2-17-16980/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-17-16980

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen

Kohtuasi

C.O kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa otsuse

peale täiteasjas nr 027/2017/1559

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.04.2018 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

C.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): C.O (isikukood

XXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (e-post: XXX )

Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Risto

Sepp (asukoht XXX, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Rahuldada C.O määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19.04.2018 määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada C.O kaebus kohtutäitur Risto Sepa 31.10.2017 otsuse peale täiteasjas

nr 027/2017/1559.

3. Tühistada kohtutäitur Risto Sepa 31.10.2017 otsus täiteasjas nr 027/2017/1559

ning 22.09.2017 sunniraha määramise otsus täiteasjas nr 027/2017/1559.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud

maa- ja

ringkonnakohtus kohtutäitur Risto Sepa kanda.

5. Rahuldada C.O taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning kindlaks

määramiseks. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista

kohtutäiturilt Risto Sepalt avaldaja C.O kasuks välja maakohtus kantud

menetluskulude katteks 50 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude

katteks 213 eurot, kokku summas 263 eurot.

6. Kohtutäitur Risto Sepp

on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. C.O (avaldaja) esitas 13.11.2017 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto

Sepa (kohtutäitur) otsustele täiteasjas nr 027/2017/1559. Avaldaja palub tühistada

Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.09.2017 sunniraha määramise otsus täiteasjas nr

027/2017/1559 ja 31.10.2017 otsus täiteasjas nr 027/2017/1559 ning jätta

menetluskulud kohtutäitur Risto Sepa kanda.

2. Kohtutäitur kohustas 15.09.2017 kirjas C.O viivitamatut täitma kohtulahendit ja

andma kohtumääruse täitmiseks viivitamatult üle alaealine laps Q (edaspidi ka laps)

lapse emale, s.o Cle. Dokument sisaldab ka sunniraha määramise hoiatust kohustuse

rikkumise korral, samuti hoiatust võimaliku kriminaalkorras karistamise kohta

kohtulahendi mittetäitmisel.

3. Kohtutäitur tegi 22.09.2017 sunniraha määramise otsuse, leides, et 15.09.2017 kiri, sh

sunniraha määramise hoiatus on kätte toimetatud võlgnikule 19.09.2017 tööandja

kaudu ning 21.09.2017 postitamisega võlgniku elukohas. Kohtutäitur määras

sunniraha hoiatuses märgitud miinimummääras 192 eurot põhjusel, et vaatamata

kohustamisele ei ole C.O last emale üle andnud. Sunniraha tuli tasuda viivitamatult,

kuid mitte hiljem, kui 23.09.2017.

4. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 22.09.2017 otsuse peale. Kaebuse esitaja leidis, et

hoiatust ei toimetatud talle nõuetekohaselt kätte ning lahendi täitmiseks kohustavas

kirjas puudus vabatahtlik täitmise tähtaeg.

5. Kohtutäitur vaatas 31.10.2017 (allkirjastatud 01.11.2017) otsusega võlgniku kaebuse

läbi ning jättis selle rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et tegemist ei ole üldise või

tavapärase täitemenetlusega, kus tekiks vabatahtliku täitmistähtaja andmise kohustus.

Tegemist oli esialgse õiguskaitse määrusega, millele kohaldatakse hagi tagamise

sätteid. Hagi tagamise avaldus lahendatakse hiljemalt järgmisel päeval. Sama

eeldatakse ka lahendi täitmise osas. Vastasel juhul ei võimaldaks seadusandja lahendi

viivitamatut täitmist. Ka kohtumääruse resolutsioonis on määratud, et kohtulahend

kuulub viivitamatult täitmisele. Eesti keele Instituut annab sõnale „viivitamatu“

vasteks aega viitmata, viivitamatult, viibimata. Täitemenetluse seadustikus (TMS)

sätestatud vabatahtlikud tähtajad on- elatise nõude korral 10 päeva ning muudel

nõuetel vähemalt 30 päeva. Nimetatud viivitused kehtivad vaid juhul, kui seaduse või

lahendiga ei ole märgitud vabatahtlik täitmise tähtaeg. Kohustuse vabatahtliku täitmise

tähtaja on praegusel juhul lahendanud seadusandja ja kohus.

6. Kohtutäitur leidis, et on toimetanud sunniraha hoiatuse nõuetekohaselt kätte.

Vaidlusalases täitemenetluses ei pea täitmisteadet kätte toimetama. Hagi tagamise

määrus täidetakse ka vastaspoolele lahendit kätte toimetamata. Ka on lapse

üleandmise nõudekiri toimetatud võlgnikule kätte nii tema kahe elukoha kui ka

võimaliku viibimiskoha kaudu. Samuti on kiri saadetud võlgniku rahvastikuregistris

märgitud e-posti aadressile ning võlgniku tööandja poolt antud e-posti aadressile.

Mõlemal juhul (postiga ning e-kirjaga) saab lugeda hoiatuse kätte toimetatuks

varemalt 20.09.2017. Hoiatus on kätte toimetatud ka kätte toimetamisega võlgniku

tööandjale 20.09.2017.

7. C.O on kohtule esitatud kaebuses seisukohal, et kohtutäitur Risto Sepa 22.09.2017

otsus võlgniku suhtes sunniraha rakendamise kohta ja kohtutäituri 31.10.2017 otsus,

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

millega kohtutäitur jättis C.O kaebuse rahuldamata, ei ole õiguspärased. Kohtutäituri

15.09.2017 sunniraha määramise hoiatus ei vastanud TMS § 261 lg 2 p 3 nõuetele,

kuna ei sisaldanud kuupäeva, mil kohustus tuli täita. Kuna kohtutäitur ei ole teinud

talle seaduse nõuetele vastavat sunniraha määramise hoiatust, siis puudus kohtutäituril

õigus 22.09.2017 otsusega sunniraha määrata. Sunniraha määramise otsus on

õiguspärane üksnes siis, kui selle tegemisel on järgitud TMS sätestatud nõudeid.

Seejuures peab vastav tähtaeg olema määratud selliselt, et isikul oleks võimalik

täidetavat otsust vabatahtlikult täita, so vabatahtlikuks täitmiseks antud aeg peab

olema piisav. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt ei olnud

käesoleval juhul tegemist üldise või tavapärase täitemenetlusega, kus kehtib

vabatahtliku täitmistähtaja andmise kohustus. Jääb arusaamatuks, millel põhineb

selline kohtutäituri poolne liigitus, sest TMS ei erista tavapäraseid ja mittetavapäraseid

täitemenetlusi. Samuti ei nõustu avaldaja sellega, et kui kohtumääruses on märgitud, et

see kuulub viivitamatule täitmisele, siis ei pea kohtutäitur TMS § 26¹ lg 2 p 3 nõudeid

järgima.

8. Tulenevalt TsMS § 467 lg-st 5 kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui

seadusest ei tulene teisiti. Seega kuuluvad enamik kohtumäärusi viivitamatule

täitmisele. Seejuures kuuluvad viivitamatule täitmisele hagi tagamise ja esialgse

õiguskaitse määrused.

9. Kui väidetavalt on hoiatus postitatud 21.09.2017 ning sunniraha määramise otsus on

tehtud 22.09.2017, siis puudus aeg, mille jooksul oleks olnud võimalik otsuse

vabatahtlik täitmine. Dokumendi postitamise korral ei ole selle adressaadil eelduslikult

võimalik vastava dokumendiga koheselt tutvuda.

Puudutatud isiku (kohtutäituri) seisukoht

10. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtutäitur ei nõustu kaebaja väitega, et oleks pidanud andma sunniraha määramise

eelselt tähtaja kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Vaidlusaluses täiteasjas oli

täitedokumendiks Harju Maakohtu 13.09.2017 esialgse õiguskaitse määrus tsiviilasjas

nr 2-17-10000. TsMS § 477 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele

õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Reeglina

tehakse lahend menetluspooli ära kuulamata ja põhjusel, et tagamata jätmine võib

raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

11. Õiguskirjanduses märgitakse hagi tagamise alusena vajadust eriliselt kiirustada.

Täitemenetluse kord toetab menetluse kiiret läbiviimist sedastades, et „Kohtutäitur on

kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud

täitedokumendi täitmiseks…“ (TMS § 8) ja „Täitedokument täidetakse nii kiiresti kui

võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta.“ (Kohtutäiturimäärustik § 10 lg 1), mistõttu

viidatud sätetest tulenev põhimõte koos oma eesmärgi ja toimega, kandub

täitemenetlusse, selle läbiviimisel. Täitemenetluse läbiviimisel peab jätkuma hagi

tagamise lahendiga seatud eesmärk, ehk menetlusosaline ei tohi teada saada algatatud

täitemenetlusest. Vastasel juhul võib kannatada hagi tagamise eesmärk ning lahendit ei

saa täidetud.

12. Täitemenetluse üldpõhimõtte kohaselt on võlgnikul võimalik nõuet täita

vabatahtlikult, kohtutäituri poolt teada antud aja jooksul (TMS § 25 lg 1). Teatamisega

aga muutub seatud eesmärk- hoida võlgnikku teadmatuses (vähemasti toimingu

tegemiseni)- tühjaks. Vabatahtlik täitmise tähtaeg täitemenetluse läbiviimisel tuleneb

kas kohtulahendist endast või viimase puudumisel määratakse kohtutäituri poolt.

Vaidlusaluses menetluses on vabatahtliku täitmise tähtaja kohta täitedokumendi

resolutsiooni punktis 4 kohus märkinud, et-„Kohtumäärus on viivitamata täidetav.“

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

Seega hagi tagamise lahendi täitmisel puudub täitemenetluses vabatahtlik täitmise

tähtaeg ning kohtulahendis endas on määratud täitmise vabatahtlik tähtaeg-viivitamatu

täitmine ehk ilma vabatahtliku täitmistähtajata lahendi täitmine.

13. Kohtutäitur ei nõustu kaebaja väitega, et sunniraha määramise otsuse kättetoimetamise

ja otsuse täitmise (lapse üleandmise) vahe oli vaid 1 päev. Vastavalt Riigikohtu

seisukohale ei ole sunniraha karistus, vaid sunnivahend täitmisele motiveerimiseks.

Sunniraha otsuse tegemine on õigustatud hagi tagamise lahendi täitmisel koheselt.

Teiseks ei sätesta sunniraha määramist reguleeriv norm (TMS § 26¹) sunniraha

tasumise tähtaega. Järelikult on 1 päevane tähtaeg ka täitmiseks seaduslik.

Kohtulahend on lapse üleandmise nõudes esialgse õiguskaitsena 13.09.2017. Viidatud

kohtulahendi kohaselt on määrus tehtud kaebajale nähtavaks e-toimiku kaudu.

Täitemenetlus vaidlusaluses asjas algatati 15.09.2017 ning 16.09.2017 toimetas

kohtutäitur lapse üleandmise teate kaebaja kolmele võimalikule viibimiskohale, e-

posti aadressile ja tööandale registriosakonnas märgitud e-posti aadressi vahendusel.

Viidatud teadetes kohustas kohtutäitur lapse viivitamatu üleandmist ning hoiatas

sunniraha määramisega vahemikus 192-767 eurot ja korduval määramisel kuni 1917

euroga.

14. Kui kaebaja väidab, et ei ole teadet kätte saanud formaalselt registrijärgsele aadressile

toimetamise kaudu mitte varem kui 22.09.2017, siis tööandja kaudu on kiri loetud

edastatuks 20.09.2017. Nimelt võib TsMS § 322 lg 2 kohaselt kätte toimetamine

toimuda saaja asemel saaja tööandjale. Kohus on 13.09.2017 tsiviilasjas nr 2-17-10000

tehtud lahendis märkinud, et C.O ei ole teinud kohtule enda ärakuulamiseks

ettepanekuid taotluse osas, mis puudutab esialgses õiguskaitses tehtud taotlust lapse

üleandmiseks. Lisaks on kohus viidatud lahendis jõudnud järeldusele, et C.O pidanuks

lapse üle andma alates 15.05.2017, kui jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2-16-12288,

mille kohaselt jäeti lapse ainuhooldusõigus lapse emale.

Maakohtu määrus

15. Harju Maakohus jättis 19.04.2018 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning tema

menetluskulud tema enda kanda.

16. Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus järgmised kaebuse lahendamisel

tähtsust omavad asjaolud:

-

Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-12288 anti Q

viibimiskoha määramise õigus Cle (selles menetluses sissenõudja). Kohtumäärus

jõustus 15.05.2017.

-

Harju Maakohus kohaldas 13.09.2017 määrusega C avalduse alusel algatatud

tsiviilasjas nr 2-17-10000 (avaldus lapse väljanõudmiseks C.Olt) esialgset

õiguskaitset, selleks kohustas kohus C.O või ükskõik millist teist isikut, kelle

juures laps ema tahte vastaselt ja õigusvastaselt viibib, viivitamatult anda laps üle

Cle. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt oli kohtumäärus viivitamata

täidetav.

-

C 15.09.2017 avalduse alusel algatas kohtutäitur Risto Sepp täitemenetluse nr

027/2017/1559 Harju Maakohtu 13.09.2017 määruse täitmiseks. Kohtutäitur

koostas kirja pealkirjaga „Lapse üleandmine“, mis sisaldas ka sunniraha hoiatust.

15.09.2017 kirjas on kohustatud C.O viivitamatult andma laps üle Cle.

-

kohtutäitur postitas 15.09.2017 kirja järgmistele postiaadressidele: 16.09.2017 kl

19:18 C.O ema Y registrijärgsele aadressile AAA; 16.09.2017 kl 19:23 C.O

registrijärgsele aadressile JJJ; 16.09.2017 kl 20:14 C.Ole kuuluva kinnisasja

aadressile LLL.

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

-

16.09.2017 kl 22:26 saatis kohtutäitur C.Ole e-kirja (XXX) koos 15.09.2017

kirjaga nii digitaalselt allkirjastatuna kui ka .pdf formaadis allkirjata.

-

16.09.2017 kl 23:26 saatis kohtutäitur 15.09.2017 kirja C.O tööandjale F OÜ

(XXXXXXX) registrikaardil olevale e-posti aadressile UUU. Võlgniku tööandjalt

saadud meiliaadressil XXX saatis kohtutäitur 15.09.2017 kirja 19.09.2017 kl

11:33 nii digitaalselt allkirjastatuna kui ka .pdf formaadis allkirjata.

-

20.09.2017 kl 14:01 postitas kohtutäitur 15.09.2017 kirja C.O registrijärgsele

aadressile JJJ.

-

kohtutäitur koostas 22.09.2017 sunniraha otsuse lapse üleandmise lahendi

mittetäitmise eest ning saatis otsuse 22.09.2017 kl 3:37 võlgnikule tema kahele

meiliaadressile (XXX ja 'XXX') ning tööandja kaudu (UUU ).

-

kohtule on teada, et laps anti emale üle 02.10.2017 (teave tsiviilasjas nr 2-17-

10000).

17. Kohtulahendi täitmist lapse üleandmise võimaldamise asjades reguleerib eeskätt TMS

§ 179. TMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib

tema suhtes kohaldada käesoleva seadustiku § 183 sätteid. Nimetud sätte kohaselt võib

kohtutäitur määrata võlgnikule TMS §-s 26¹ sätestatud korras sunniraha, kui toimingut

saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks, või kui võlgnik

rikub kohustust mingit toimingut taluda või toimingust hoiduda.

18. Sunniraha võib kohustatud isikule määrata siis, kui isik oma kohustust ei täida ja kuni

ta seda ei täida. Sunniraha määramisele peab eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei

täida kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle

sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana (TMS § 26¹ lg-d 1–4). TMS §

26¹ lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks

otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

Sunniraha võib isikule määrata korduvalt, kuid üksnes kuni kohustuse täitmiseni

(TMS § 26¹ lg 9). TMS § 26¹ lg 10 p 1 kohaselt ei rakendata sunniraha, kui sunniraha

rakendamise alused on ära langenud. TMS § 179 lg 2, § 183 ja § 26¹ alusel

kohaldatava sunniraha eesmärk on mõjutada adressaati tegema kohtulahendiga

kindlaks määratud asendamatut toimingut – andma laps emale üle. Selliste

täitemenetluste puhul puuduvad täituril muud efektiivsed vahendid kohustatud isiku

mõjutamiseks, erinevalt varaliste nõuete täitmisest, mille puhul on võimalik nt

võlgniku konto arestida ja tema vara müüa. Eeltoodust järeldub, et ka täitemenetluses

kohtutäituri kohaldatava sunniraha määramisel taotletakse vaid kohustatud isiku

mõjutamist kohtulahendit täita.

19. Kohus tuvastas, et vaidlus puudub selles, et C.O pidanuks lapse üle andma hiljemalt

15.05.2017, kui jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2-16-12288. Vaidlus puudub ka

selles, et lapse emale üleandmiseks oli võlgnik kohustatud tsiviilasjas nr 2-17-10000

tehtud esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse alusel.

20. Avaldaja väite kohaselt ei sisalda hoiatus kuupäeva, milleni on aega otsus

vabatahtlikult täita. Maakohtu hinnangul ei ole kohased avaldaja väited selles, et talle

anti täitedokumendi täitmiseks ebapiisavalt aega ehk siis ei võimaldatud tal lahendit

vabatahtlikult täita. Kohus nõustub kohtutäituriga selles, et kui kohtulahendi alusel on

kohustatud isik täitma kohustuse viivitamata ning kohtumäärus kuulus viivitamata

täitmisele, siis puudub kohtutäituril õigus anda täitmiseks täiendav vabatahtlik tähtaeg.

Kui igal juhul tuleks anda lahendi täitmiseks (enne sunniraha määramist) võlgnikule

täiendav vabatahtlik tähtaeg, siis oleks see vastuolus kohtulahendi, milles on täitmise

tähtaeg sisuliselt kindlaks määratud, eesmärgi ja sisuga.

21. TMS § 25 lg-s 1 on sätestatud, et kui seaduses ega kohtulahendis ei ole

täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur.

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

Vaidlust ei ole selles, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg ehk viivitamatult

täidetav oli määratud Harju Maakohtu 13.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-

10000.

22. Kohtul tuleb hagi tagamise ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlused vaadata

läbi viivitamatult tulenevalt õigussuhte reguleerimise vajaduse kiireloomulisusest. Ei

ole mõeldav, et kui üks vanem on kohustatud andma lapse üle teisele vanemale

viivitamatult (rääkimata sellest, et too vanem, kelle juures laps õigusvastaselt viibib,

on oma vastavast kohustusest pika aja vältel eemale hoidnud, sellega lapse huve

rängalt kahjustades) peaks viibima viivitamatult täitmisele kuuluva lahendi täitmine

seetõttu, et võlgnikule tuleb anda tavapärane vabatahtliku täitmise tähtaeg.

23. Kohus leidis, et ebaselgust ei saa olla ka selles, millist ajavahemikku tuleks pidada

viivitamatu täitmise all silmas. Kohtu hinnangul tuleb sellest aru saada nii, et võlgnik,

saades teada, et tal tuleb kohtulahend täita viivitamatult, peab astuma koheselt samme

lahendi täitmiseks. Võlgnik saab (või oleks antud juhul saanud) selleks koheselt, ehk

siis samal päeval võtta ühendust kohtutäituri, avaldaja, lastekaitsetöötaja või kohtuga

ning täpsustada ja kooskõlastada lapse üleandmiseks vajalikke samme.

24. Kohtutäituri 31.10.2017 otsusest nähtuvalt on võlgnik kaebuses tuginenud ka sellele,

et sunniraha määramise hoiatust ei olnud talle kätte toimetatud.

25. Kohus leidis, et kohtutäituri poolt 16.09.2017 edastatud hoiatuse koos kohtumäärusega

avaldaja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile XXX, tööandja ametlikule e-

posti aadressile UUU saab lugeda kättetoimetatuks vastavalt ilmselt juba 16.09.2017,

hiljemalt aga 19.09.2017. Tööandjalt saadud kinnitusele tuginedes TsMS § 322 lg 2

alusel 19.09.2017.

26. Kohus leidis, et võlgniku registrijärgsele elukoha aadressile 16.09.2017 postitatud

15.09.2017 kirja koos hoiatusega saab TsMS § 326 lg 1 alusel võlgnikule kätte

toimetatuks lugeda hiljemalt 20.09.2017.

27. Avaldaja on kinnitanud tsiviilasjas nr 2-17-10000 ärakuulamisel 02.10.2017 (tl 56-57),

et kui soovis oma emale juubeli puhul õnne (avaldaja ema sünnipäev on 18.9., tl 11),

sai ta emalt teada temale postitatud kohtutäituri kirjast. Kohtutäituri 08.12.2017

seisukoha lisast 3 (AAA postitamise video) nähtub, et 15.09.2017 kiri postitati ilma

ümbrikuta, seega oli avaldaja emal võimalus selle sisuga tutvuda. Eluliselt usutav ei

ole, et avaldaja ema, teavitades avaldajat saadud dokumentidest, jättis edastamata

15.09.2017 kirja sisu. Avaldajal pidi seega olema teave lapse üleandmise kohustuse ja

sunniraha hoiatuse kohta hiljemalt 18.09.2017.

28. Avaldaja asemel olev mõistlik inimene ja lapsevanem oleks teinud vähemalt

kõikvõimaliku, et saada teavet teda ja last puudutava täitemenetluse kohta. Seega pidi

avaldaja olema teadlik oma kohustusest anda laps üle viivitamatult ning samuti

sunniraha määramise võimalikkusest hiljemalt 18.09.2017.

29. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse

teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohus hinnangul on meelevaldne

leida, et pärast kõiki eeltoodud toiminguid ei olnud C.O 15.09.2017 kirjast ning

sunniraha hoiatusest teadlik ega saanud sellega oma õiguste teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

30. Vaidlus puudub selles, et 22.09.2017 ei olnud kohtulahendit vabatahtlikult täidetud.

Kohtutäituril puudus igasugune teave selle kohta, et võlgnik kavatseb asuda

vabatahtlikult nõuet täitma.

31. Riigikohus on 17. detsembri 2013. a määruses asjas nr 3-1-2-4-13 (p 79) leidnud, et

õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kohtutäitur peab seaduses sätestatud

võimaluste piires tagama, et täitemenetlus vanema ja lapse suhtlemise asjades oleks

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

kiire ja efektiivne. Seetõttu on kohtutäituril nii õigus kui ka kohustus hoiatada lapsega

suhtlemist takistavat vanemat täitemenetluses võimalikult kiiresti sunniraha

määramise eest ning määrata sunniraha, kui vanem hoiatusest hoolimata takistab

kohtulahendi sundtäitmist.

32. Maakohtu hinnangul olid sunniraha määramise eeldused täidetud ja kohtutäitur on

toiminud sunniraha määrates kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-13 antud

seisukohaga. Rikkumine toimus edasi kuni 2.10.2017, mil laps reaalselt üle anti.

Maakohtu hinnangul ei rikkunud kohtutäitur TMS § 179 lg-t 2 koosmõjus §-dega 183

ja § 26¹ ja määras avaldajale õigesti 22.09.2017 sunniraha.

Määruskaebus

33. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada, tühistada kohtutäituri

22.09.2017 sunniraha määramise otsus ja 31.10.2017 otsus, jätta menetluskulud

kohtutäituri kanda.

34. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud kohaldamata TMS § 26¹ lg 2 ja lg 3.

C.Ole tehtud sunniraha hoiatus ei vasta TMS § 26¹ lg 2 p 3 nõuetele. Selles, et

kohtutäitur Risto Sepa poolt tehtud hoiatus ei sisalda kuupäeva, vaidlust ei ole.

Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei pea viivitamatult täitmisele kuuluva lahendi

täitmisel märkima sunniraha määramise kirjalikku hoiatusse kuupäeva, milleni on

aega otsus vabatahtlikult täita, on vastuolus TMS § 26¹ lg 2 p 3 regulatsiooniga.

35. TMS § 26¹ lg 2 p 3 ja lg 3 tuleneb üheselt, et sunniraha määramise hoiatuses peab

olema märgitud konkreetne kuupäev (tähtaeg). Seejuures peab vastav tähtaeg olema

määratud selliselt, et isikul oleks võimalik täidetavat otsust vabatahtlikult täita, so

vabatahtlikuks täitmiseks antud aeg peab olema piisav. TMS regulatsioonist ei tulene,

et kui täidetakse kohtumäärust, mis kuulub viivitamatule täitmisele, siis ei pea

kohtutäitur TMS § 26¹ lg 2 p 3 nõudeid järgima.

36. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et TMS ei näe ette, et esineks juhtumeid

(erandeid), mil sunniraha määramise hoiatuse tegemisel võiks jätta TMS § 26¹ lg 2

kohaldamata.

37. Maakohus on jätnud määruse tegemisel TMS § 26¹ lg 7 kohaldamata ning selle

kohaldamata jätmist ei ole põhjendatud.

38. TMS § 26¹ lg 7 sätestab, et sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud

teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul

täidetud. Sunniraha määramise üheks eelduseks on seega selle mittetäitmine tähtaja

jooksul, mis on hoiatuses kohtulahendi vabatahtlikuks täitmiseks antud. Käesoleval

juhul ei ole vaidlust selles, et vastavat tähtaega hoiatuses ei ole. Seega pole üks TMS §

26¹ lg 7 kohaldamise eeldustest täidetud.

39. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna kohtutäitur ei ole teinud talle seaduse

nõuetele vastavat sunniraha määramise hoiatust, siis puudus kohtutäituril õigus

22.09.2017 otsusega sunniraha määrata. Sunniraha määramise otsus on õiguspärane

üksnes siis, kui selle tegemisel on järgitud TMS sätestatud nõudeid.

40. Harju Maakohtu 19.04.2018 määrusest tuleneb, et kui isik on kohtulahendi alusel

kohustatud täitma kohustuse viivitamata ja kohtulahend kuulub viivitamatult

täitmisele, siis puudub kohtutäituril õigus vabatahtliku täitmise tähtaega anda. Asudes

vastavale seisukohale ei ole Harju Maakohus viidanud ühelegi õigusnormile.

41. Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt TsMS § 467 lg 5

kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega

kuuluvad enamik kohtumäärusi viivitamatule täitmisele. Seejuures kuuluvad

viivitamatule täitmisele hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse määrused. Harju

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

Maakohtu määrusest võib järeldada, et näiteks esialgse õiguskaitse määruste täitmisel

ei pea kohtutäitur sunniraha määramisel tegema hoiatust, milles oleks märgitud

vabatahtliku täitmise tähtaeg.

42. Käesoleval juhul on vaidluse all sunniraha määramine ning selle eeldused, mitte

viivitamatult täitmisele kuuluva lahendi täitmise aeg. Vaidlust ei ole selles, et

kohtutäitur ei ole andnud määruskaebuse esitajale täitedokumendi täitmiseks kindlat

kuupäeva. Viivitamatu täitmise nõudmine ei ole samastav täitmiseks kindla kuupäeva

andmisega.

Menetluse edasine käik

43. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikul esitada

seisukoht.

44. Puudutatud isik määruskaebusele ei vastanud.

45. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

46. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud

määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS

§ 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise

uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse.

47. Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas puudutatud isikul esines õiguslik alus

avaldajale sunniraha määramiseks.

48. Sealjuures on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kuna puudutatud isik ei ole teinud

seadusekohast sunniraha määramise hoiatust ning jättis avaldajale määramata

täitedokumendi vabatahtliku täitmise kuupäeva, ei võinud talle sunniraha määrata.

Ringkonnakohus nõustub eeltooduga, samuti kaebaja etteheidetega maakohtule osas,

mis puudutab vaidlustatud määruse põhjendamata jätmist seoses TMS § 26¹ lg 2, lg 3

ja lg 7 kohaldamata jätmisega.

49. On küll õige puudutatud isiku seisukoht, et TMS § 25 lg 1 kohaselt saab kohtutäitur

täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määrata vaid juhul, kui seda ei ole

seaduses ega kohtulahendis määratud, kuid nõustuda ei saa väitega, et sunniraha

määramise hoiatuses võis puudutatud isik praegusel juhul jätta märkimata kuupäeva,

milleni oli avaldajal aega täitedokumenti täita.

50. Kohtutäituri poolset sunniraha määramist reguleerib TMS § 26¹. Sealjuures sätestab

TMS § 26¹ lg 2 p 3, et sunniraha määramise kirjalik hoiatus peab sisaldama kuupäeva,

milleni on aega otsus vabatahtlikult täita. TMS § 26¹ lg 3 kohaselt peab hoiatusega

otsusega vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama adressaadil kohustust

täita. TMS § 26¹ lg 7 esimese lause kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui

adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täidetud.

51. Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul imperatiivselt, et kohtutäituri poolt

tehtavast sunniraha määramise hoiatusest peab tulenema ning võlgniku jaoks üheselt

selge olema, mis hetkest rakendub temale sunniraha, kui võlgnik täitedokumenti

vabatahtlikult ei täida.

52. Sealjuures on seadusandja eelnevalt nimetatud üldreeglist ette näinud vaid ühe erandi,

sätestades, et kuupäeva ei ole vaja märkida, kui otsus sisaldab kohustust teost hoiduda

(TMS § 26¹ lg 2 p 4). Kuna praegusel juhul oli täitedokumendiks tsiviilasjas nr 2-17-

10000 Harju Maakohtu poolt 13.09.2017 esialgse õiguskaitse korras tehtud

viivitamatult täidetav kohtumäärus, mille kohaselt kohustas maakohus avaldajat

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

andma lapse viivitamatult üle lapse emale (tlk 23), TMS § 26¹ lg 2 p 4 sätestatud

erisus ei rakendu. Täitedokumendi resolutsioonist tulenevalt oli avaldaja kohustatud

isiklikult aktiivseks teoks, kuigi nimetatud määruse mõttest ja eesmärgist on

arusaadav, et avaldajal tuli hoiduda ka lapse edasisest õigusvastasest ja lapse ema

tahtevastasest kinnipidamisest.

53. Seega tuli puudutatud isikul TMS § 26¹ lg 2 p 3, lg 3 ja lg 7 koosmõjust tulenevalt

kohaldada diskretsiooni ning sunniraha määramise hoiatuses avaldajale igal juhul

määrata kuupäev eelnimetatud kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks, arvestusega,

et määratud tähtaeg võimaldab ka kohustust täita ning seda vaatamata asjaolule, et

täitedokumendiks olev kohtumäärus oli selle resolutsiooni kohaselt viivitamatult

täidetav.

54. Sealjuures on ringkonnakohus seisukohal, et TMS § 26¹ lg 2 p 3 kohaldamisel ei ole

kohtutäitur seotud TMS § 25 lg 1 määratud tähtaegadega, vaid saab asjaoludest ning

täitedokumendi resolutsioonist sõltuvalt määrata ka seaduses sätestatust lühema

vabatahtliku täitmise tähtaja. Seda seisukohta toetab TMS § 26¹ lg 3 sõnastus, mille

kohaselt peab tähtaeg võimaldama adressaadil kohustuse täita ning viite puudumine

TMS §-le 25.

55. Praegusel juhul nähtub 15.09.2017 sunniraha määramise hoiatusest, et kohtutäitur on

küll kohustanud avaldajat kohtumääruse viivitamatult täitma (tlk 4), kuid ei ole

määranud TMS § 26¹ lg 2 p 3 kohast kuupäeva ning arusaadav ei ole, millisest

tähtajast alates võib avaldajale määrata sunniraha juhul, kui täitedokumendiks olev

kohtumäärus jääb tema poolt vabatahtlikult täitmata.

56. Kuivõrd puudutatud isiku poolt avaldajale tehtud sunniraha määramise hoiatus ei

vastanud seaduses sätestatud eeldustele, ei olnud ka sunniraha rakendamine

22.09.2017 otsusega (tlk 5) TMS § 26¹ lg 7 esimesest lause kohaselt käesoleval juhul

lubatav. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja kaebus puudutatud isiku 31.10.2017

otsusele rahuldada.

57. Riigikohus on asunud seisukohale, et menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule

esitatud kaebus hõlmab ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui

menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-

16, p 21).

58. Arvestades eeltoodut ning määruskaebuses avaldaja poolt esitatud nõudeid, tühistab

ringkonnakohus puudutatud isiku poolt täiteasjas nr 027/2017/1559 avaldaja suhtes nii

31.10.2017 tehtud otsuse kui ka 22.09.2017 sunniraha määramise otsuse.

Menetluskulud

59. TsMS § 176 lg 2 järgi kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

60. Ringkonnakohus kohustas menetlusosalisi kohtule esitama menetluskulude nimekirja

30.05.2018 ja vastaspoole menetluskuludele seisukohad hiljemalt 01.06.2018.

Menetluskulude nimekirja esitas avaldaja. Puudutatud isik vastuväited avaldaja

menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

61. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita

menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel

tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 144 p 1 järgi on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagita menetlustes

kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg

1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt RKTKm nr 3-

2-1-93-13, p 11).

62. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari

ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu

kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

63. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS §

172 lg 10 alusel jätta puudutatud isiku kanda.

64. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

65. Maakohus ei ole menetlusosalistelt menetluskulude nimekirjade esitamist palunud.

TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruses

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

66. Tsiviilasja materjalide kohaselt on avaldaja tasunud maakohtu menetluses kaebuse

esitamisel riigilõivu summas 50 eurot (tlk 10).

67. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja toimiku alusel võimalik kindlaks määrata ainult

avaldaja poolt maakohtu menetluses kantud riigilõivu kulu. Tuginedes TsMS § 174 lg

1 teisele lausele ja § 175 lg esimesele lausele määrab ringkonnakohus kindlaks ja

mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja maakohtu menetluses kantud

menetluskulud summas 50 eurot.

68. 30.05.2018 esitas avaldaja ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja summas 213

eurot, millest riigilõiv moodustab 15 eurot ja tasu lepingulise esindajale

määruskaebuse koostamise eest 198 eurot (1,5 tundi tunnihinnaga 132 eurot, sh

käibemaks). Avaldaja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva asjaga.

69. Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatuks pidada nii

määruskaebuse koostamisele kulunud aega 1,5 tundi kui lepingulise esindaja ühe

tööühiku hinda, arvestades vaidluse kestust, keerukust ja asjaolu, et esindaja on

kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat). Ka ei ole

tunnihind vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on lepingulise esindaja ühe

töötunni mõistlikuks tasuks peetud 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt näiteks

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-16, p 13), aga ka 147,49 eurot (käibemaksuga) (vt

näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-98-13). Põhjendatud ja mõistlik kulu on ka

määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

70. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, määrab

ringkonnakohus kindlaks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 213 eurot (sh riigilõivu summas 15

eurot ja kulud õigusabile summas 132 eurot). Kokku moodustab puudutatud isikult

avaldaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude summa 263 eurot.

71. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-17-16980

72. Kuivõrd avaldaja on ringkonnakohtule esitanud vastava taotluse, määrab

ringkonnakohus, et puudutatud isik on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

73. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Edasikaebeõigus

74. TMS § 218 lg 3 teisest lausest tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu Ande Tänav

Kaija Kaijanen

kohtunik

kohtunik

kohtunik

11(11)