3-17-391/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-391

Haldusasi

Pakendi Terminal OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

31.01.2017

maksuotsuse

nr

12.2-3/035644-20

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Pakendi Terminal OÜ, volitatud esindaja

v.adv Toivo Viilup

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Rinat Šaidulin

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Pakendi Terminal OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18. juunil 2018. a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pakendi Terminal OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 12. septembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-391 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.07.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-17-391

2(13)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Pakendi Terminal OÜ ja Fassaadikeskus Grupp OÜ

vahelistelt tehingutelt käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

jaanuar – september 2015.

2. MTA kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad

faktilised ja õiguslikud asjaolud 02.11.2016 kontrollaktis nr 12.2-3/035644-19, millele

Pakendi Terminal OÜ esitas 21.11.2016 eriarvamuse.

3. MTA kohustas 31.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035644-20 Pakendi Terminal OÜ-d

tasuma maksusumma 96 476,16 eurot.

Maksuotsuse põhjenduste kohaselt kajastas Pakendi Terminal OÜ kontrolliperioodi

käibedeklaratsioonidel valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu hulgas Fassaadikeskus

Grupp OÜ arvetel märgitud käibemaksu kokku 128 252,42 eurot. Pakendi Terminal OÜ ei

soetanud tegelikult Fassaadikeskus Grupp OÜ nimel vormistatud arvetel märgitud kaupa

(PVC materjal) ning ta teadis seda. Mittenõuetekohaste arvete alusel puudub õigus

sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti ei müünud Pakendi Terminal OÜ nimetatud kaupa

edasi OÜ-dele Dahlen, PLT Primed Invest, Hansen Consult, San-Met Grupp ega Roundhouse,

samuti Zeta Saule 4 UAB-le, Moregon Group SIA-le ega Nordic Fish Trade OY-le. Seega ei

tekkinud Pakendi Terminal OÜ-l ka 20%-lise ega 0%-lise määraga maksustatavat käivet, sh ei

tulnud 20%-lise määraga käibelt tasuda käibemaksu 31 776,26 eurot. Sellest tulenevalt oli

juurde määratavaks maksusummaks 96 476,16 eurot (128 252,42‒31 776,26).

4. Pakendi Terminal OÜ esitas 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse 31.01.2017

maksuotsuse nr 12.2-3/035644-20 tühistamiseks.

Kaebaja pole majandustegevuses saatelehti vormistanud ühegi soetatud ega edasimüüdud

kauba kohta. Seega ei ole saatelehtede puudumine iseloomulik just Fassaadikeskus Grupp

OÜ-lt soetatud kaupadele. Ühestki õigusaktist vastavat nõuet ei tulene. Kontrollaktist ei selgu,

mis tähtsust on kaebaja laoarvestuse hindamisel sellel, et kaebaja juhatuse liige Harly Mägi ei

teadnud, kes Fassaadikeskus Grupp OÜ kauba lattu transportis. Sisutühi on seisukoht, et

ainuüksi arve alusel laoarvestusse tehtud kirje ei tõenda kauba liikumist kaebaja omandisse,

kuid saatelehe vormistamine tõendaks. Õiguslikult ebaloogiline on väide, mille kohaselt

puudus kaebajal ülevaade, kes ja millal saab talle kuuluva kauba võõrandada. MTA pole

maksuotsuses teinud sisulisi etteheiteid kaebaja laoarvestusele. Viited maksukorralduse

seaduse (MKS) § 56 lg-le 2 ja § 57 lg-le 3 on ainetud, sest kaebaja laoarvestus võimaldab

saada ülevaate nii tehingute toimumisest kui ka teavet maksustamise seisukohalt oluliste

asjaolude kohta.

Meelevaldne on kontrollakti väide, et kaebaja esindajad ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt

omandatud kaupa näinud ega tea sellest midagi. Sellest ei järeldu, et kaupa ei eksisteerinud.

Kaebaja endine juhatuse liige KU pole kunagi väitnud, et ta ei ole soetatud kaupa näinud. KU

3-17-391

3(13)

selgitas 08.04.2016 üksnes, et kuna soetatud kaup väljastati kaebaja klientidele otse müüja

laost, siis tema kauba üleandmisel vahetult ei osalenud. Olukorras, kus kauba liikuvus oli

suhteliselt kiire ning suuri koguseid pikaajaliselt ei ladustatud, ei pidanud KU ega HM

vajalikuks käia kaupa müüja laos regulaarselt vaatlemas või kontrollimas. Arvestades, et

koostöö Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga oli pikaajaline ning erimeelsusi polnud tekkinud, on

põhjendamatu väide, justkui oleks koostööpartneri usaldamine ebausutav. Kauba liikumise

kohta eksisteerib mitmeid dokumentaalseid tõendeid ning täiendavalt on tehingute toimumist

kinnitanud kõik tehingutes osalenud juriidiliste isikute esindajad, mõne üksiku erandiga. HM

ütlused on mõneti vastuolulised, kuid MTA ei püüdnud tuvastada vastuolu põhjust. HM pidas

hilisemates selgitustes silmas, et ta ei ole tutvunud ja näinud ostetud kauba kõiki partiisid.

Kaebajale ei ole teada Fassaadikeskus Grupp OÜ tarnekanalid. Kaebaja väitis

kontrollimenetluses üksnes, et talle teadaolevalt on tegemist Hiina päritolu kaubaga.

Kontrollaktis ei ole põhjendatud, miks ei saa pidada usutavaks Fassaadikeskus Grupp OÜ

poolt laovaru omamist. Kontrollaktist nähtuvalt soetas müüja kauba alates 21.02.2014 ning

müüs seda kaebajale alates detsembrist 2014. Seega ei jäänud ladustamise ja edasimüügi

vahele „ligikaudu aasta aega“. Müüja laovaru kohta oleks MTA pidanud uurima müüja

seadusliku esindaja VA käest. Maksuotsuse väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-l puudus

kaup, mida kaebajale müüa, on tõenditega vastuolus.

Kaebaja ei nõustu kontrollakti seisukohaga, mille kohaselt oli Fassaadikeskus Grupp OÜ

müügiarvetel märgitud kauba hind ebamõistlikult suur. Kaebajale ei olnud enne kontrollaktiga

tutvumist teada, millise hinnaga müüja kauba Hiinast soetas. Vale on väide, justkui oleks

kaebaja 18.01.2016 impordideklaratsiooni järgi soetanud sarnast kaupa Hiinast hinnaga 1,21

€/m2. Kaebaja pole kunagi Hiinast kaupa soetanud, vaid jaanuaris 2016 teostas ta üksnes

kolmanda isiku kaubaga seotud tolliprotseduure. Müüja kandis lisaks kauba ostuhinnale

täiendavaid kulusid (finantseerimine, meretransport, tolliprotseduurid, Eestisisene transport,

ladustamine, tarne kaebaja klientidele). Soetushinnale lisandusid ka üldkulud ning kasum.

Kontrollakti p-s 1.1.2.1.e toodud asjaolud ei oma kaebaja maksukohustuse seisukohalt

õiguslikku tähendust. Kaebajale ei olnud varem teada, millisel siseriiklikul marsruudil liikus

Hiinast imporditud kaup ning kas ja kuidas jõudis see Kohila tn 3 lattu. Asjaolust, et konteiner

TGHU2548095 transporditi aadressile Tuuliku tee 4c, ei järeldu, et ka kogu ülejäänud

Fassaadikeskus Grupp OÜ soetatud kaup oleks transporditud mujale kui Kohila tn 3 lattu.

Kauba esialgne toimetamine aadressile Tuuliku tee 4c võis olla tingitud ajutisest

ruumipuudusest Kohila tn 3 laos ning pole välistatud, et kaup viidi edasi Kohila tn 3 lattu.

Kauba olemasolu ja müümise võimalikkust ei mõjuta see, kas kauba asukoht kattub

dokumentides nimetatud müügikohaga.

Kaebaja ei saa vastutada müüja võimalike maksuõiguslike minetuste eest. Väited VA

mittekättesaadavuse kohta ei ole tõsiseltvõetavad. MTA suutmatus uurimispõhimõtet järgida

ei ole argument kaebaja täiendavaks maksustamiseks. Isegi kui VA väldib MTA-ga

suhtlemist, ei saa sellest järeldada, et Fassaadikeskus Grupp OÜ ei kinnita tehingute

toimumist. Ebaõige on seisukoht, justkui võimaldaks Fassaadikeskus Grupp OÜ suhtes tehtud

maksuotsuse jõustumine lugeda maksuotsuses viidatud asjaolud tuvastatuks ka kaebaja suhtes.

Arusaamatu on, millise tähtsuse omistab MTA sellele, et HM ja KU on VAga varasemast

tuttavad. Äritegevuses eelistataksegi koostööpartnerina isikuid, keda on võimalik isiklikust

tutvusest või varasemast koostöökogemusest tulenevalt usaldada. Kuna HM andis ütlusi ca

aasta varem toimunud rutiinsete tehingute kohta olukorras, kus valdava enamuse tehingute

tegemise ajal oli juhatuse liige KU, ei ole imekspandav, et HM ei suutnud kõiki üksikasju

meenutada. Väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga tehtud tehingud ei jätnud kaebajale

3-17-391

4(13)

võimalust tegelikku tulu teenida, on vale. Kaebaja selgitas 29.08.2016 kirjalikes seletustes

vastuseks küsimusele nr 34, et kaupade edasimüügilt teenitud kasum ulatus keskmiselt 8,57

%-ni vastavate kaupade soetusmaksumusest. Meelevaldne on väide, justkui ei huvitanud KU,

kes ja kui palju Kohila tn 3 laost kaupa välja annab. KU ei tundnud huvi laokorraldusega

seotud tehniliste protseduuride vastu, kuid oli detailselt kursis laost väljastatud kauba

kogustega ja kauba saajate andmetega. Maksuotsuse väide tehingute puudulikust

dokumenteerimisest on põhjendamata. Tehingute toimumine on korrektselt dokumenteeritud

ja VA tehingute toimumist kinnitanud.

Kontrollakti p-s 1.2.2.2.a esitatud seisukohad on asjakohatud. Ka seisukohtade õigsuse

eeldamisel ei selgu, kuidas neist järeldub, et kaebaja ja OÜ Dahlen vahel tehinguid ei

toimunud. Tõenditest nähtub, et OÜ Dahlen ostis kaebajalt arvel nr 2015011 märgitud kauba

ja see toimetati OÜ Dahlen asukohta Tuuliku tee 4c. Kuna OÜ Dahlen esindaja KU kinnitas

15.03.2016, et kaupa pole õnnestunud realiseerida, saaks kauba olemasolus vaatluse teel

tõenäoliselt veenduda ka täna. Seda tegemata jättes on MTA rikkunud uurimispõhimõtet.

Kontrollaktist ei selgu, millisel moel on „tähelepanuväärne“, et nii OÜ-le Dahlen kui PLT

Primed Invest OÜ-le tarniti kaup aadressil Tuuliku tee 4c. Ka on arusaamatu, miks seab kauba

soetamise PLT Primed Invest OÜ poolt kahtluse alla selle edasimüük SIA-le Moregon Group.

Tehingute toimumist kinnitavad müügiarved ning kaebaja ja LU kinnitused. Kontrollaktis

ignoreeriti San-Met Grupp OÜ juhatuse liikme EV seletusi, milles kirjeldati soetatud kauba

kasutamist, ning pole põhjendatud, kas ja miks on EV väited ebausaldusväärsed. Puutuvalt

Hansen Consult OÜ poolt kauba soetamisega märgib kaebaja, et MO kinnitas veel 09.08.2016

seletusi andes, et kaup on alles ning sellele ostja leitud. MTA saanuks läbi viia vaatluse.

Kauba ostja suutmatus tõendada kauba seotust ettevõtlusega ei võimalda kahtluse alla seada

tehingu toimumist ning maksustada müüjat. Ühel ja samal kaubal võib olla mitu erinevat

nimetust. Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaup PVC Mesh 500XB-A7 on olemuselt

kasutatav mh pakkematerjalina. Seega ei ole Roundhouse OÜ-le esitatud arvetel märgitud

kauba nimetus („reboard mööbli pakkekile (PVC)“) ebaõige ega eksitav. Pealegi on

Roundhouse OÜ esindaja maksumenetluses selgelt kirjeldanud soetatud materjali PVC

pakkematerjalina. Seega on ebaõige kontrollakti järeldus, et kaebaja on kaupa müünud

peamiselt KUga seotud äriühingutele võltsitud arvete alusel. Kaebaja tehing Krah Pipes OÜ-

ga toimus sarnastel tingimustel ülejäänud kontrollaktis kajastatud tehingutega, kuid MTA ei

ole tehingu toimumist kahtluse alla seadnud.

Kaebaja deklareerimiskohustuse väidetav rikkumine ei oma tehingu toimumise seisukohalt

tähtsust, kaebaja on selgitanud deklareerimiskohustuse mittenõuetekohase täitmise asjaolusid

ning 0%-lise maksumääraga tehingute ebakorrektne deklareerimine ei tekitanud kaebajale

maksueelist. Isegi kui Zeta Saule 4 UAB nimel tegutsenud VF ei olnud formaalselt volitatud,

ei muuda see kauba tarne ega kauba eest tasumise fakti. MTA rikkus uurimiskohustust, kuna

ei pöördunud vedaja SIA Artvika poole, kelle kontaktandmed olid CMR-saatelehtedel olemas.

Seoses arvega nr 20150108 kontrollaktis esile toodud anomaalia on selgitatav tehnilistel

põhjustel arve hilisema ümbertegemisega. Kaebaja ei vastuta Zeta Saule 4 UAB võimalike

minetuste eest deklareerimiskohustuse täitmisel. Viited automaatse numbrimärkide

tuvastamise süsteemi „ANTS“ andmetele on paljasõnalised.

Kaebaja pole Moregon Group SIA-ga tehtud tehingute deklareerimisel eksinud.

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei kinnita Moregon Group SIA-l

majandustegevuse puudumist, vaid seda, et teatud perioodil puudus maksustatav käive.

Moregon Group SIA juhatuse liikme MO seletuste võimalik ebausaldusväärsus ei ole piisav

3-17-391

5(13)

tehingute toimumise kahtluse alla seadmiseks. CMR-del viidatud vedaja Twintrans OÜ

seadusliku esindaja poolt veoteenuse osutamise eitamine ei kinnita tehingu mittetoimumist.

Nordic Fish Trade OY-ga seonduvalt ei tõenda deklareerimiskohustuse rikkumine tehingu

mittetoimumist ning 0% määraga maksustatava tehingu deklareerimata jätmisega pole

saavutatud maksueelist. KU ega HM ei pidanud olema kursis veo korraldamise üksikasjadega,

kuna kaebaja ei korraldanud transporti. Kaebaja ei saa mõjutada tehingupartneri

deklareerimiskohustuse täitmist. MO väide, et tema Nordic Fish Trade OY juhatuse liikmeks

oleku ajal kaebajaga tehinguid ei tehtud, ei tähenda seda, et tehinguid pole toimunud.

5. Maksu- ja Tolliamet palus 20.03.2017 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja etteheited on suunatud konkreetsetele ja üksikutele MTA järeldustele, kuid kaebaja ei

kummutanud kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud asjaolude kogumist tekkivat

veendumust, et tehinguid ei toimunud. Vastustaja jääb kontrollakti ja maksuotsuse

põhjenduste juurde, märkides täiendavalt järgmist.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustest lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline, et

tehingud oleks reaalselt toimunud. Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei

kinnita veel käibe toimumist ega käibemaksukohustust. Kaebaja väited ja seisukohad on

paljasõnalised. Kaebaja laoarvestus ei ole usaldusväärne, sest esinevad märkimisväärsed

ebatäpsused seonduvalt kauba vastuvõtmise ja väljastamisega. Kaebaja ei ole koostanud

ühtegi dokumenti kauba liikumise kohta ning kauba lattu vastuvõtmine või sealt väljaviimine

pole tõendatud. KU väitis 08.04.2016, et ei ole käinud laos kaupa kontrollimas. HM seletuse

kohaselt ei ole ta kunagi näinud Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupa. Kaebaja eksitab

kohut väitega, et talle ei ole teada väidetavalt soetatud kauba päritolu. Varem väitsid nii KU

kui HM, et kaup pärineb Hiinast. Kaebuses oletab kaebaja kauba esialgse liikumise põhjuseid

aadressile Tuuliku tee 4c, kuid ei esita kinnituseks tõendeid. Kontrollaktis kirjeldatud asjaolud

annavad kogumis võimaluse järeldada, et Hiinast soetatud kaup ei liikunud Kohila tn 3 lattu

ning kaebaja ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud kaupu soetanud.

Kaebaja seisukohaga, et tehingute toimumine tuttavatega on tavapärane ning see ei oma

tähtsust tehingute toimumise hindamisel, saaks nõustuda vaid juhul, kui MTA-l puuduksid

teised tõendid, mis viitavad tehingute mittetoimumisele. Isikute tutvus ja seotus on üks

kogumi asjaoludest, mis on praegusel juhul oluline ja asjakohane.

OÜ Dahlen pole kaebajalt kaupa soetanud ning OÜ Dahlen selgitused kauba soetuse ja

transpordi kohta pole usaldusväärsed. KU andis kaebaja esindajana ja OÜ Dahlen esindajana

kauba ostu-müügi tehingu toimumise põhjuste kohta erinevaid selgitusi. Kui kaup on peaaegu

aasta möödudes edasi müümata, pole asjakohane rääkida kauba hinna mõistlikkusest ja selle

edasimüügi eesmärgist.

Kaebaja kauba müük Eesti äriühingutele on vormistatud peamiselt KU-ga seotud

äriühingutele. KU oli kaebaja juhatuse liige ning samal ajal oli ta seotud mitmete kaebaja

kauba tellijatega kas juhatuse liikme, osaniku või raamatupidajana. Seetõttu pidi talle

detailselt teada olema kauba liikumise skeem tarnijalt tellijani, sh transport. Kaebaja kauba

ostjatelt saadud teave pole usaldusväärne, sest äriühingud on juhatuse liikme kaudu seotud

ning kaupa on väidetavalt soetatud seda vajamata. Kaebaja pole tõendanud kauba saamist

Kohila tn 3 laos ega selle väljastamist samast laost.

MTA ei ole uurimiskohustust rikkunud. Maksumenetluses koguti piisavalt tõendeid ning

vaatluse läbiviimisega kauba tuvastamine ei annaks võimalust väita, et eelnevalt kogutud

tõendid pole asjakohased. MTA ei sea kahtluse alla, et äriühingute tegevuskohtades võib olla

3-17-391

6(13)

sarnane kaup, kuid maksumenetluses kogutud tõendid välistavad asjaolu, et kaup on soetatud

kaebajalt.

6. Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Maksuhaldur on õigesti märkinud (kontrollakti p 1.1.2.1.b), et HM selgitused ei ole

järjekindlad. Ka KU ütles 08.04.2016 seletuses selgesõnaliselt, et ta ei käinud Kohila tn 3 laos

kaupa ise kontrollimas ega väljastamas. Kuna HM ega KU reaalselt Fassaadikeskus Grupp

OÜ-lt soetatud kaubaga Kohila tn 3 laos kaubaga kokku ei puutunud, siis ei ole veenvad ka

nende maksumenetluses antud kinnitused, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt viimase arvete

alusel soetatud kaup asus Kohila tn 3 laos. HM kohtuistungil antud ütlused ei lükka

maksuotsuse järeldusi ümber. HM ütlustest saab järeldada, et ta on näinud Kohila tn 3 laos

erinevatel aegadel mingeid seal asuvaid ehitusmaterjale, mida seal oli palju, ja teab üldiselt,

kuidas PVC materjal välja näeb. Kuna aga käesolevas asjas vaidluse all oleva kauba lattu

saabumise ja väljastamise juures HM ei olnud, siis ei saa seostada HM poolt erinevatel

aegadel nähtud ehitusmaterjale just Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt kaebajale väljastatud

arvetel märgitud kaubaga.

Ühestki õigusaktist ei tulenenud kaebajale otsest kohustust vormistada PVC materjali

soetamise ja edasimüügi kohta saatelehti, lepinguid vms. MKS § 56 lg 2 kohaselt peab aga

maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

kohta ning § 57 lg-st 3 tuleneb kohustus korraldada raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et

mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise

seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja

kohustustest. Kaebaja väidab iseenesest õigesti, et üksikutest laoarvestuse eksimustest ei saa

järeldada tehingute mittetoimumist. Maksumenetluses on aga lisaks tuvastatud, et kauba

väidetava soetamise järel hoidis kaebaja seda Fassaadikeskus Grupp OÜ laos Kohila tn 3, kus

kaebaja seaduslikud esindajad kauba lattu vastuvõtmise ega laost väljastamise juures ei

viibinud ning transpordi korraldamisega kaebaja samuti ise ei tegelenud ega teadnud isegi, kes

kaupa transportis. Neid, samuti teisi maksuotsuses tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates on

maksuhaldur õigustatult leidnud, et pelgalt arved ja laoarvestuse kanded ei ole käesolevas

asjas piisavad, tõendamaks, et arvetel märgitud kaup ka tegelikult liikus kaebaja kirjeldatud

viisil.

Kaebaja väidab õigesti, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses öelnud, milline oleks olnud

Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud kauba mõistlik hind. Ei saa ka eeldada, et Eesti

äriühingu ainuke majanduslikult mõistlik käitumine on soetada kaupa ise otse Hiinast, sest

selliselt võib küll ostuhind olla soodsam võrreldes vahendajatelt soetatud kauba hinnaga, kuid

kauba otse Hiinast soetamisega kaasnevad lisaks soetamise hinnale ajakulu Hiinas kontaktide

leidmisele ja hoidmisele, täiendavad äririskid seoses kauba kvaliteedi või tarneaegadega jms.

Samas, KU ütles 08.04.2016 seletuses maksuhaldurile, et ei teinud enne PVC materjali

soetamist põhjalikku turuhinna analüüsi; KU teadis oma sõnul, et Hiinast saab seda kaupa osta

odavamalt kui Euroopast, kuid ta ei tundnud huvi, kas mõni teine Eesti äriühing müüb seda

odavamalt, sest tehingud tulid „ise kätte“. Pelgalt varasem tutvus Fassaadikeskus Grupp OÜ

juhatuse liikmega ja tehingute mugavus ei anna mõistlikku selgitust sellele, et kaebaja ei

tundnud mingit huvi, millise hinnaga ja millistel tingimustel teised Eesti äriühingud PVC

materjali müügiks pakkusid, nagu võimalikult suure kasumi teenimisele suunatud ettevõtjalt

võiks eeldada. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel

märgitud hinnas sisaldusid ka transpordi- ja laokulud, on tõendamata, kuigi tõendite esitamine

kulude olemasolu ja suuruse kohta oleks kaebaja mõjusfääris. Seetõttu püsib jätkuvalt kahtlus,

3-17-391

7(13)

et kauba hind ei olnudki kaebaja jaoks oluline, sest tegelikult Fassaadikeskus Grupp OÜ

arvete alusel kaupa ei liikunud.

Kaebaja esindajad ütlesid maksumenetluses, et nende teada pärines Fassaadikeskus Grupp

OÜ-lt soetatud PVC materjal Hiinast. Fassaadikeskus Grupp OÜ esindaja ei olnud

maksumenetluses PVC materjali päritolu väljaselgitamiseks kättesaadav. Seetõttu on

arusaadav, miks maksuhaldur kontrollis muude tõendite põhjal, kas Fassaadikeskus Grupp OÜ

on üldse Hiinast nii palju PVC materjali soetanud, kui palju ta seda kaebajale edasi müüs.

Koguste võrdlusest tuleb välja, et kaebajale kogu arvetel näidatud kauba edasimüümiseks pidi

Fassaadikeskus Grupp OÜ kaupa perioodil 2014. a veebruarist detsembrini edasi müümata

laos hoidma, kusjuures vahepeal soetas Fassaadikeskus Grupp OÜ PVC materjali laovaru

olemasolust hoolimata juurde. Üldjuhul ei ole selline laovarude kogumine tavapärane. VA

24.05.2017 kohtuistungil antud ütlustest saab samuti järeldada, et kaebajale edasi müüdud

PVC materjali tarnis Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast ja käesolevas vaidluses pole seega

tähtsust, kas Fassaadikeskus Grupp OÜ võis materjali veel Eesti vahendajatelt juurde soetada.

Samuti saab tunnistaja ütlusest järeldada, et suuri laovarusid enne PVC materjali kaebajale

müümist ei hoitud, vaid pigem tegi kaebaja ettemaksu, mille järel tellis Fassaadikeskus Grupp

OÜ Hiinast kauba.

Maksuhaldur tuvastas Fassaadikeskus Grupp OÜ 07.04.2015 impordi tollideklaratsiooni ning

kauba vedajatelt saadud andmete põhjal, et Hiinast soetatud kaup liikus Muugalt aadressile

Tuuliku tee 4c, Tallinn, ja tühi konteiner liikus Muugale tagasi. Fassaadikeskus Grupp OÜ

seaduslik esindaja VA selgitas 24.05.2017 kohtuistungil, et suurem osa Hiinast tellitud

kaubast liikus tollilaost Tuuliku tee 4a või 4b asuvasse lattu, ülejäänud kauba viis

Fassaadikeskus Grupp OÜ oma transpordiga oma lattu Kohila tn 3 või otse kliendile edasi,

ning Kohila tn 3 lattu tuli ka mõnikord mõni konteiner. VA ütlustest võib järeldada, et kaup

liikus erineval viisil, kuid tema ütlustest ei selgu, kuidas liikus konkreetne kaebajale müüdud

kaup. Kaebaja esindajad väitsid maksumenetluses, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud

PVC materjal saabus ja väljastati Fassaadikeskus Grupp OÜ-le kuuluvast Kohila tn 3 asuvast

laost ning sama saab järeldada HM 24.05.2017 kohtuistungil antud ütlustest. Kumbki kaebaja

seaduslik esindaja ei viibinud kauba vastuvõtmise ega väljastamise juures ega tegelenud ka

kauba transpordiga. Seega ei ole usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kuidas kaebaja poolt

soetatud PVC materjal Kohila tn 3 lattu jõudis, või kas üldse jõudis.

Fassaadikeskus Grupp OÜ suhtes tehtud ja jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et

loetletud arvete alusel ei ole kaebaja ja Fassaadikeskus Grupp OÜ vahel PVC materjali müügi

tehinguid toimunud. Fassaadikeskus Grupp OÜ pangakontode väljavõtted kinnitavad

maksuhalduri väidet sularaha väljavõtmise kohta. On tõsi, et kaebaja ei saa vastutada oma

tehingupartneri võimalike rikkumiste eest. See ei tähenda aga, et maksuhaldur ei võiks

kaebajale maksu määramisel teises maksumenetluses kogutud tõenditega arvestada. Vähemalt

perioodi jaanuar ‒ märts 2015 osas on Fassaadikeskus Grupp OÜ maksumenetlust puudutavad

tõendid ja järeldused otseselt asjassepuutuvad. Ülejäänud maksuotsuse aluseks olevatesse

tehingutesse perioodil aprill ‒ september 2015 puutuvad need tõendid ja järeldused kaudselt,

põhjendades kahtlust tehingute tegelikus mittetoimumises arvetel näidatud viisil, sest kaebaja

selgituste kohaselt toimusid kõik tehingud põhimõtteliselt sarnase skeemi järgi. Seetõttu ei ole

määravat tähtsust, et ülejäänud perioodi osas ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ-le kaebajate

vaheliste tehingutega seoses makse määratud. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise

piiramise eelduseks ei ole, et sama perioodi kohta oleks kontroll läbi viidud või maksud

määratud ka kauba müüjale.

Maksuhaldurile ei saa ette heita uurimispõhimõtte rikkumist seoses sellega, et tehingute ühelt

poolelt jäi maksumenetluses seletus võtmata. MTA korduvad katsed VAt seletuste andmiseks

3-17-391

8(13)

kätte saada koos VA poolt kohtuistungil antud põiklevate ja ebamääraste ütlustega viitab

sellele, et VA hoidis teadlikult kaebaja maksumenetluses maksuhalduri küsimustele

vastamisest kõrvale. Selline käitumine on iseloomulik olukorrale, kus tehingud ei ole

toimunud selle kohta vormistatud dokumentide kohaselt ning tehingute pooled püüavad seda

maksuhalduri eest varjata. Eeltoodu tõttu ei ole usaldusväärne ka VA nimel HM-le saadetud e-

kiri, kus VA kinnitab maksuotsuse esemeks olevate tehingute toimumist.

Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja ja Fassaadikeskus Grupp OÜ

vahelised tehingud ei ole toimunud arvetel märgitud viisil. Kuigi ükski MTA tuvastatud

asjaolu või järeldus eraldi võetuna ei ole maksu määramiseks piisav, on maksuhaldur

hinnanud tõendeid kogumis ning selliselt tuleb tõendeid hinnata ka kohtumenetluses.

Tegelikult mittetoimunud tehingute kajastamine äriühingu majandusarvestuses saab toimuda

ainult teadlikult. Kaebaja teadis tehingute mittetoimumisest, sest tehingud toimusid läbi

kaebaja juhatuse liikmetele tuttavate äriühingute ning kaebaja juhatuse liikmete ütlused ei ole

usaldusväärsed.

Kaebaja ei soetanud Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt arvetel märgitud PVC materjali, seega ei

saanud kaebaja seda kaupa OÜ-dele Dahlen, PLT Primed Invest, Hansen Consult, San-Met

Grupp ja Roundhouse ning Zeta Saule 4 UAB-le, Moregon Group SIA-le ja Nordic Fish

Trade OY-le ka edasi müüa. Isegi kui maksuotsuses märgitud äriühingud on tegelikult kunagi

soetanud PVC materjali ja kasutanud seda oma ettevõtluses või müünud selle omakorda edasi

kolmandatele isikutele, ei ole eespool toodud põhjenduste valguses eluliselt usutav, et selle

kauba müüjaks oli Pakendi Terminal OÜ. See muudab ühtlasi ebausaldusväärseks nii kaebaja

kui ka kolmandate isikute esindajate, sh 21.06.2017 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud

MO kinnitused selle kohta, et Pakendi Terminal OÜ müüs kolmandatele isikutele arvetel

märgitud PVC materjali, samuti edasimüügi kohta koostatud dokumendid. Tehingu poolte

omavaheline tutvus või seotus eraldivõetuna ei tähenda tõepoolest, et selliste isikute vahel ei

võiks tegelikke tehinguid toimuda, kuid kui eesmärgiks on maksude tasumisest

kõrvalehoidumine, võimaldab poolte omavaheline tutvus ja usaldus seda kahtlemata lihtsamalt

teostada. Neid kaalutlusi arvestades puudub vajadus iga kaebaja müügitehinguga seonduvat

eraldi analüüsida.

Kui

maksuhaldur

on

maksuotsuses

välja

toonud

põhjendatud

kahtluse,

läheb

tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Kui maks on määratud tõendite

kogumile tuginedes, ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla

seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste

tõenditega. Vajadusel peab kaebaja esitama veenva põhjenduse ka selle kohta, miks ta tuleb

uue versiooni ja tõenditega välja alles kohtumenetluses (MKS § 102 lg 1 p 2). Kaebaja ei ole

suutnud maksuhalduri põhjendatud kahtlust veenvalt ümber lükata. Seega ei ole vaidlustatud

maksuotsuse tühistamiseks alust ja kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Pakendi Terminal OÜ palub 11.10.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 12.09.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud.

Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et tõendite kogumile antav hinnang õigustab täiendava

maksusumma määramist, kuigi kohus on ka ise möönnud, et ükski MTA tuvastatud asjaolu

või järeldus eraldivõetuna ei ole maksu määramiseks piisav. Kohus on tõendite ja poolte

seisukohtade hindamisel eksinud. Kohus on ignoreerinud asjaolu, et kogumi moodustavad

eraldiseisvad põhjendused on nõuetekohaselt argumenteerimata, vastuolus asjas kogutud

tõenditega ega toeta MTA seisukohta tehingute mittetoimumise kohta.

3-17-391

9(13)

Arusaamatu ja ebaõige on halduskohtu järeldus kaebaja juhatuse liikme HM 27.01.2016 ja

17.08.2016 antud seletuste vastuolulisuse kohta. Seejuures ei ole halduskohus arvestanud HM

kohtuistungil vande all antud ütlustega. Tegelikkuses ei esine HM poolt maksumenetluses

antud ütluste vahel sisulisi vastuolusid ning isik on maksumenetluses korduvalt kinnitanud nii

Kohila tn 3 lao külastamist kui seal ladustatud kaebaja poolt Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt

soetatud PVC materjali vahetut nägemist. Ebaõige ja ebaloogiline on halduskohtu hinnang

HM 24.05.2017 kohtuistungil antud ütlustele ning neist tehtud järeldus, justkui ei saaks HM

poolt Kohila tn 3 laos erinevatel aegadel nähtud ehitusmaterjale käsitleda Fassaadikeskus

Grupp OÜ poolt kaebajale väljastatud arvetel märgitud kaubana. HM viitas otsesõnu sellele, et

ta on Kohila tn 3 laos näinud konkreetset kaebaja poolt Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud

PVC materjali. HM kirjeldas detailselt, mil moel ja kuidas oli PVC materjal ladustatud.

Halduskohus ei ole selgitanud, mis asjaoludel ei ole tehingute toimumine Fassaadikeskus

Grupp OÜ ja kaebaja vahel eluliselt usutav olukorras, kus tõendatud on Fassaadikeskus Grupp

OÜ arvetel märgitud kauba olemasolu ning sellise kauba paiknemine Kohila tn 3 laos

vaidlusaluste tehingute toimumise perioodil.

Halduskohus on KU 08.04.2016 suuliste seletuste protokollis antud vastuseid sisustanud

meelevaldselt ja kontekstiväliselt. Kuigi KU ei osalenud Kohila tn 3 laost kauba lõppkliendile

väljastamisel, ei ole KU kunagi väitnud, justkui ei oleks ta arvetel toodud materjali Kohila tn

3 laos näinud. Halduskohus ei ole arvestanud, et kaebaja ja tema juhatuse liikmete tegevus

Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupade käitlemisel ja edasimüügil on olnud identne

kaebaja teiselt suuremalt tarnijalt Sealed Air GmbH soetatud pakkekile käitlemise ja

edasimüügiga.

Kaebaja on maksuotsuses esile toodud laoarvestuses esinevaid üksikuid väidetavaid

ebatäpsusi põhjendanud ja MTA seisukohad ümber lükanud, kuid kohus ei ole kaebaja väiteid

arvestanud ning nendega mittenõustumist põhjendanud. Isegi kui eeldada üksikute ebatäpsuste

esinemist, ei annaks need alust seada kahtluse alla kaebaja laoarvestust tervikuna. Kaebaja on

selgitanud, et Fassaadikeskus Grupp OÜ pakkus kaebajale logistikaalast täisteenust, mis

hõlmas kauba ladustamise kõrval ka selle käitlemist ja transporti.

Meelevaldne on kohtu järeldus tulenevalt KU 08.04.2016 seletustest, justkui ei oleks

vaidlusaluse kauba hind olnud kaebajale oluline. Kaebaja suutis Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt

soetatud kaupa edasi müüa vastavas valdkonnas tavapärase või keskmisest veidi parema

rentaablusega. Halduskohtu ja MTA seisukoht ostuhinna ebamõistlikkuse ja alternatiivsete

tarnekanalite olemasolu osas on paljasõnaline. Ei maksuhaldur ega kohus ole

uurimispõhimõtet järgides kogunud tõendeid selle kohta, kas Eestis üldse eksisteeris

kontrolliperioodil Fassaadikeskus Grupp OÜ kõrval teisi edasimüüjaid, kes oleks suutnud

tarnida sellises koguses PVC materjali, ning millise hinnaga sellised edasimüüjad oma toodet

müügiks pakkusid. Vale on halduskohtu seisukoht, nagu oleks tõendamata kaebaja väide, et

Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud hinnas sisaldusid ka transpordi- ja laokulud. HM

on 27.01.2016 maksumenetluses seletusi andes selgelt märkinud, et lao kasutamise eest

Fassaadikeskus Grupp OÜ tasu ei võta, st kauba ladustamise kulu sisaldub ostuhinnas; HM on

08.02.2016 selgitanud, et kaebaja kauba transporti ei korralda (v.a Nõo Lihatööstus osas); KU

on 08.04.2016 seletusi andes selgitanud, et kaebajal puudus info transpordi eest tasumise

kohta ning, et lao kasutamise osas kaebajal kulutused puudusid; VA kinnitas kohtuistungil, et

Fassaadikeskus Grupp OÜ osutas kaebajale täisteenust. Halduskohus ei ole ühtegi viidatud

tõenditest käsitlenud.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et VA kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et

Fassaadikeskus Grupp OÜ ei hoidnud suuri laovarusid ning kaebajale edasi müüdud materjali

tarnis äriühing Hiinast. Tunnistaja kinnitas tegelikult sõnaselgelt laovaru olemasolu muu

3-17-391

10(13)

hulgas kontrolliperioodil. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et VA ütlustest ei

järeldu see, kuidas liikus kaebajale müüdud kaup. Tunnistaja ei ole väitnud, et suurem osa

Hiinast tellitud kaubast tarniti otse Tuuliku tee asuvasse lattu, vaid üksnes märkinud, et juhul,

kui suurem osa kaubapartiist oli mõeldud Fassaadikeskus Grupp OÜ teisele suurkliendile

Metro System, siis tarniti konteiner otse nende lattu. Üldsõnaline on halduskohtu väide, et

asjas ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kuidas või kas üldse jõudis PVC

materjal Kohila tn 3 lattu. Vastava asjaolu kohta on kohtumenetluses andnud ütlusi HM, VA

ja MO, kelle ütlused on kooskõlas HM, KU ja MO antud ütlustega maksumenetluses ning

dokumentaalsete tõenditega.

Maksuotsuse põhjendused Fassaadikeskus Grupp OÜ osas ei ole ülekantavad kaebajale.

Kaebajale ei ole teada, millistel asjaoludel on äriühingu arvelduskontolt võetud välja sularaha

või antud laenu kolmandatele väidetavalt Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga seotud isikutele.

Halduskohus on käsitlenud kaebaja esitatud seisukohti seoses uurimispõhimõtte rikkumisega

MTA poolt valikuliselt, keskendudes üksnes Fassaadikeskus Grupp OÜ esindajalt

maksumenetluse raames seletuse võtmata jätmisele.

Kauba müügi toimumist tõendavad nii Fassaadikeskus Grupp OÜ müügiarved kui kaebaja

müügiarved, kauba eest tasumine on nii kaebaja kui tema klientide poolt toimunud

pangakontole, tehingud on kajastatud raamatupidamises ning maksu- ja laoarvestuses ning

kõik tehinguosalised on tehingute toimumist maksu- või kontrollimenetluses kinnitanud.

Viidatud tõendid kogumis on piisavad, kummutamaks maksuhalduril tekkida võinud kahtlus.

Halduskohus on jätnud vastuoluliselt ja sisulisi põhjendusi esitamata kõrvale kõik PVC

materjali edasimüümise kohta asjas kogutud tõendid, lugedes need üldsõnaliselt

ebausaldusväärseks.

8. Maksu- ja Tolliamet palub 27.11.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade

juurde neid kordamata.

Halduskohus on kõiki asjaolusid hinnanud ja kohtuotsus on põhjendatud. Kohtu ülesandeks on

koondada poolte seisukohad peamisteks vaidlusküsimusteks ja kujundada nende osas

seisukoht, mida halduskohus on ka teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. Halduskohtu otsus on põhjalik ning tõendeid on õigesti hinnatud. Rikutud ei ole

menetlusõiguse ega materiaalõiguse norme. Halduskohus on oma põhjendused esitanud ca 7-l

leheküljel

ning

analüüsinud

kõiki

kaebaja

olulisemaid

väiteid.

Kohtuotsuse

põhjendamiskohustuse täitmine ei tähenda, et kohus peaks igale kontrollaktis või

maksuotsuses väljatoodud üksikule tõendile andma iseseisva hinnangu, vaid kohus hindab

maksuhalduri ja kaebaja poolt esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses.

Maksuhalduri ja halduskohtu tuginemine tõendite kogumile on õiguspärane ja põhjendatud.

Iga tehingu puhul, mida maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses analüüsinud, ei pruugi

3-17-391

11(13)

maksuhalduri poolt välja toodud eraldiseisev argument iseseisvalt maksuhalduri järeldusi

põhjendada, kuid tõendite kogumit vaadeldes tekib kaebaja tehingutest tervikpilt.

Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole võimalik koguda rikkumise kohta otseseid

tõendeid, mistõttu tuleb hinnata kaudseid tõendeid kogumis (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13,

p 13).

11. Kõige olulisemad maksuhalduri poolt kontrollaktis ja maksuotsuses välja toodud

põhjendatud kahtlustest on ringkonnakohtu hinnangul järgmised: kauba väljaandmine

Fassaadikeskus Grupp OÜ Kohila tn 3 laost kaebajale või tema klientidele on tõendamata;

transpordi tellimine, transporditeenuse osutamine ja selle eest tasumine (Kohila tn 3 ladu ‒

kaebaja kliendid) on tõendamata; kaebaja poolt Fassaadikeskus Grupp OÜ-le tasutud hind oli

ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus peatub neil asjaoludel järgnevalt pikemalt.

11.1. Ainsad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et Kohila tn 3 laost väljastati üldse Pakendi

Terminal OÜ poolt kellelegi kaupu, on Eesti-sisese müügi puhul kaebaja laoarvestus

(maksuhalduri 20.03.2017 menetlusdokumendi lisad 96 ja 97) ning Eestist välja müügi puhul

ka osaliselt CMR-d. Kauba ostu-müügi kohta ei ole vormistatud lepinguid ning kauba

vastuvõtmist-üleandmist ei ole kuidagi fikseeritud, puuduvad saatelehed. Maksuhaldur on

kontrollakti p-s 1.1.2.1. a) leidnud, et kaebaja laoarvestus oli formaalne, kuna selles esines

ebakõlasid (laoarvestuses on kauba saabumine kajastatud varem, kui selle kohta vormistati

arve ja kauba laost väljaandmine erineb CMR-del märgitust või puuduvad CMR-d üldse). Kui

laoarvestuse vastuolud või puudujäägid võivadki olla kuidagi selgitatavad, siis lisades sellele

ühelt poolt HM ja KU maksumenetluses antud ebamäärased ja vastuolulised ütlused kauba

liikumisest (HM 27.01.2016 – kaup on varem laos olemas ja siis hakkan otsima, kellele kaupa

müüa; tellijad leidis peamiselt KU; kauba edasimüük toimus Fassaadikeskus Grupp OÜ laost

erinevalt; transpordi osas oskab täpsemalt infot anda KU; ilmselt käisid ka kliendid ise kaubal

järgi. KU 08.04.2016 – lattu me kaupa ei ostnud, meil olid ostjad kaubale olemas juba enne,

kui tehingud Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga toimusid; minul informatsioon kauba laost

väljaandmise kohta puudub; edastasin info, et kaubale tullakse järgi VA-le; olid ka

otsekontaktid, kus tellija võttis VA-ga ise ühendust ja lepiti kokku kauba üleandmine. HM

17.08.2016 – mina ei ole kunagi fikseerinud ega näinud kaupa Kohila tn 3 laos, mille Pakendi

Terminal OÜ soetas Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt, füüsiliselt ma ei ole seda kaupa näinud; ei

oska vastata, kes teatas, millal tullakse Zeta Saule 4 UAB-le müüdava kauba osas kaubale

järele ja kes tuleb; ei oska öelda, kus ja kellele anti üle Nordic Fish Trade OY-le müüdud

kaup; ei oska öelda, kes ja kuidas kauba kätte sai; mina isiklikult kauba üleandmise juures ei

ole viibinud, kuna kauba eest maksti, siis pidi kaup liikuma ning sõltuvalt sellest midagi

rohkem ei kontrollinud), ning teisalt kaebaja väidetavate tellijate (enamuses omavahel seotud

isikud KU, LU ja MO) kirjalikud seletused (Hansen Consult OÜ, San-Met Grupp OÜ, PLT

Primed Invest OÜ, Dahlen OÜ ja Roundhouse OÜ kinnitusel toodi kaup kohale kaubikuga ja

selle organiseeris Pakendi Terminal OÜ. Zeta Saule 4 UAB juhatuse liige RS 30.05.2016

suuliste seletuste kohaselt ei tea ta HM, KU ega VA), tuleb asuda seisukohale, et

maksuhalduri kahtlus, et kaup arvete alusel Pakendi Terminal OÜ-le ega Pakendi Terminal

OÜ-lt edasi tema väidetavatele klientidele tegelikkuses ei liikunud, on põhjendatud.

Põhjendatud on ettevõtlustegevuse dokumenteerimise vajaduse kontekstis ka halduskohtu

otsuse p-s 10 tehtud viited MKS § 56 lg-le 2, § 57 lg-le 3 ning Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-65-

14 p-le 13. Kohtupraktika kohaselt toob hoolsusnõuete (tehingute piisav dokumenteerimine)

eiramine

maksukohustuslasele

kaasa

riski,

et

tõendamiskoormuse

üleminekul

maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud või muu tegevus

väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Sellist tõendamatust tuleb maksuhalduri põhjendatud

kahtluse alusel mõista olukorrana, kus maksukohustuslane pole suutnud tõendada talle

soodsat maksuõiguslikku asjaolu (vt Riigikohtu 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, p 21).

3-17-391

12(13)

Eelpool märgitud kahtlusi ei hajuta ka HM ja VA halduskohtu istungil antud ütlused

halduskohtu otsuse p-des 9 ja 13 märgitud põhjendustel. Ringkonnakohus nõustub nende

põhjendustega ega korda neid.

11.2. Kauba Eesti-sisese transpordi (Kohila tn 3 ladu – kaebaja väidetavad tehingupartnerid)

kohta puuduvad mistahes dokumentaalsed tõendid ning isikute ütlused kauba transpordi kohta

on vastuolulised. Kaebaja seaduslikud esindajad on maksumenetluses olnud läbivalt väga

selgel seisukohal, et Pakendi Terminal OÜ transporti ei organiseerinud ega ka tasunud selle

eest kellelegi (HM 27.01.2016 ja 17.08.2016 ning KU 08.04.2016 seletused). Seejuures

väitsid kaebaja tehingupartnerid, et transpordi organiseeris just Pakendi Terminal OÜ.

Versioon, mille kohaselt organiseeris transpordi kaebaja klientidele Fassaadikeskus Grupp

OÜ, kusjuures kaebajale müüdud kauba hinnas sisaldus juba ka transport kaebaja klientidele

ja laoteenus,

ilmnes esmakordselt

alles

kohtumenetluses.

See versioon

ei

ole

ringkonnakohtule usutav kolmel põhjusel. Esiteks ei nähtu Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetelt

kaebajale, et selles sisalduks midagi peale kauba hinna, sh transpordi- ja laoteenuse hind.

Teiseks on see väide otseses vastuolus HM 27.01.2016, 17.08.2016 ja KU 08.04.2016

seletustega, kus isikud kinnitasid, et seoses transpordiga klientidele ja Kohila tn 3 lao

kasutamisega puudusid Pakendi Terminal OÜ-l kulud ning Pakendi Terminal OÜ transporti ei

tellinud

ega

organiseerinud.

Kolmandaks

on

ringkonnakohtule

ebausaldusväärsed

halduskohtu istungil ütlusi andnud VA ütlused, kuna halduskohtu otsuse p-s 15 toodud

põhjendustel saab asuda seisukohale, et isik hoidis teadlikult kaebaja maksumenetluses

maksuhalduri küsimustele vastamisest kõrvale ning see on iseloomulik olukorrale, kus

tehingud ei ole toimunud selle kohta vormistatud dokumentide kohaselt.

Zeta Saule 4 UAB ei ole tehinguid kaebajaga kinnitanud (RS 30.05.2016 seletused) ning

Moregon Group SIA-le CMR-de järgi transporditeenust osutanud OÜ Twintrans juhatuse

liige JT eitab teenuse osutamist (JT vastused MTA 03.02.2016 korraldusele). Seejuures on JT

viidatud vastuses kinnitanud, et ta ei ole volitanud kedagi esindama OÜ-d Twintrans ajal, mil

oli juhatuse liige; OÜ Twintrans ei tegelenud sel ajal üldse majandustegevusega, ei

väljastanud arveid ega rentinud või kasutanud sõidukit Scania registreerimisnumbriga

XXXXXX, millega CMR-de kohaselt vedusid teostati. Selles kontekstis ei ole

ringkonnakohtule usaldusväärsed MO poolt halduskohtu istungil antud ütlused, mille kohaselt

tellis ta transpordi hoopis OÜ Twintrans autojuht MN-lt. Need ütlused ei ole kooskõlas CMR-

del kajastatuga, JT vastustega maksuhaldurile ega ka MO enda poolt 09.08.2016

maksuhaldurile antud seletustega, kus isik märkis vaid, et transport sai tellitud mingilt

Märjamaa ettevõttelt (OÜ Twintrans ettevõtte asukoht oli äriregistri andmetel tehingute

toimumise ajal Haabneeme, Viimsi). Ringkonnakohus märgib veel, et kuigi äriregistri kanne

juhatuse liikme kohta on deklaratiivne, mitte õigustloov (vt äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 5

ja § 184 lg 1), annab see siiski huvitatud isikutele teavet juriidilise isiku esindusõiguslike

isikute kohta. Äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui

kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (ÄS § 34 lg 2). Käesoleva vaidluse

asjaoludel sai maksuhaldur lähtuda äriregistri kande õigsusest ega pidanud maksumenetluses

tuvastama täiendavalt, kas OÜ Twintrans nime all võis keegi teenuseid osutada volituseta või

sootuks füüsilise isikuna.

11.3. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ja halduskohtu otsuse p-s 11 esitatud

arutlusega, mille kohaselt ei saa hinda, millega Pakendi Terminal OÜ ostis Fassaadikeskus

Grupp OÜ-lt kaupa, pidada kõiki asjaolusid arvestades mõistlikuks, mis toetab kahtlust, et

arvete alusel tegelikkuses kaupa ei liikunud. Hinnavahe oli pea seitsmekordne ning sellises

olukorras ei saa pidada tavapäraseks ostja täielikku huvipuudust konkureerivate hindade ja

ostutingimuste suhtes ning hinna fikseerimata jätmist. Asjaolu, et isegi sellise hinna puhul

3-17-391

13(13)

õnnestus kaebajal kauba edasimüügiga teenida kasumit, ei ole määrav, sest maksuhalduri

versioon ongi, et ka edasimüügitehingud toimusid vaid paberil.

12. Riigikohtu

praktika

kohaselt

ei

tulene

müüja

õigusvastasest

käitumisest

maksuõigussuhetes iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on

osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine

põhjendatud (nt Riigikohtu 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17 ja seal toodud viited).

Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile,

kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu

24.01.2011 otsuse nr 3-3-1-73-10 p 13 ning seal toodud viited). Ringkonnakohtu hinnangul

on maksuhalduri esitatud kahtlus, et tehinguid tegelikkuses Fassaadikeskus Grupp OÜ ja

Pakendi Terminal OÜ vahel ei toimunud, eelkõige ringkonnakohtu otsuse p-des 11.1‒11.3

esitatud asjaoludel ja vasturääkivustel põhjendatud ja veenev. Seda kahtlust kinnistab ka

isikute omavaheline seotus. Isikute omavaheline seotus ei ole iseenesest tehingu fiktiivsuse

näitajaks, kuid kui kogutud tõendid viitavad tehingu näilikkusele, on tehingupoolte

omavaheline seotus täiendavaks asjaoluks, mis viitab sellele, et alusetute arvete kasutamine

raamatupidamises oli ühiselt kavandatud. Kaebaja ei ole maksuotsust vaidlustades tõendanud,

et tehingud Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga on tegelikkuses toimunud (MKS § 150 lg 1).

Kaebaja muid tehinguid puudutavad tõendid (tehingud Sealed Air GmbH-ga ja Krah Pipes

OÜ-ga) ei ole selle vaidluse lahendamisel asjakohased, sest maksuhaldur on selgitanud, et

nende tehingute puhul ei tekkinud maksuhalduril selliseid kahtlusi tehingute asjaolude kohta

(kõikide kontrollaktis ja maksuotsuses välja toodud vastuolude ja ebakõlade üheaegne

esinemine) nagu vaidlusaluste tehingute puhul.

13. Kaebaja müügitehinguid puudutavas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 18

öelduga, mh ka sellega, et arvestades, et kaebaja Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt kaupa ei ostnud

ning väidetavalt müüdi just sedasama kaupa kaebaja poolt edasi, puudub vajadus kaebaja iga

müügitehinguga seonduvat (sh väidetavat transpordi osutamist SIA Artvika poolt Zeta Saule 4

UAB-le) eraldi analüüsida.

14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Pakendi Terminal OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja

apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda ja vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)