2-18-5903/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5903 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2790,16 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX e-post XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XXXlt Osaühing Aktiva Finants kasuks 16.06.2017 sõlmitud laenulepingust nr TL3143260 tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 196,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 87,23 eurot, kokku 2283,30 eurot.

3. Välja mõista XXXlt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevuselt (2000 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.04.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud XXX kanda.

5. Välja mõista XXXlt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 90 eurot ilma käibemaksuta, kokku 365 eurot.

6. Välja mõista XXXlt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

2 avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Osaühing Aktiva Finants esitas 17.04.2018 kohtule hagi XXX vastu võlgnevuse saamiseks. Hageja nõuab põhinõude 2000 eurot, intresside 196,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 434,09 eurot ja jooksvate viiviste tasumist. Viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepinguline määr 39,81% aastas, st 0,11% päevas. Lisaks nõuab hageja menetluskulude tasumist summas 1245 eurot (riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja tasu 970 eurot).

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 29.04.2018. Kostja pole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma vastust hagile esitanud. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavaldusele lisatud laenulepingu üldtingimuste punktis 8.1. (tlk 10) on määratud viivise määraks 0,11% võlgnetavalt summalt päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd laenu andjaks on kutseja majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenuandmine. Kostja on laenu võtnud isikuna, kes ei tegutse kutseja majandustegevuses. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05).

3 Kohus on seisukohal, et viivise määr 0,11% päevas võlgnetavalt summalt on eeltoodust tulenevalt tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuivõrd laenulepingu üldtingimuste punkt 8.1 on eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2- 1-25-16, seadusjärgset viivise määra.

Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt perioodi 01.10.2017-17.04.2018 kestel põhivõlgnevuse summalt 2000 eurot. Vastaval perioodil kehtis järgmine seadusjärgne viivise määr: 8% aastas.

Eeltoodud määrasid arvestades ning asjaolu, et viiviseid on arvestatud kuni hagiavalduse esitamiseni, kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 87,23 eurot.

Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 970 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 8 h hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks antud nõude sisu arvestades lugeda 1,5 h. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot ilma käibemaksuta ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt.

Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik