuznetsoval menetluskulude tasumise tähtaja lõpuni veel veidi aega, mille jooksul võimaluse korral asuda menetluskulusid tasuma.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25.05.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas