2-15-14558/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.01.2018 otsus osas, milles maakohus kohustas Eesti

Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut ümber lükkama väited „vahepeal käisime

kohut“, „vaatamata aasta kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles

kaasuses (töötajate ebavõrdne kohtlemine) esindas EMSA“, „seetõttu, et ettevõte

jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja vallandamise teele,

võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubaveod Euroopa

sadamatesse“, kohustas Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut hoiduma

TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-ile kahju tekitavast käitumisest tulevikus,

keelates Eesti Meremeeste Sõltumatul Ametiühingul mis tahes viisil avaldamast

ebaõigeid

faktiväiteid

seoses

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i

majandustegevusega ning mõistis Eesti Meremeeste Sõltumatult Ametiühingult

TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kasuks välja varalise kahju 1 200 eurot.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

20.06.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-14558

Kohtuasi

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i

hagi

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks,

kahju

tekitava tegevuse keelamiseks ja varalise kahju

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.01.2018 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i

apellatsioonkaebus, 3 500 eurot

Eesti

Meremeeste

Sõltumatu

Ametiühingu

apellatsioonkaebus, 4 700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS

(registrikood 10189553), esindajad vandeadvokaadid

Tauno Tark ja Allar Aru

Kostja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

(registrikood 80122993), esindaja vandeadvokaat

Rando Antsmäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Samuti

osas,

milles

maakohus

jättis

rahuldamata

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i nõude kohustada kostjat ümber lükkama väide „juuli lõpus kukkus

üks raskekonteiner laeva trümmi“. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, mille kohus

jättis menetluskulud 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda.

2. Teha tühistatud osas uus lahend, millega

2.1. kohustada Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut omal kulul esitama

väljaandele Postimees Tallinn City 14.09.2015 uudises „Fotod: transiidiettevõtte

töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ avaldatud lõigus „juuli lõpus kukkus üks

raskekonteiner laeva trümmi“ TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta käiva

ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks avaldus 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest ainult järgmises sõnastuses ja mistahes täiendavate hinnangute,

kommentaaride või fotodeta:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et väljaande

Postimees Tallinn City 14.09.2015 uudises „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid

häälekalt õigusi“ avaldatu, et juuli lõpus kukkus üks raksekonteiner laeva trümmi,

on vale.“

2.2. jätta rahuldamata TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i nõue Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingu vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks väljaandes

Baltic News Service 11.09.2015 uudises „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees

piketi“ avaldatud väite osas „vahepeal käisime kohut“, Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühingu 17.09.2015 kirjas nr 1-51 avaldatud väidete osas „vaatamata üle aasta

kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas EMSA“,

„seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja

vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide

kaubavood Euroopa sadamatesse“. Samuti jätta rahuldamata hageja nõue kohustada

Eesti Meremeeste Sõltumatul Ametiühingul mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid

faktiväiteid seoses TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i majandustegevusega

ning jätta Eesti Meremeeste Sõltumatult Ametiühingult TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i kasuks välja mõistmata varalise kahju 1 200 eurot;

2.3. jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

3. Rahuldada TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i ja Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühingu apellatsioonkaebused osaliselt.

4. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Rahuldada TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i nõue Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingu vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks osaliselt.

2) Kohustada kostjat Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut esitama

väljaandele Baltic News Service omal kulul 11.09.2015 uudises pealkirjaga „EMSA

korraldab Transiidikeskuse ees piketi“

a.

avaldatud lõigus „ei arvestata seal ka Eesti Vabariigis kehtivate

õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

See puudutab siis töökaitsevolinike olemasolu kõigis vahetustes ja nendele

põhitööst vaba aja andmist nädalas kahe tunni ulatuse ning selle eest maksmist“

TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks avaldus 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ainult

järgmises sõnastuses ja mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või

fotodeta:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et uudisteportaali

Baltic News Service 11.09.2015 uudises pealkirjaga „EMSA korraldab

Transiidikeskuse ees piketi“ avaldatu, et Transiidikeskuse AS-is ei arvestata

töötervishoiu ja tööohutuse seadusega, töökaitsevolinikud puuduvad kõigis

vahetustes ning neile ei anta põhitööst vaba aega nädalas kahe tunni ulatuses ning

neile ei maksta selle eest, on vale.“

b.

avaldatud lõigus „Kogu Transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja

nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed“ TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus

5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ainult järgmises sõnastuses ja

mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või fotodeta:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et uudisteportaali

Baltic News Service 11.09.2015 uudises pealkirjaga „EMSA korraldab

Transiidikeskuse ees piketi“ avaldatu, et Transiidikeskuse AS-is töötab umbes 90

inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed, on vale.“

3) Kohustada Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut esitama väljaandele

rus.err.ee omal kulul avalduse 14.09.2015 uudises „Докеры Transiidikeskus

вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“

(„Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste

parandamist“)

a.

avaldatud lõigus „Norras, näiteks, on norm – 21 konteineri laadimine ühes

vahetuses, aga meil Muuga sadamas dokkerid laadivad ümber kuni 35

konteinerit“ TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta käivate ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest ainult järgmises sõnastuses ja mistahes täiendavate hinnangute,

kommentaaride või fotodeta:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et väljaande

rus.err.ee 14. septembri 2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в

Таллинне

на

пикет

с

требованиями

улучшить

условия

труда“

(„Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste

parandamist“) avaldatu, et Muuga sadamas laadivad dokkerid ühes vahetuses

ümber kuni 35 konteinerit, on vale.“

b.

avaldatud lõigus „normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste

juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“

TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks avaldus 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ainult

järgmises sõnastuses ja mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või

fotodeta:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et väljaande

rus.err.ee 14. septembri 2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в

Таллинне

на

пикет

с

требованиями

улучшить

условия

труда“

(„Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste

parandamist“) avaldatu, et kraanajuhi süül sai laevatrümmis inimene muljuda,

on vale.“

4) Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada Eesti Meremeeste Sõltumatut

Ametiühingut omal kulul esitama TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta

käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus

a.

väljaandele

Postimees

Tallinn

City

14.09.2015

uudises

„Fotod:

transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ avaldatud lõikudes „meelt

avaldati selle vastu, et meil on Eestis üks ettevõte, kes ei tunnista meie riigi

õiguskorda. Selleks on Transiidikeskuse AS ja tema juhtkond […] Ettevõttes

toimub kolme seaduse eiramine. Need on töötajate usaldusisikute seadus,

ametiühingu seadus ja töötervishoiu seadus“; „möödud sügisest on 20 inimest

koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on teinud töökeskkonna veel

ohtlikumaks“;

b.

väljaandele rus.err.ee 14.09.2015 uudises „Докеры Transiidikeskus

вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“

(„Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste

parandamist“) avaldatud lõikudes „inimesi ei ole piisavalt, Transiidikeskuse

juhtkond on koondanud 20 inimest“ ning „normaalsete töötingimuse puudumine

viib traagiliste juhtumiteni“;

c.

17.09.2015 kirja nr 1-51 adressaatidele Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühingu 17.09.2015 kirjas nr 1-51 avaldatud lõikudes „vaatamata üle aasta

kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas EMSA“,

„sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure

tõenäosusega ka viimase 1,5 aasta tõsised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine

tööõnnetuses“ ning „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on

asunud töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui

Transiidikeskuse AS klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“.

5) Jätta rahuldamata TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i nõue kohustada

Eesti Meremeeste Sõltumatul Ametiühingul mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid

faktiväiteid

seoses

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i

majandustegevusega.

6) Jätta rahuldamata TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i nõue mõista Eesti

Meremeeste Sõltumatult Ametiühingult TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i

kasuks välja varalise kahju hüvitis 1 200 eurot.

7) Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda

osades.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS (hageja) esitas 30.09.2015 maakohtule hagi XX ja

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (kostja) vastu. 09.09.2016 toimunud eelistungil

loobus hageja nõuetest XX vastu. Maakohus võttis 16.09.2016 vastu hageja loobumise hagist

XX vastu ja lõpetas selles osas menetluse. Hageja lõplikuks nõudeks jäi kohustada kostjat

esitama kolmele erinevale väljaandele hageja kohta käivate ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks avaldus viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest. Samuti palus ta viie

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest kohustada kostjat edastama kõikidele 17.09.2015 kirja nr

1-51 adressaatidele hageja kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus.

Veel palus hageja kohustada kostjat hoiduma hagejale kahju tekitavast käitumisest tulevikus,

keelates kostjal mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid või kontrollimata faktiväiteid hageja

majandustegevuse kohta ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju hüvitis 1 200

eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja avaldas 11.09.2015 väljaandes Baltic News Service (BNS) avaldatud artiklis „EMSA

korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ järgmised ebaõiged faktiväited:

1) „ei arvestata seal ka Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu

töötervishoiu ja tööohutuse seadus“ – hageja tegevus oli õigusaktidega kooskõlas;

2) „puuduvad töökaitsevolinikud ja neile ei anta põhitööst vaba aega 2 tunni ulatuses nädalas

ja ei tasustata seda aega“ – töökaitsevolinikud olid hageja ettevõttes valitud ning neile anti

tasustatud vaba aega;

3) „kogu transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute

liikmed“ – hageja ettevõttes oli 30.09.2015 seisuga 221 töötajat ja 11 töövõtulepinguga tööd

tegevat isikut, kokku 232 inimest ning ametiühingute liikmeid ei olnud 62%;

4) „vahepeal käisime kohut“ – hageja ja kostja ei ole kohtus käinud. Hagejal oli vaidlus

töötajatega, keda esindas kohtus advokaat Siiri Schneider. Kostja töötajaid menetluses ei

esindanud. Töötajate menetluskulude kandmist ei saa pidada nende esindamiseks.

Veel avaldas kostja 14.09.2015 väljaandes Postimees Tallinn City uudises „Fotod:

transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ järgmised ebaõiged faktiväited:

1) „Transiidikeskuse AS ja selle juhtkond ei tunnista meie riigi õiguskorda“ – hageja täitis

kehtivaid seadusi;

2) „möödunud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on

teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“ – kuna hageja võttis töölepingu alusel tööle 5 uut

inimest ja töövõtulepinguga 11 uut inimest ning hageja kaubamaht tonnides 2015. aasta 8

kuu jooksul vähenes võrreldes eelmise aastaga 9,3% ning konteinerite maht vähenes 21,5%

võrra, siis ei suurenenud koondamiste tõttu töö intensiivsus ja töökeskkond ei muutunud

ohtlikumaks;

3) „juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“ – seda ei juhtunud.

14.09.2015 avaldas kostja uudiste portaalis rus.err.ee uudises „Transiidikeskuse dokkerid tegid

Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“ (Докеры Transiidikeskus вышли в

Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда) järgmised ebaõiged

faktiväited:

1) „Norras näiteks on norm – 21 konteineri laadimine ühes vahetuses, aga meil Muuga sadamas

dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“ – hageja kehtestas laadimisnormid laeva

töötlemise 1 STS kraana kohta, mille kohaselt oli norm 20 tõstet tunnis;

2) „inimesi ei ole piisavalt, Transiidikeskuse juhtkond on koondanud 20 inimest“ – inimesi oli

piisavalt;

3) „normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül

laevatrümmis saanud inimene muljuda“ – sellist juhtumit ei toimunud.

Kostja saatis 17.09.2015 hageja klientidele kirja, mis sisaldas järgmisi ebaõigeid faktiväiteid:

1) „vaatamata üle aasta kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas

EMSA“ – hagejal ei olnud vaidlusi oma töötajatega, keda esindas kostja;

2) „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure tõenäosusega ka

viimase 1,5 aasta tõsised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“ –

töökeskkond ei olnud ohtlik ja tõsiseid tööõnnetusi töökeskkonna tõttu ei toimunud;

3) „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja

vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood

Euroopa sadamatesse“ – hageja töömaht ei vähenenud ja klientide kaubavood ei sattunud

ohtu.

Kuivõrd kõik ülal kirjeldatud väited olid valed, oli hagejal kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS)

§-ga 1047 õigus nõuda nende ümberlükkamist. Seda enam, et ebaõiged avaldatud andmed olid

hagejale majanduslikult kahjulikud ja rikkusid hageja mainet. Seda tõendas mh asjaolu, et

nende avaldamise tõttu saatis hageja äripartner 14.09.2015 kirja, kus küsis, kas hageja suudab

laevu tavapäraselt teenindada.

Lisaks tekkis hagejal otsene varaline kahju, sest ta oli sunnitud kasutama enda õiguste

kaitsmiseks professionaalset õigusabi ja tasus osutatud teenuste eest advokaadibüroole Tark

Grunte Sutkiene 1 200 eurot. Arve hõlmas hageja kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid kuni

hagiavalduse koostamiseni, sh õiguslikku analüüsi ja hagejale juriidiliste juhiste andmist,

mitmeid nõupidamisi ning kostjate vastu kohtuvälise nõude koostamist ja edastamist.

Selleks, et kostja hoiduks hageja õiguste kahjustamisest tulevikus ning ei avaldaks hagejale

majanduslikult kahjulikke ja muid ebaõigeid faktiväiteid, tuli kohustada kostjat hoiduma

hagejale jätkuvast kahju tekitamisest, keelates mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid või

kontrollimata andmeid, väiteid ja hinnanguid tulevikus hageja klientidele ja meediale seoses

hageja majandustegevusega ilma hageja eelneva nõusolekuta. Nimelt tegeleb kostja

süstemaatiliselt hageja suhtes majanduslikult kahjulike valeväidete esitamisega, pöördudes

valeväidete ja au teotavate seisukohtadega otse hageja koostööpartnerite poole.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei võtnud hagi õigeks ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Esmalt märkis kostja, et hageja omistas kostjale väiteid sõnastuses, milles kostja neid

meediaväljaandele ei edastanud. Mitmed hageja väljatoodud väited olid meediaväljaannetes või

vaidlusaluses kirjas avaldatud teistsugusel kujul, kui hageja neid kohtule esitas ja mitmeid

kostja väljaöeldud mõtteid oli meediaväljaanne ise omavoliliselt muutnud. Need olid järgmised:

1) „puuduvad töökaitsevolinikud ja neile ei anta põhitööst vaba aega 2 tunni ulatuses nädalas

ja ei tasustata seda aega“ – tegelikult ütles kostja esindaja meediaväljaandele järgmiselt:

„Sellest lähtuvalt (on tekkinud) ka kõik muud hädad, ehk tegelikult ei arvestata seal ka Eesti

Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu töötervishoiu ja

tööohutuse seadus. See puudutab siis töökaitsevolinike olemasolu kõigis vahetustes ja nende

põhitööst vaba aja andmist nädalas kahe tunni ulatuses ning selle eest maksmist.“ Selliselt

meediaväljaanne tsitaadi ka avaldas. Kirjeldatud kostja väide oli tõene, sest 11.09.2015

seisuga ei olnud töötajate valitud töökaitsevolinikud igas vahetuses;

2) „kogu Transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute

liikmed“ – tegelikult ütles kostja meediaväljaandele, et ühingus töötab umbes 90

sadamatöölist. BNS ise moonutas kostja väidet;

3) „vahepeal käisime kohut“ – tegelikult ütles kostja järgmiselt: „Vahepeal käisime kohut, sest

transiidikeskus rakendas kollektiivset karistamist ehk üks mees brigaadist tegi avarii ja selle

tulemusel võeti kõigil 11 mehel aastapreemia ära.“ Selliselt meediaväljaanne tsitaadi ka

avaldas. Eelnev väide oli tõene, sest hageja ei maksnud 21.12.2012 12 töötajale jõulutoetust,

sest üks töötajatest põhjustas 14.12.2012 alkoholijoobes olles avarii. Kostja pöördus

töötajate esindajana Töövaidluskomisjoni poole, kes avaldused rahuldas ja mõistis igale

töötajale hagejalt välja 270 eurot. Hageja vaidlustas lahendi maakohtus, kus kõik töötajad

loeti hagejateks. Töötajate eest esitas kohtusse dokumente vandeadvokaat S. Schneider, kes

kooskõlastas eelnevalt kõik dokumendid kostjaga. Maakohus rahuldas hagid. Hageja

apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Töötajate menetluskulud tasus

kostja;

4) „Transiidikeskuse AS ja selle juhtkond ei tunnista meie riigi õiguskorda“ – tegelikult ütles

kostja järgmiselt: „Meelt avaldati selle vastu, et meil on Eestis üks ettevõte, kes ei tunnista

meie riigi õiguskorda. Selleks on Transiidikeskuse AS ja tema juhtkond. Ettevõttes toimub

kolme seaduse eiramine. Need on töötajate usaldusisikute seadus, ametiühingu seadus ja

töötervishoiu seadus.“ Väide oli tõene. Eelnev nähtus mh Tööinspektsiooni 22.01.2016

kirjast, kus viimane avaldas, et tuvastas hageja juures kontrolle tehes aastatel 2010-2015 ühe

töösuhtealase rikkumise ning 16 töötervishoiu- ja tööohutusealast rikkumist;

5) „Norras näiteks on norm – 21 konteineri laadimine ühes vahetuses, aga meil Muuga sadamas

dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“ – kostja ei avaldanud meediaväljaandele

selliseid andmeid. Uudiste portaal rus.err.ee moonutas kostja väidet. Pealegi ei olnud

praeguses asjas tähtsust sellel, kui suur oli minimaalne laadimisnorm laeva kohta;

6) normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül

laevatrümmis saanud inimene muljuda“ – kostja ei avaldanud meediaväljaandele selliseid

andmeid. Uudiste portaal rus.err.ee moonutas kostja väidet. Tegelikult ütles kostja, et

peaaegu oleks inimene laeva trümmis muljuda saanud. Samas on hageja juures traagilisi

õnnetusi juhtunud.

Eelnevale lisaks ei olnud kõik hageja väljatoodud väited faktiväited, vaid mitmed neist olid

väärtushinnangud. Hinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa. Pealegi oli väärtushinnangute

avaldamiseks olemas mõistlik õigustus. Nimelt avaldati väärtushinnangud ametiühingu

eesmärgi täitmise raames. Nii olid väärtushinnangud järgmised hageja väljatoodud väited:

1) „ei arvestata seal ka Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu

töötervishoiu ja tööohutuse seadus“;

2) „Transiidikeskuse AS ja selle juhtkond ei tunnista meie riigi õiguskorda“;

3) „möödunud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on

teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“ – 20 inimese koondamine oli faktiväide, kuid

ülejäänud väited olid väärtushinnangud;

4) „inimesi ei ole piisavalt“;

5) „normaalsete töötingimuste puudumine viib traagiliste juhtumiteni“;

6) „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure tõenäosusega ka

viimase 1,5 aasta tõsised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“;

7) „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja

vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood

Euroopa sadamatesse“.

Kõik meediaväljaannetele ja hageja lepingupartneritele edastatud faktiväited olid tõesed. Isegi

kui leida, et hageja vaidlustatud väited olid ebaõiged faktiväited, ei saanud hageja nõuda kostjalt

meediaväljaannetes andmete ümberlükkamist. Riigikohus ütles 21.12.2005 otsuses asjas nr 3-

2-1-95-05, et kui ebaõigete andmete ümberlükkamist nõutakse isikult, kes edastas andmed

meediaväljaandele, ei pea see isik lükkama andmed ümber meediaväljaandes, vaid

meediaväljaande ees. Pealegi jäi hagist ebaselgeks, kas hageja palus andmete ümberlükkamist

või parandamist.

Hageja hoidumis- ja keelamisnõue tuli jätta rahuldamata. Vastasel juhul toimuks ametiühingu

vaigistamine ja ühingu tegevusvabaduse põhjendamatu piiramine. Pealegi põhines hageja nõue

üksnes oletustel, reaalse ebaõigete andmete esitamise ohu olemasolu hageja ei tõendanud.

Samuti tuli rahuldamata jätta hageja kahjunõue. Esiteks ei avaldanud hageja ebaõigeid

andmeid. Teiseks ei olnud kahju tekkimise põhjuslik seos kostja väidetava rikkumisega selgelt

tuvastatav. Kolmandaks on juriidilise isiku poolt andmete ümberlükkamise nõudmisel varalise

kahju hüvitamise nõue välistatud, kui avaldatud andmeid ei ole juriidilisele isikule kahjulikud.

Neljandaks oli nõue põhjendamatult suur.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et kõik 11.09.2015 väljaandes Baltic News

Service (BNS) avaldatud artiklis „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ hageja

vaidlustatud väited olid valed faktiväited, mis tuli ümber lükata. Valesid faktiväiteid avaldati

ka portaalis rus.err.ee uudises „Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda

töötingimuste parandamist“ ja 17.09.2015 kirjas, mis tuli ümber lükata. Kohus jättis hagi

rahuldamata osas, milles hageja palus kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged faktiväited

väljaandes Postimees Tallinn City uudises „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt

õigusi“, ühe väite portaalis rus.err.ee avaldatud uudises „Transiidikeskuse dokkerid tegid

Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“ ning ühe väite 17.09.2015 kirjas. Lisaks

kohustati kostjat hoiduma hagejale kahju tekitavast käitumisest tulevikus, keelates kostjal mis

tahes viisil avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses hageja majandustegevusega ning mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja varaline kahju 1 200 eurot. Menetluskulud jättis kohus 15%

ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda.

11.09.2015 väljaandes Baltic News Service (BNS) avaldatud artiklis „EMSA korraldab

Transiidikeskuse ees piketi“ kajastati kostja esindaja väidet järgmisel kujul: „Ei arvestata seal

ka Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu töötervishoiu ja

tööohutuse seadus. See puudutab siis töökaitsevolinike olemasolu kõigis vahetustes ja nendele

põhitööst vaba aja andmist nädalas kahe tunni ulatuses ning selle eest maksmist“. Eelnev

sisaldas järgmisi faktiväiteid: (1) Transiidikeskuse AS-is ei arvestata töötervishoiu ja

tööohutuse seadusega, sest (2) töökaitsevolinikud puuduvad kõigis vahetustes ning (3) neile ei

anta põhitööst vaba aega nädalas kahe tunni ulatuses ja (4) ei maksta selle eest. 11.09.2015

kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 17 lg 1 sätestab, et töökeskkonnavolinik

on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused

kehtivad kuni neli aastat. Sama paragrahvi lg-s 3 sätestatakse, et ettevõttes, mis koosneb

mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus

struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse

struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku. Tööandja korraldab oma kulul

töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning

võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks

ajaks keskmine töötasu ja tal on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning

kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised (lg 8). Menetluses esitatud tõenditest ei nähtunud,

et hageja rikkus eelnevalt kirjeldatud sätteid. Tunnistaja ütluste järgi oli 11.09.2015 seisuga

asutuses üheksa volinikku, kes olid sellele positsioonile määratud ja info selle kohta oli teadete

tahvlil. Normi, kui palju ühingus töökeskkonnavolinikke olema pidi, ei olnud. Seega oli kostja

poolt avaldatu ebaõige ning kostjal tuli väide hageja taotletud viisil ümber lükata.

Samas artiklis avaldati ka väide „kogu transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62

protsenti on ametiühingute liikmed“. Kirjeldatud väide oli sarnaselt eelmisega liitväide, mille

tõelevastavust sai kontrollida. Kostja ei väitnud, et väide oli tõene, vaid avaldas, et nende

esindaja XX ei öelnud sedasi, s.t tegu oli valetsitaadiga. Kohus ei tuvastanud, et XX avaldas

BNS-le lause muul viisil, kui see avaldati. Üksnes XX ütlused ei teinud usutavaks seda, mida

ta tegelikult mõtles ja avaldada soovis. Alati on võimalik jätta väited avaldamata ja hinnata,

mida avaldada ja missuguses sõnastuses. Nende väidete puhul, mille osas tuleb olla täpne, on

võimalik enne meediale avalduste tegemist avaldused läbi mõelda või esitada avaldused

kirjalikult. Eriti täpne peab olema selliste avalduste tegemisel, millega võidakse kahjustada

teise isiku õigusi. Eelneva tõttu tuli avaldatud valeväide ümber lükata.

Viimane artiklis „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ avaldatud ja hageja

vaidlustatud väide „vahepeal käisime kohut, sest transiidikeskus rakendas kollektiivset

karistamist ehk üks mees brigaadist tegi avarii ja selle tulemusel võeti kõigil 11 mehel

aastapreemia ära" oli samuti faktiväide. Mõistlik inimene võis artikli põhjal arvata, et kostja ja

hageja vahel on kohtuvaidlus ehk kohtumenetluses olid menetlusosalisteks kostja ja hageja.

Menetluses esitatud tõenditest ei nähtunud, et seisuga 11.09.2015 oli hageja ja kostja vahel

kohtuvaidlus. Tõenditest tulenes, et kostja oli Töövaidluskomisjoni esitatud avalduses ja

volikirjades märgitud töötajate esindajaks, kuid see ei tähendanud, et hageja ja kostja vahel oli

kohtuvaidlus. Samuti ei teinud menetluskulude tasumine töötajate eest kulude tasujast

menetlusosalist.

Internetiväljaandes Postimees Tallinn City 14.09.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Fotod:

transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ väitis kostja, et hageja ja selle juhtkond

eirab Eestis kehtivaid seadusi, s.o töötajate usaldusisiku seadust (TUIS), ametiühingute seadust

(AÜS) ja TTOS-i. Tegu oli kaudse faktiväitega. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et hageja

rikkus seisuga 14.09.2015 Eestis kehtivaid seadusi, s.o TUIS-i, AÜS-i ja TTOS-i. See oli

tuvastatav Tööinspektsiooni kirjadest, ettekirjutustest ja protokollidest, väärteoasjades tehtud

otsustest, tunnistaja SM ütlustest jne. Pelgalt rikkumiste hilisem kõrvaldamine ei muutnud

rikkumisi olematuks.

Samas artiklis avaldatud lauseosa „ent töö intensiivsus pole muutunud, see on teinud

töökeskkonna veel ohtlikumaks“ ei sisaldanud faktiväidet, vaid tegu oli väärtushinnanguga.

Kas töö on töötaja jaoks sama intensiivne, on määratletav üksnes subjektiivselt selle põhjal,

mida töötaja tunneb. Samuti oli üksnes põhjendatav see, kas miski tegi töökeskkonna

ohtlikumaks. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saanud.

Viimane samas artiklis avaldatud vaidlustatud väide, et juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner

laeva trümmi, oli faktiväide. Praegusel juhul ei olnud paslik analüüsida sõna „raskekonteiner“

tähendust Wikipedia või õigekeelsussõnaraamatu alusel. Samuti ei olnud oluline teha vahet

sõnadel „trümmi“ või „trümmis“. Mõistlik inimene sai vaidlusalusest väitest aru sedasi, et laeva

trümmis juhtus intsident mingi raske esemega ja see väide oli tõendatud.

14.09.2015 uudiste portaalis rus.err.ee avaldatud artiklis pealkirjaga „Докеры Transiidikeskus

вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ avaldati väide, et

Muuga sadamas laadivad dokkerid ühes vahetuses ümber kuni 35 konteinerit. Kostja väide, et

ta ei andnud väljaandele selliseid andmeid, ei olnud tõendatud. Samal ajal ei tuginenud kostja

sellele, et ta arvas andmete avaldamise hetkel, et vaidlusalune väide oli tõene. Seega avaldas

kostja vale faktiväite. Järgmise viidatud artiklis avaldatud väite „inimesi ei ole piisavalt“ osas

leidis kohus, et selles ei avaldatud faktiväiteid. Tegu oli väärtushinnanguga. Väärtushinnangu

ümberlükkamist hageja nõuda ei saanud.

Järgmine vaidlusalune väide „normaalsete töötingimuste puudumine viib traagiliste

juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“ sisaldas

väärtushinnangut ja faktiväidet. Väärtushinnang oli tõdemus, et normaalsete töötingimuste

puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei

saanud. Väide, et hiljuti sai kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda, oli faktiväide.

Kostja oli seisukohal, et tema seda ajakirjanikule ei öelnud. Eelnev ei olnud aga tõendatud.

Seda enam, et kostja ei võtnud pärast valetsitaadi avaldamist väljaandega ühendust. Menetluses

ei leidnud tõendamist, et avaldatud väide oli tõene.

Kostja poolt hageja klientidele 17.09.2015 saadetud kirjas nr 1-51 avaldati kaks vale

faktiväidet. Üks vaidlustatud liitväide koosnes väärtushinnangust ja õigest faktiväitest. Nii oli

ebaõige väide, et kostja esindas töötajate ebavõrdse kohtlemise tõttu tekkinud vaidluses kohtus

töötajaid. Esitatud tõenditest nähtus, et töötajaid esindas vandeadvokaat S. Schneider. Samuti

esines ebaõige faktiväide kirjas avaldatud fraasis „töötajate esindaja vallandamise tõttu võivad

sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS-i klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“. Kirja

konteksti silmas pidades oli tegu kaudse faktiväitega, sest kostja lõi põhjusliku seose ühe isiku

vallandamise ning hageja klientide kaubavoogude ohtu sattumise vahel. Kostja väite õigsust ei

tõendanud.

Fraasi „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja ühe töötaja hukkumine

tööõnnetuses“ esimene pool oli väärtushinnang. Selle ümberlükkamist nõuda ei saanud. Väide,

et üks töötaja hukkus tööõnnetuses, oli faktiväide, selle tõelevastavust sai kontrollida.

Tööinspektsiooni 17.10.2016 kirjaga oli tõendatud, et hageja asutuses toimus 05.06.2014

surmaga lõppenud tööõnnetus. Seega oli faktiväide tõene.

Eelnevale lisaks esitas hageja nõude VÕS § 1055 alusel, mille lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane

tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või

isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest

hoidumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid. Sellega

sekkuti hageja majandustegevusse seda kahjustades. Majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on

mis tahes ettevõtja või tema ettevõtte kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile

vastava isiku usaldusväärsuse languse olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või

klientide hulgas. Oht nende taasesitamiseks oli reaalne. Seega tuli rahuldada hageja nõue ja

kohustada kostjat hoiduma hagejale kahju tekitavast käitumisest tulevikus, keelates kostjal mis

tahes viisil avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses hageja majandustegevusega. Hageja palus

lisaks keelata ka kontrollimata väidete esitamise, kuid sõna „kontrollimata“ oli liiga

ebamäärane.

Hageja varalise kahju nõudega seonduvalt märkis kohus, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju

tekitanud isikult nõuda ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist. Selline nõue on

põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi,

eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Hageja kahjunõue oli

põhjendatud ja tõendatud. Hagejale osutati kostja avaldatud ebaõigete väidete tõttu enne

kohtumenetlust õigusabi, mille kohta esitas advokaadibüroo 1 200 euro suuruse arve. Kui

kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma.

Tasumisele kuuluv summa ei olnud ülemäärane.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-te 1 ja 4 alusel

15 % ulatuses hageja ning 85% ulatuses kostja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus

otsus, mille rahuldada hagi täies ulatuses ja tuvastada, et kõik vaidlusalused väited olid

ebaõiged faktiväited ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kõik internetiväljaandes Postimees Tallinn City 14.09.2015 avaldatud uudises pealkirjaga

„Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ avaldatud vaidlusalused väited olid

ebaõiged faktiväited, mis tuli ümber lükata. Väide, et hageja ja selle juhtkond ei tunnusta Eesti

riigi õiguskorda ja ettevõte eirab TUIS-i, AÜS-i ja TTOS-i, oli ebaõige. Mõned töötervishoiu-

ja tööohutusalased rikkumised ettevõttes ei tähendanud, et hageja ei tunnista Eesti riigi

õiguskorda või eirab seadusi. Sõna „eirama“ tähendab ignoreerima, tahtlikult tähelepanuta

jätma. Sellise suurusega ettevõttes, nagu on hagejal, võib esineda töötervishoiu- ja

tööohutusalaseid pisirikkumisi, millele Tööinspektsioon saab tähelepanu juhtida. Pealegi on

kõik rikkumised kõrvaldatud. Kohus jättis analüüsimata väite, et hageja ei tunnusta Eesti

õiguskorda.

Väide, et töö intensiivsus ei ole muutunud ja alates 2014. aasta sügisest muutus töökeskkond

ohtlikumaks, oli ebaõige faktiväide. Kohtu seisukoht, et tegu oli väärtushinnanguga, oli

üllatuslik. Nimelt avaldas kohus 20.01.2017, et vaidlusaluse väite näol on tegu pigem

faktiväitega. Töö intensiivsus on objektiivne näitaja, mitte kellegi subjektiivne hinnang. Seda

kinnitas ka hageja tootmisdirektor. Viimane selgitas täiendavalt, et töötaja töötab nii nagu

jõuab. Kedagi ei saa sundida tehnika abil töötama kiiremini, kui tema oskused võimaldavad,

seetõttu ongi tehnoloogilistes kaartides normid paika pandud reaalse töö põhjal, kasutades

selleks pikaajalist monitooringut.

Samuti oli ebaõige väide, et juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi. Sõnale

„raskekonteiner“ ei saanud anda mis tahes eseme tähendust. See on veomahuti. Andes sellele

sõnale õige tähenduse, pidi kohus jõudma järeldusele, et faktiväide oli vale. Ka ei kukkunud

juuli lõpus ühtegi raskekonteinerit laeva trümmi. Tunnistajale teadaolevalt kukkus

laevatrümmis (mitte laevatrümmi) hoopis puitalus, mille peale oli kinnitatud mingisugune

mootor, mis oli kilesse pakendatud. Pealegi ei näinud tunnistaja ise sündmust pealt.

14.09.2015 uudisteportaalis rus.err.ee avaldatud uudises pealkirjaga „Докеры Transiidikeskus

вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ avaldatud väide, et

inimesi ei ole piisavalt, oli ebaõige faktiväide. Kohtu järeldus, et tegu oli väärtushinnanguga,

oli üllatuslik. Tunnistaja TU kinnitas, et 2015. aastal langes konteinerite kaubakäive pea 20%,

mistõttu oli töötajaid isegi rohkem kui oli vaja. Samuti oli ebaõige faktiväide, et normaalsete

töötingimuste

puudumine

hageja

ettevõttes

viib

traagiliste

juhtumiteni.

Selle

väärtushinnanguks kvalifitseerimine oli üllatuslik, sest 20.01.2017 arvas kohus, et tegu on

faktiväitega. Seda, kas töötingimused on ohtlikud, on võimalik kontrollida.

Kostja poolt hageja klientidele 17.09.2015 saadetud kirjas nr 1-51 avaldatud väide, et

sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks oli ohtlik töökeskkond ja ühe töötaja hukkumine

tööõnnetuses, oli ebaõige faktiväide. Kohtu seisukoht osas, milles kohus leidis, et väite esimene

pool oli väärtushinnang, oli üllatuslik, sest 20.01.2017 arvas kohus, et tegu on pigem

faktiväitega. Kostja andis kirjas mõista, et töötaja hukkumine ja ohtlik töökeskkond oli ainult

sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks ja seesuguse kategoorilise põhjusliku seose edastamine

oli faktiväide. Väide oli ebaõige, sest hageja ja töötajate vahel oli kehtiv kollektiivleping.

Menetluskulud tuli tervikuna jätta kostja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja kohustas kostjat

ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited, hoiduma edaspidi hagejale kahju

tekitavast käitumisest, keelates kostjal avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses hageja

majandustegevusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 200 eurot ning jättis menetluskulud

85% ulatuses kostja kanda. Kostja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei avaldanud kõigi hageja esiletoodud väidetavate faktiväidete osas esialgset

õiguslikku seisukohta selle kohta, kas väited olid kohtu hinnangul hageja mainet kahjustavad,

hagejale majanduslikult kahjulikud või mitte. Sellest sõltus aga tõendamiskoormuse jaotus.

Nimelt, kui tegu on mainet kahjustavate andmetega, siis tuleb kostjal tõendada andmete

õigusust. Kui andmed mainet ei kahjusta, on hagejal kohustus tõendada väidete ebaõigsust.

Eelnevale lisaks rikkus kohus menetlusõigust, kui lubas hagejal hagi eset muuta. Maakohus

leidis ebaõigesti, et tegu ei olnud eseme muutmisega. Tegu oli ilmselgelt hagi muutmisega, sest

esialgu nõudis hageja faktiväidete ümberlükkamist ja parandamist samas väljaandes, hiljem

palus hageja kohustada kostjat esitama meediaväljaandele avaldus ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks. Ka muutis hageja hoidumisnõude sõnastust. Kostja ega maakohus selleks

nõusolekut ei andnud.

Kohus tuvastas ebaõigesti, et 11.09.2015 väljaandes Baltic News Service (BNS) avaldatud

artiklis „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ esines väide, et hageja ei arvesta TTOS-

iga, töökaitsevolinikud puuduvad kõikides vahetustes, neile ei anta põhitööst vaba aega nädalas

kahe tunni ulatuses ning neile ei maksta selle eest, oli faktiväide ja kostja peab selle ümber

lükkama. Tegu oli väärtushinnanguga. Seda, kas õigusaktidega arvestatakse või mitte, saab

määratleda üksnes hinnangu andmisega. Õigusrikkumistele viitavad väljendid kujutavad endast

üldjuhul väärtushinnanguid. Pealegi oli väide tõene, sest hageja asutusse ei olnud 2015. a

septembrikuu esimese poole seisuga nõuetekohaselt valitud töökaitsevolinikke kõikidesse

vahetustesse. Kuivõrd neid ei olnud valitud, ei saanud neile anda ka vaba aega ja seda tasustada.

Esinesid ka muud TTOS-i rikkumised.

Seonduvalt samas artiklis avaldatud väitega, et hageja asutuses töötab umbes 90 inimest ja

nendest 62% on ametiühingute liikmed, leidis kohus ebaõigesti, et selle väite edastas meediale

kostja esindaja. Kostja esindaja ise ütles, et seda väidet ka ajakirjanikule ei öelnud. Maakohus

ei põhjendanud, miks ei saanud sellega lahendi tegemisel arvestada. Maakohtu järeldust ei

tugevdanud asjaolu, et hageja pöördus kostja esindaja poole, et see vead artiklis kõrvaldaks.

Kostja esindaja ei palunud meediaväljaandel ebaõigeid väiteid kõrvaldada, sest eksimusi ei

põhjustanud tema. Tsitaatide ebaõige avaldamise eest peaks vastutama meediaväljaanne.

Kuivõrd vale faktiväite avaldas meediaväljaanne, ei vastutanud selle eest kostja. Samuti leidis

kohus valesti, et väide „kostja käis hagejaga kohut“, oli vale faktiväide. Fraas „käisime kohut“

ei tähendanud, et kostja oli kohtumenetluse osaline. Kostja kaitses ametiühinguna oma liikmete

õigusi igakülgselt, sh seisis nende õiguste eest kohtumenetluses, kui maksis töötajate

menetluskulude eest ja konsulteeris tihedalt töötajate advokaadiga. Pealegi andsid töötajad

kostjale enne Töövaidluskomisjoni avalduse esitamist õiguse neid vaidluses esindada ja ei

võtnud seda kohtumenetluseks tagasi.

Seonduvalt 14.09.2015 uudiste portaalis rus.err.ee avaldatud uudises „Докеры Transiidikeskus

вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ avaldatud

faktiväitega, et Muuga sadamas laadivad dokkerid ühes vahetuses ümber kuni 35 konteinerit,

märkis kostja järgmist. Kostja juhatuse esimees ei öelnud seda meediaväljaandele. Ta ütles, et

dokkerid on töödelnud ühes tunnis 35 või rohkem konteinerit. Ka ei öelnud ta seda, et

kraanajuhi süül sai laevatrümmis inimene muljuda. Maakohtul ei olnud põhjust järeldada, et

kostja esindaja ütlused ei ole selles osas usaldusväärsed. Siinkohal hindas kohus valesti kostja

juhatuse liikme istungil antud ütlusi. Tema antud ütlustest ei saanud järeldada, et ta ei

pöördunud uudiste portaali poole ebaõigete andmete parandamiseks. Pealegi pöördus hageja

andmete parandamiseks isiklikult kostja juhatuse liikme poole, mitte kostja poole, mistõttu ei

saanud nõudele vastamist või vastamata jätmist praeguses menetluses arvestada.

Kostja poolt hageja klientidele 17.09.2015 saadetud kirjas nr 1-51 avaldatud väide, et töötajate

vaidluses hagejaga esindas töötajaid kohtus kostja, oli tõene. Kohus leidis ebaõigesti, ei tegu

oli vale faktiväitega. Artiklis ei väidetud, et kostja oli menetlusosaline. Ta oli töötajate esindaja,

kes kaitses töötajaid diskrimineerimise eest. Samuti rikkus kohus õigusnorme, kui leidis, et

kirjas avaldatud väide, et töötajate esindaja vallandamise tõttu võivad sattuda ohtu hageja

klientide kaubavood Euroopa sadamatesse, ei olnud väärtushinnang. Fraas „võivad sattuda

ohtu“ on ilmne väärtushinnangule omane konstruktsioon.

Eelnevale lisaks rahuldas maakohus ebaõigesti hageja nõude keelata kostjal mis tahes viisil

avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses hageja majandustegevusega. Esiteks muutis hageja

nõuet lubamatult. Teiseks rahuldas kohus hageja nõude taotletud viisist erinevalt, kuigi hagi

eset saab käsutada ainult hageja. Eelnevast sõltumata tulnuks nõue ikkagi jätta rahuldamata.

Praegusel juhul ei olnud tegu olukorraga, kus kahju õigusvastane tekitamine oli kestev või

sellega ähvardati. Pealegi on kostja ametiühing ja töötajate huvide kaitsmiseks tuleb

ametiühingul sõna võtta. Eelnevale lisaks ei olnud kostja avaldatud andmed hagejale

majanduslikult kahjulikud.

Varalise kahju nõue tuli jätta tervikuna rahuldamata. Nõudekiri, mille koostamiseks hagejal

raha kulus, esitati ainuisikuliselt kostja juhatuse liikmele, mitte kostjale. Pealegi nimetati seal

hulga rohkem rikkumisi, kui hiljem kohtumenetluses esitati. Lisaks ei olnud andmed, mida

kostja avaldas, hagejale majanduslikult kahjulikud.

Viimaks märkis kostja, et maakohus jättis ebaõigest menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda.

Hagi rahuldamise ulatus oli oluliselt väiksem kui 85%.

Vastused kaebustele

6. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja hageja palus jätta kostja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise

tõttu ning teha tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt.

Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja väljatoodud kohtu rikkumiste osas menetluse

juhtimisel. Kostja oli seisukohal, et hageja muutis menetluse kestel lubamatult oma nõudeid ja

kohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise. Õige on kostja seisukoht, et pärast hagi menetlusse

võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või

kohtu nõusolekul. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui

senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada

eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Eelnev seisukoht on kooskõlas TsMS § 376 lg-tes 1 ja

2 sätestatuga. Samas ei ole igasugune hagi täpsustamine ja sõnastuse muutmine käsitletav

TsMS § 376 mõttes hagi muutmisena (vt nt TsMS § 376 lg 4). Maakohtu 20.01.2017 kirjas

väljendatud seisukoht, et praegusel juhul ei olnud hagieseme täpsustamine menetluse kestel

käsitletav hagi muutmisena, oli õige. Hageja jäi kolme nõude juurde, s.t palus jätkuvalt

ebaõiged andmed ümber lükata, keelata kahju tekitav käitumine ja välja mõista varaline kahju.

Ka jäid samaks väited, mida hageja vaidlustas. Siinkohal oli ka oluline, et hageja tegutses hagi

täpsustades kohtu juhiste järgi.

Tõendamiskoormise jaotuse osas nõustub kohus kostjaga, et kui hageja kohta avaldati tema au

teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud

andmete õigsust, need laskma omal kulul ümber lükata või parandada. Väidete puhul, mis

hageja mainet ei kahjusta, lasub hagejal endal kostja avaldatud väidete ebaõigsuse tõendamise

koormus. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks tõendamiskoormise eelnevast

erinevalt jaganud. Kohus on algusest peale olnud veendumusel, et vaidlusalused väited olid

hageja mainet kahjustavad ja tõi selle taas välja otsuses. Seega oli kostjal kohustus tõendada

ebaõigete faktiväidete tõelevastavust. Ka ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

kui hagejat kajastatakse meedias kui õiguskorra suhtes hoolimatut ja töötajaid ning nende

esindajaid mitteaustavat ühingut, kelle juures toimub traagilisi tööõnnetusi, kahjustavad need

väited hageja mainet.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega järgmistes vaidlusalustes

artiklites ja kirjas avaldatud väidete osas:

1) „ei arvestata seal ka Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu

töötervishoiu ja tööohutuse seadus. See puudutab siis töökaitsevolinike olemasolu kõigis

vahetustes ja nendele põhitööst vaba aja andmist nädalas kahe tunni ulatuses ning selle eest

maksmises“;

2) „kogu transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute

liikmed“;

3) „meil on Eestis üks ettevõte, kes ei tunnista meie riigi õiguskorda. Selleks on

Transiidikeskuse AS ja tema juhtkond. Ettevõttes toimub kolme seaduse eiramine. Need on

töötajate usaldusisikute seadus, ametiühingu seadus ja töötervishoiu seadus“;

4) „möödunud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on

teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“;

5) „Norras näiteks on norm 21 konteineri laadimine ühes vahetuses, aga meil Muuga sadamas

dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“;

6) „inimesi ei ole piisavalt“;

7) „normaalsete töötingimuste puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi

süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“;

8) „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure tõenäosusega ka

viimase 1,5 aasta töised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“.

Maakohus tuvastas õigesti, et mitmed ülal kirjeldatud väited sisaldasid väärtushinnanguid, n.o

„töö intensiivsus pole muutunud“, „teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“, „inimesi ei ole

piisavalt“,

„normaalsete

töötingimuste

puudumine

viib

traagiliste

juhtumiteni“,

„sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond“. Maakohtu põhjendused selles

osas on jälgitavad ja põhjalikud ning ringkonnakohus nõustub nendega. Tuginedes TsMS § 654

lg-le 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib kohus järgmist.

Sõnade „intensiivsus“, „piisav“ ja „normaalne“ tõesust või väärust ei saa kohtumenetluses

tõendada. Küll aga saab nende kohasust põhjendada (Riigikohtu 11.02.2004 otsus asjas

nr 3-2-1-11-04, p 10). Eelnev on omane väärtushinnangutele. Pealegi on tegu suhtelisust

väljendavate sõnadega ja avaldaja valis sõnad lähtudes oma subjektiivsest tõlgendusest, mis

kogumis muudab ka väidete sisu subjektiivseks. Kirjeldatud sõnadele on iseenesest võimalik

kokkuleppeliselt numbriline sisu anda, kuid sellisel juhul on number saadud väikese kildkonna

liikmete kokkuleppe tulemusena ja tähistab nende hinnangulist keskmikku, s.t hinnang on

põhjendatav, mitte jah-ei skaalal tõendatav.

Seonduvalt hageja väitega, et maakohtu otsus oli üllatuslik osas, milles kohus leidis, et mõned

vaidlusalused väited olid väärtushinnangud, märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja tugines

menetluse algusest peale sellele, et kõik hageja vaidlustatud väited ei ole faktiväited, vaid

mitmed neist on väärtushinnangud. Seega ei saanud hagejal tekkida illusiooni, et selles poolte

vahel vaidlus puudub. Hagejas ei saanud segadust külvata ka maakohtu 20.01.2017 kiri, kus

kohus menetluse juhtimise raames andis esialgse hinnangu väidetele. Nagu eelnevalt öeldud,

oli tegu kohtu esialgse hinnanguga, kusjuures kohtu kindla siseveendumuse puudumist kirja

kirjutamisel ilmestas sõna „pigem“ kasutamine väidete kvalifitseerimisel. Kohtu lõplik hinnang

väidetele pidi selguma hiljemalt kohtuotsuses, kus kohtul tuli võtta seisukoht hagi rahuldamise

või rahuldamata jätmise osas. Pealegi on ka pärast kõnealust kirja kostja vaielnud vastu väidete

faktiväideteks või pigem faktiväideteks kvalifitseerimisele.

Kohtu tuvastatud faktiväidetega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlustatud

fraase, mille järgi ei arvesta hageja Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ning hageja ja selle

juhtkond ei tunnista riigi õiguskorda, ei saanud vaadata eraldi kirjeldatud mõtetele järgnevast

lauseosast, kus eelneva selgitamiseks toodi välja, et hageja rikub TTOS-is, AÜS-is ja TUIS-is

sätestatud reegleid. Asjaolu, kas seaduses sätestatud õigusnormi rikutakse või mitte, on

faktiküsimus. Vastupidist seisukohta ei saanud tuletada ka kostja viidatud Riigikohtu

13.04.2007 lahendist nr 3-2-1-5-07, kus mh selgitati, et mitmed juriidilised terminid võivad

ühes kontekstis olla käsitletavad väärtushinnangutena ja teises faktiväidetena. Seda eelkõige

põhjusel, et kostja heitis avaldatud artiklites ette konkreetsete õigusaktide normide rikkumisi,

mitte ei loonud hagejast kuvandit lähtudes oma subjektiivsest õiguse tõlgendusest. Õigusnormi

on rikutud, kui selles sätestatud kohustust ei täideta või sellest kirjeldatud keeldu eiratakse.

Kusjuures õigusnormi rikkumiseks saab pidada ka pisirikkumisi, mis on hiljem kõrvaldatud.

Seega saab ka olukorras, kus rikkuja on suur ettevõte, kuid rikkumine ise väike ja kõrvaldatav,

öelda, et õigusnormi rikuti ja seaduses sätestatut eirati.

Vastuseks kostja etteheitele, et kohus omistas ebaõigesti kostja juhatuse liikme antud

tunnistustest sõltumata temale sõnu, mida ta meediaväljaannetele ei avaldanud, märgib

ringkonnakohus järgmist. Praeguseid asjaolusid (sh avalduste arvu, kus esines ebaõigeid

faktiväiteid), menetluses esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlusi silmas pidades jõudis maakohus

õigele järeldusele, et tõendatud oli kostja juhatuse liikme poolt meediaväljaannetele ebaõigete

andmete avaldamine. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kuna kostja tegevuse eesmärk on

mh abistada hageja töötajaid suhtluses tööandjaga ja nende õigusi igakülgselt kaitsta võimalike

kuritarvituste vastu ning nende töötingimusi parendada, ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd

keerulises ja kriitilises olukorras jättis kostja reageerimata avaldatud ebaõigetele andmetele, kui

ta teadis nende ebaõigsusest. Nimelt võis teadvalt reageerimata jätmine kostja positsiooni

läbirääkimistel hagejaga oluliselt kahjustada, mis ei ole kooskõlas kostja põhikirjalise

eesmärgiga.

Järgnevalt nimetab ringkonnakohus väited, mille puhul leiab ringkonnakohus, et maakohus

rikkus nende kvalifitseerimisel või tõesuse/vääruse hindamisel materiaalõiguse norme. Need

on järgmised:

1) „vahepeal käisime kohut“;

2) „juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“;

3) „vaatamata üle aasta kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas

EMSA“;

4) „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja

vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood

Euroopa sadamatesse“.

Maakohus leidis, et esimene neist oli ebaõige faktiväide, teine õige faktiväide ning kolmas ja

neljas ebaõiged faktiväited. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuses maakohtu otsusega teise

väite kvalifitseerimisel, leides, et väide oli vale ning kostja oli veendumusel, et erinevalt

maakohtu põhjendustest, olid esimene ja kolmas väide õiged faktiväited ning neljas

väärtushinnang. Ringkonnakohus on seisukohal, et esimene ja kolmas väide on õiged

faktiväited, teine on ebaõige faktiväide ja neljas väärtushinnang. Oma seisukohti põhjendab

ringkonnakohus järgmiselt.

Meediaväljaandele Postimees Tallinn City antud intervjuus ja hageja lepingupartneritele

saadetud kirjas avaldas kostja, et käis hagejaga kohut/esindas kohtus käinud töötajaid.

Vaidlusalustes avaldustes ei öelnud kostja, et oli kohtumenetluse osaline, mistõttu oli

maakohtul tarbetu hinnata, kas kostja tegelikult oli menetlusosaline või mitte. Seda, kas kostja

käis hagejaga kohut või esindas kohtus töötajaid, tuli hinnata mõistliku inimese positsioonist

lähtudes. See tähendab, et väite tõelevastavuse väljaselgitamisel ei saanud lähtuda TsMS §-s

217 sätestatust, kus on loetletud tingimused, missugustele nõuetele peab vastama sobiv

lepinguline esindaja ning muudest sätetest, mis määratlevad lepingulise esindaja õigused ja

kohustused.

Menetlusosalised olid ühel nõul selles, et hagejal oli Töövaidluskomisjonis ja hiljem kohtus

vaidlus teatud töötajatele preemia maksmata jätmise tõttu. Samuti kinnitasid nii

dokumentaalsed tõendid kui ka tunnistajate ütlused, et Töövaidluskomisjonis esindas kostja

koos advokaat S. Schneideriga töötajaid ja kujundas hiljem advokaat S. Schneideri varjus

kohtus töötajate positsiooni ning tasus nende menetluskulud. Eelnev tegevus oli kooskõlas ka

kostja põhikirjaga. Seda kogumis silmas pidades oli ilmne, et kostjal oli suur roll hageja ja

töötajate vahelise vaidluse lahendamisel ja just seda rolli kostja meediaväljaandes ning kirjas

hageja partneritele rõhutas. Seega on kohus seisukohal, et kuigi kostja ei esindanud töötajaid

tsiviilkohtumenetluse mõttes, sai tema tegevust tavainimese arusaamast lähtudes pidada

esinduseks, mistõttu olid väited „vahepeal käisime kohut“ ja „vaatamata üle aasta kestnud

kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas EMSA“ tõesed faktiväited.

Nende ümberlükkamist nõuda ei saanud, mistõttu rahuldas kirjeldatud väidete osas kohus

ebaõigesti hageja nõude.

Meediaväljaandele Postimees Tallinn City antud intervjuus avaldas kostja, et „juuli lõpus

kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“. Maakohus oli seisukohal, et mõistliku inimese

positsioonist lähtudes, sai väitest teha järelduse, et laeva trümmis juhtus mingi intsident raske

esemega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus alahindas keskmist mõistlikku inimest.

Esiteks ei ole sõna „raskekonteiner“ sisu tavatu ja keskmisele inimesele raskesti hoomatav.

Teiseks on oluline erinevus fraaside „kukkus trümmi“ ja „kukkus trümmis“ vahel. Esimesel

juhul kukkus raskekonteiner eelduslikult oluliselt kõrgemalt ja kontrollimatult ning teisel juhul

oli kukkumise kõrgus sõltuv trümmi enda suurusest, s.t kukkus tõenäoliselt madalamalt ja

vähem kahjustusi tekitavalt. Kui kõrvutada tavainimese arusaam vaidlusalusest fraasist

tegelikult juhtunuga, siis on ilmne, et raskekonteineri kontrollimatut trümmi kukkumist ei

toimunud. Tunnistaja SM selgitas, et 2015. aasta juuli lõpus laadisid töölised koos uue

kraanajuhiga koormat laeva trümmi. Uus kraanajuht lasi laadungit alla ja kaks trümmis olevat

inimest hoidsid laadungit kätega. Dokkerid hõikasid kraanajuhile, et too tegutseks aeglasemalt,

kraanajuht sai seevastu aru, et ta tegutseb liiga aeglaselt. Kommunikatsioonihäire tõttu riivas

konteiner puidust alust, mis kukkus koos sellel asuva mootoriga maha (III kd lk 125). Kui kostja

ütles meediaväljaandele, et „juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“, avaldas

kostja vale faktiväite, mis tuli kostjal ümber lükata.

Hageja lepingupartneritele saadetud kirjas esitatud väites „seetõttu, et ettevõte jätkab

ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu

Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“ loodud võimalik

põhjuslik seose hageja ebakonstruktiivse tegevuse ja Euroopa sadamatesse saabuva kaubavoo

vahel, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul käsitletav faktiväitena. Nimelt lõi kostja seose

ebaleval viisil, kasutades sõna „võivad“. Tegu on väite esitaja subjektiivse arvamusega teost,

tagajärjest ja nendevahelisest põhjuslikust seosest, mille ilmsele tõele vastavusele kostja ei

pretendeerinud. Küll aga oli põhjuslikku seost võimalik põhjendada. Seega oli tegu

väärtushinnanguga, mida ei saanud ümber lükata.

Eelnevast tulenevalt avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, n.o: (1) hageja rikub

töökaitsevolinikke puudutavas küsimuses TTOS-is sätestatut; (2) hageja juures töötab umbes

90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed; (3) Muuga sadamas laadivad

dokkerid vahetuses ümber kuni 35 konteinerit; (4) hiljuti sai laeva trümmis inimene muljuda;

(5) juuli lõpus kukkus raskekonteiner laeva trümmi. Ülejäänud vaidlustatud väited olid

väärtushinnangud või õiged faktiväited. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane

(VÕS § 1047 lg 4).

Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja VÕS § 1055 alusel esitatud nõude osas. Maakohus

leidis, et hageja nõue tuleb rahuldada, kuid seda veidi modifitseeritud viisil. Sõltumata sellest,

kas kohus sai rahuldamisele kuuluvat hageja nõuet ise muuta, on ringkonnakohus seisukohal,

et praegusel juhul ei olnud täidetud VÕS §-s 1055 sätestatud nõude rahuldamiseks vajalikud

eeldused. VÕS § 1055 lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Oluline on siinkohal tähele

panna, et vastavalt VÕS § 1055 lg-le 2 ei ole lg-s 1 nimetatud kahju tekitava käitumise

lõpetamist õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimeste

vahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu.

Hageja oli veendumusel, et kostjast lähtuv oht hagejale õigusvastase kahju tekkimiseks oli

akuutne, mistõttu tuli rahuldada VÕS § 1055 alusel esitatud hageja nõue kohustada kostjat

hoiduma ebaõigete andmete avaldamisest. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et kostja on

varem sekkunud hageja majandustegevusse tema kohta ebaõigeid andmeid avaldades (sh ka

hageja lepingupartneritele) ja ebaõiged andmed olid oma olemuselt hagejale majanduslikult

kahjulikud. See tähendab, et andmete avaldamine oli õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 mõttes.

Samuti märkis maakohus õigesti, et VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude rahuldamiseks ei ole vaja

tuvastada, et kostja on õigusvastase teo toime pannud, vaid piisav on, kui kostja tegevus on

loonud õigusvastase teo toimepanemise ohu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oht, et kostja

avaldab hageja majandustegevuse kohta taas kahjustavaid ebaõigeid andmeid nii vahetu, et

kostjal tuleks kohtu kaudu keelata ebaõigete andmete avaldamine hageja majandustegevuse

kohta. Pelgalt asjaolu, et kostja on varem hageja kohta keerulises situatsioonis meeleavalduse

käigus ebaõigeid andmeid avaldanud ja pidas ka hiljem hageja lepingupartneriga kirjavahetust,

kus viitas ametiühingu raskustele hagejaga suhtlemisel, ei saanud teha järeldust, et esineb

reaalne oht hagejale kahju õigusvastaseks tekitamiseks ebaõigete väidete avaldamise näol.

Pealegi ei saanud nõude lahendamisel tähtsusetuks pidada asjaolu, et nõue esitati ametiühingu

vastu, kes tegutses töötajate kui töösuhtes nõrgemal positsioonil olevate isikute huvides,

kaitstes neid võimaliku hageja omavoli ja seadusest tulenevate reeglite rikkumiste eest.

Varalise kahjunõude osas märgib ringkonnakohus, et iseenesest leidis maakohus õigesti, et

esinesid deliktilise vastutuse kohaldamise eeldused, n.o rikkumine, kahju, põhjuslik seos

rikkumise ja kahju vahel ning puudusid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Samas jättis

kohus arvestamata sellega, et vaid osad vaidlustatud väidetest kujutasid ennast rikkumist, kuigi

kostja esindajale esitatud nõudekiri kajastas hulga enam väidetavaid rikkumisi ja lahendamata

kostja palve vähendada kahjuhüvitist. Vastavalt VÕS § 139 lg-le 1, kui kahju osaliselt tekkis

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab,

vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Menetluses leidis tõendamist, et töötajate töö korraldamisel ja nendele tingimuste loomisel

rikkus hageja mitmel juhul seadusest tulenevaid nõudeid ja just nende rikkumiste tõttu avaldas

kostja hageja kohta väiteid ja väärtushinnanguid, millest mõned olid paraku ebaõiged. Eelneva

tõttu tuli kahjuhüvitist vähendada nullini.

Menetluskulud

8. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3, mille järgi muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral

menetluskulude jaotust, kui teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata ja vastavalt

TsMS § 163 lg-le 1, mille järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab

kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1, arvestades praeguse menetluse asjaolusid ning hagi ja

apellatsioonkaebuste osalist rahuldamist, maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing